| |
|---|
|
Lugupeetud kunstihuvilised! Olete oodatud meie uuele näitusele, mis on pühendatud tuntud Ukraina kunstniku Dmitry Dobrovolsky 55-le aastapäevale. Näitus on avatud 10.04 kuni 05.05. E-R 10-18
Laupäev kokkulepel tel. 5159196
»»»
|
| Info telefonil 5159196 |
|---|
|
Kallid kliendid
Covid 19-ga seotud piirangute tõttu töötame eelneval kokkuleppel.
Info telefonil 5159196
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Loomingulise matka ajal Atlandi kalalaevastiku alusel jõudis P. Aavik ka Aafrika runda. Paranu ei antud meremustele “linnaluba” mistõttu kunstniku arvukate matkapiltide seas on vaid 4 Aafrika motiivi. Need eksootilised motiivid old tollases eesti kunstis küllalt haruldased.
Kunstiharidust sai 1920. aastail A. Laikmaa ateljeekoolis, 1934 – 38 õppis “Pallases” N. Triigi juhendamisel. Käis 1939.a. täiendusreisil Pariisis. Aastast 1938 kunstiühingu “Pallas” liige. 1944 -.45 Tartu Riikliku Kunstiinstituudi direktor, 1947 – 48 Tallinnas Kunstifondi esimees.
P. Aavik on maalinud suuri figuraalkompositsioone, kuid paeluvamalt avaldub tema maalijatalent just etüüdides, maastikes ja mariinides.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Pruun viltpliiats, paber
42,8 x 60
All paremal – Priidu Aavik 64. Nigeria
|
|
|
|
| Artikkel: 3652 |
(**) müüdud |
Lühikirjeldus:
Pruun viltpliiats, paber
44,4 x 60
All paremal – Priidu Aavik 64. Nigeria
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Pruun viltpliiats, paber
44,4 x 60
All paremal – PA 64.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Viltpliiats, kriidipaber
19,5 x 19,7
All vasakul – Abistajad I
All paremal - Priidu Aavik 82 a.
Maalija nägi viltpliiatsis head vahendid kompositsioonikavandite loomiks, mida võib käsitada ka iseseisvate teostena.
1938. a. “Pallase” N. Triigi õpilasena lõpetanud P. Aavik on maalinud suuri figuraalkompositsioone, kuid paeluvamalt avaldub tema maalijatalent just etüüdides, maastikes ja mariinides. Käesolev maastik on talle iseloomulik – karge tunnetusega, lihtne, koguni napp vahendis, ometi õnnestunud kompositsiooniga ja hästi paikapandud toonivahekordadega.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Pruun viltpliiats, paber
49,4 x 64,7
All vasakul - Kohtla - Järve
All paremal – P.A.. 66.a.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Helepruun viltpliiats, paber
44 x 60
All paremal – P.A. 77.a.
Priidu Aaviku üks lemmikteemad oli sadam laevade, kraanide, töötavate inimestega.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Värviline kriit, paber
44,4 x 60,4
All vasakul – P.Aavik. 68 Lohusalu
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Must (hall) viltpliiats, paber
60 x 44
All paremal – P.A. 77.a.
Priidu Aaviku üks lemmikteemad oli sadam laevade, kraanide, töötavate inimestega.
Kunstiharidust sai 1920. aastail A. Laikmaa ateljeekoolis, 1934 – 38 õppis “Pallases” N. Triigi juhendamisel. Käis 1939.a. täiendusreisil Pariisis. Aastast 1938 kunstiühingu “Pallas” liige. 1944 -.45 Tartu Riikliku Kunstiinstituudi direktor, 1947 – 48 Tallinnas Kunstifondi esimees.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Viltpliiats, kriidipaber
23,1 x 20
All vasakul – Rannakividel
All paremal - Priidu Aavik 82 a.
Maalija nägi viltpliiatsis head vahendid kompositsioonikavandite loomiks, mida võib käsitada ka iseseisvate teostena.
1938. a. “Pallase” N. Triigi õpilasena lõpetanud P. Aavik on maalinud suuri figuraalkompositsioone, kuid paeluvamalt avaldub tema maalijatalent just etüüdides, maastikes ja mariinides. Käesolev maastik on talle iseloomulik – karge tunnetusega, lihtne, koguni napp vahendis, ometi õnnestunud kompositsiooniga ja hästi paikapandud toonivahekordadega.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Pruun viltpliiats, paber
42,2 x 52,7
All paremal – P.Aavik. 65 Rootsi rannik.
|
|
|
|
| Artikkel: 3658 |
(**) müüdud |
Lühikirjeldus:
Viltpliiats, pastell, hall paber
60,5 x 44,3
All paremal – P.A. 77.a.
Priidu Aaviku üks lemmikteemad oli sadam laevade, kraanide, töötavate inimestega.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Must viltpliiats, paber
44 x 60
All paremal – P.A. 77.a.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Seepia, helepruun paber
40 x 29,7
All vasakul -
Adamson- Eric oli 1921- 23 Tartu ülikooli õigusteaduskonna vabakuulaja ja ka Pallase õpilaste nimekirjas. Aastal 1923 siirdus Adamson-Eric Berliini sooviga õppida tarbekunsti. Temast sai aastaks Berlin-Charlottenburgi Tarbekunsti- ja Käsitöökooli õpilane, kus ta õppis professor Harald Bengeni käe all pinnadekoratsiooni erialal. Jõudnud 1924. aastal Pariisi, asus Adamson-Eric linna ja selle kunstielu tundva skulptori Jaan Koorti soovitusel kunstiharidust omandama F. Colarossi vabaakadeemias Charles Guérini õpilasena. Pariisis õppis Adamson-Eric veel mitmetes teistes eraakadeemiates (Naudin'i, Bissiei, Kislingi, Lhote'i ja Šuhhajevi ) joonistust ja maalimist. 1929 ja 1930 oli ta Pariisis Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse stipendiaadina.
Tagasi Tallinna jõudis ta 1934. aasta hilissuvel. Sama aasta sügisel toimus vastvalminud Tallinna Kunstihoone avanäitus. Samaaegselt avanäitusega või mõnevõrra hiljem korraldas Adamson-Eric Kreekas. 1936 oli ta Eesti Kunstinäituse komissar Moskvas.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Pliiats, Värviline pliiats, kartong
15,1 x 9
Sõja-aastail Jaroslavlis moodustati Eesti kunstiansamblite juurde ka draamatrupp, millele Adamson-Eric tegi kostüümikavandid. Repertuaar oli mitmekesine: klassikast rahvalikuni.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Pliiats, Värviline pliiats, kartong
15,1 x 10
Teos joonistatud minister August Rei ja tema proua (E.V. saadikupaar Moskvas) prantsuskeelse kutse pöördele.
Sõja-aastail Jaroslavlis moodustati Eesti kunstiansamblite juurde ka draamatrupp, millele Adamson-Eric tegi kostüümikavandid. Repertuaar oli mitmekesine: klassikast rahvalikuni.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Pliiats, Värviline pliiats, kartong
15,1 x 10
Teos joonistatud minister August Rei ja tema proua (E.V. saadikupaar Moskvas) prantsuskeelse kutse pöördele.
Sõja-aastail Jaroslavlis moodustati Eesti kunstiansamblite juurde ka draamatrupp, millele Adamson-Eric tegi kostüümikavandid. Repertuaar oli mitmekesine: klassikast rahvalikuni.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Pliiats, värviline pliiats, kartong
15,1 x 8,1
All paremal – 43a
Teos joonistatud minister August Rei ja tema proua (E.V. saadikupaar Moskvas)prantsuskeelse kutse pöördele.
Sõja-aastail Jaroslavlis moodustati Eesti kunstiansamblite juurde ka draamatrupp, millele Adamson-Eric tegi kostüümikavandid. Repertuaar oli mitmekesine: klassikast rahvalikuni.
|
|
|
|
| Artikkel: 3125 |
(**) müüdud |
Lühikirjeldus:
Värviline litograafia, paber
62,5 x 36,8
Vasakul keskel – P. Aren
1923.a. elmunud ajakirja "AGU' reklaamplakatitest ühe tegi P. Aren, kes esines alates 1912. Aastast silmapaistvate teostega ning viljeles 1910. Aastate lõpul – 1920. Aastate algupoolel konrastset nurgelist ekspresssionistlikku laadi. Heas korras haruldanetrükkis.
|
|
|
|
| Artikkel: 382 |
(**) müüdud |
Lühikirjeldus:
Tuss, paber
13,3 x 9,5
1913 a. lõpetas Peterburi Kunstide Edendamise Seltsi Kooli N.Roerichi, J.Bilibini ja A.Rõlovi juhendamisel. 1926–1930 oli "Pallases" õpetajaks. 1944 emigreerus Saksamaale, seejärel USA –sse. Näitused: Riia, Pariis, Helsingi, Lübeck, Kiel, Kopenhaagen, Rooma, Varssavi, Budapest, New-York.
Illustratsioonid – sulejoonistused H. Raudsepa näidendile "Sinimandria" kuuluvad maalija Peet Areni väljapaistvamate raamatugraafiliste tööde hulka 1920. aastate teisel poolel.
|
|
|
|
| Artikkel: 383 |
(**) müüdud |
Lühikirjeldus:
Tuss, paber
13,3 x 9,5
1913 a. lõpetas Peterburi Kunstide Edendamise Seltsi Kooli N.Roerichi, J.Bilibini ja A.Rõlovi juhendamisel. 1926–1930 oli "Pallases" õpetajaks. 1944 emigreerus Saksamaale, seejärel USA –sse. Näitused: Riia, Pariis, Helsingi, Lübeck, Kiel, Kopenhaagen, Rooma, Varssavi, Budapest, New-York.
Illustratsioonid – sulejoonistused H. Raudsepa näidendile "Sinimandria" kuuluvad maalija Peet Areni väljapaistvamate raamatugraafiliste tööde hulka 1920. aastate teisel poolel.
|
|
|
|
| Artikkel: 384 |
(**) müüdud |
Lühikirjeldus:
Tuss, paber
13,3 x 9,5
1913 a. lõpetas Peterburi Kunstide Edendamise Seltsi Kooli N.Roerichi, J.Bilibini ja A.Rõlovi juhendamisel. 1926–1930 oli "Pallases" õpetajaks. 1944 emigreerus Saksamaale, seejärel USA –sse. Näitused: Riia, Pariis, Helsingi, Lübeck, Kiel, Kopenhaagen, Rooma, Varssavi, Budapest, New-York.
Illustratsioonid – sulejoonistused H. Raudsepa näidendile "Sinimandria" kuuluvad maalija Peet Areni väljapaistvamate raamatugraafiliste tööde hulka 1920. aastate teisel poolel.
|
|
|
|
| Artikkel: 257 |
(**) müüdud |
Lühikirjeldus:
Tušš, paber
20,4 x 13,6
All paremal – P.Aren 29
1913.a. lõpetas Peterburi Kunstide Edendamise Seltsi Kooli N.Roerichi, I.Bilibini ja A.Rõlovi juhendamisel. 1926–1930 oli "Pallases" õpetajaks. 1944 emigreerus Saksamaale, seejärel USA –sse. Suri New Yorgis. 1910-ndate lõpul-1920-ndatel oli mõjutatud ekspressionismist, mida kajastab ka käesolev raamatukujundus.
Maalija, graafiku, teatri- ja raamatukunstniku õnnestunumaid kaanekujundusi üleminekul ekspressionistlikult rahulikumale ja tasakaalukamale väljenduslaadile. Ära märgitud R. Looduse raamatus "Eesti raamatukunsti teke ja areng" (1982).
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Linoollõige, paber
45 x 61,7
All vasakul – Torso Linoolõige AT
All paremal – H.Arrak 1968
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Graafik, sündis 1930. aastal Tallinnas. Õppis 1957. aastast ERKI-s, lõpetas selle 1963 raamatugraafika erialal. Rõhutanud figuraalseis illustratsioonides olukorra dramatismi ja karakterite eripära (R. Sirge "Maa ja rahvas").
|
|
|
|
| Artikkel: 3551 |
(**) müüdud |
Lühikirjeldus:
Puugravüür, paksem paber
Lm 30 x 19,7
All vasakul – Vesiveski Võhandu jõel.Puugravüür, 39/100
All paremal – H.Arrak 1979
Graafik, sündis 1930. aastal Tallinnas. Õppis 1957. aastast ERKI-s, lõpetas selle 1963 raamatugraafika erialal. Rõhutanud figuraalseis illustratsioonides olukorra dramatismi ja karakterite eripära (R. Sirge "Maa ja rahvas").
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Puugravüür, paber
13 x 22,9
All vasakul – Estonia teater
All keskel – Puugravüür, 39/100
All paremal – H.Arrak 1967
Sõjajärgsel kümnendid olid vaategravüüri õitseajaks. Henno Arrak on tuntud vaba-ja raamatugraafik, lõpetanud ERKI 1967.a.
|
|
|
|
| Artikkel: 2818 |
(**) müüdud |
Lühikirjeldus:
Linoollõige, paber
32 x 36,8
All vasakul – Kaks kalurit. Linoollõige, 4/25
All paremal – H.Arrak 1961
|
|
|
|
| Artikkel: 2622 |
(**) müüdud |
Lühikirjeldus:
Linoollõige, paber
40,9 x 52,2
All vasakul – Suured ja väiksed laevad Linoollõige
All paremal – H.Arrak 1963
Sõjajärgsel kümnendid olid vaategravüüri õitseajaks. Henno Arrak on tuntud vaba-ja raamatugraafik, lõpetanud ERKI 1967.a.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Tušsš, paber
19 x 14
All paremal - Gv Bochmann 6 ten April 87
Nehatust pärit G.v. Bochmann, saanud 1868 Tallinnas Schilleri-stipendiumi, läks õppima Düsseldorfi Kunstiakadeemiasse, 1871.a. alustas ta iseseisvat kunstnikuelu Düsseldorfis, 1895.aastast tegutses Kunstiakadeemia professorina. Kuid kogu loomingut läbib tal Eesti teema, kodumaine külaainestik. Üks tema lemmikmotiive on hobuserakendid Eesti külateedel, möödumas talumajadest ja sõitjaid jälgivaist inimestest. Mõnigi kord viivad need teed üle väikese kivisilla, nagu käesoleval maalil või teoses “Eesti maanteel” (1910, Eesti Kunstimuuseum). Viimasele on see töö oma värske nüansirikka käsitluse ja otsekui vibreeriva atmosfääri poolest üpris lähedane.
Tema töid leidub Düsseldorfi Kunstimuuseumis, Berliini Rahvusgaleriis, Dresdeni Galeriis, Müncheni Uues Pinakoteegis, Tretjakovi Galeriis Moskvas, Eesti Kunstimuuseumis Tallinnas.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Lito, paber
Vm 41,5 x 30
All paremal
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Lito, paber
Vm 41,5 x 30
All paremal
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Lito, paber
Vm 31 x 26
All paremal – B.Bogatkin 1955
Vladimir Bogatkin tegutses nii maalija kui ka graafikuna Moskvas, kuid viibis sageli Eestis ning tal on palju töid siinsetest paikadest. Käesolev etüüd on ühtaegu vabalt ja peenetundeliselt maalitud.
|
|
|
|
| Artikkel: 1473 |
(**) müüdud |
Lühikirjeldus:
Linoollõige, paber
Km13,8 x 20,1
All vasakul – PB
|
|
|
|
| Artikkel: 1898 |
(**) müüdud |
Lühikirjeldus:
Ofort, paber
19,6 x 27,6
All vasakul - E. Dücker
Sellised lihtsad maastikud on iseloomulikud just sajandivahetusele, selle sümbolistlikele taotlustele. Siin on vaid maa ja taevas, inimtegevuse jäljena – vankritega sissesõidetud rööpad. Vaatamata lihtsusele, näilisele askeesile , kätkeb maal rikkalikult ilusaid nüansse, ta paelub, nagu Dückeri maastikud reeglina, täpsusega valguse, loodusseisundi edasiandmisel. See maastik aitab mõista, miks Dücker oli professorina nii hinnatud Düsseldorfi Kunstiakadeemia põhjamaalastest õpilaste poolt.
Kuressaares sündinud Eugen Gustav Dücker lõpetas Peterburi Kunstide Akadeemia 1862. a. suure kuldmedaliga. Тema lõputöö on Tretjakovi galerii püsiekspositsioonis Moskvas. 1872. aastast oli ta maastikumaali professor Düsseldorfi Kunstiakadeemias. Impressionistlikust vabaõhumaalist mõjutatud peenetundelise maastikumeistrina oli ta hinnatud eluajal, aga ka praegu. Tema valguse- ja õhuküllasest laadist annab.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Ofort, paber
19,3 x 24,5
All vasakul - E. Dücker
Ühena esimestest hakkas ta Düsseldorfis viljelema originaaloforti käesolev töö on esimene teadaolev Dückeri ofort Eestis.
|
|
|
|
| Artikkel: 3340 |
(**) müüdud |
Lühikirjeldus:
Lito, õhuke kartong
27,5 x 22
All paremal – H. Eelma 83.
Graafik Herald Eelmaa õppis aastatel 1953–1959 ERKI-s ning tegi diplomitööna illustratsioonid A. H. Tammsaare romaani „Tõde ja õigus“ esimesele osale. Pärast kooli lõpetamist pühendus kunstnik peamiselt kõrgtrükitehnikas vabagraafikale.
Viljeles vabagraafikas kuni 1970. aastate alguseni peamiselt linoollõiget, olles eesti estampgraafikas selle tehnika väljendusvõimaluste avardajaid. Varasemais teoseis valitsenud olustikuline realism taandus 1960. aastate keskel dekoratiivsema käsitluslaadi („Õitsemine”, 1968) ees. Loomingusse tõi pöörde üleminek joonistusele ning virtuooslik joonistusoskus iseloomustab enamikku 1970. aastate joonistusi.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Litograafia, paber
59,5 x 43
All vasakul plaadil - E.Einmann 1945
All vasakule trükitud – E. Einmann
All paremal trükitud – Eesti tütarlaps
Eduard Einmann lõpetas Tallinnas Riigi Kõrgema Kunsttööstuskoolis Paul Raua ja August Janseni juhendamisel. 1930-ndail aastail viljeles ta peamiselt maali. 1940-ndail paelus teda joonistus, milles kunstnik näitas häid portreteerimisvõimeid.
Ta oli teinud töid ka graafiliste tehnikas. Sõjaärgsetel aastatel viljeldi rohkesti litograafiat, nii Einmanngi.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Süsi, paber
38 õ 27
All paremal - E. Einmann 1951
Eduard Einmann õppis Riigi Kunsttööstuskoolis Paul Raua ja August Janseni juhendamisel.
1930-ndail aastail viljeles ta peamiselt maali.1940-ndail paelus teda joonistus, milles kunstnik
näitas häid portreteerimisvõimeid. Loomingulistelt reisidelt Ameerikasse, Ukrainasse, Usbeki,
Egiptusesse, Itaaliasse, Tadžiki tõi kunstnik kaasa värskelt mõjuvaid joonistusi ja maale.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Süsi, paber
52,2 x 39
All paremal - E. E.51
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Süsi, paber
39 x 29
All paremal - E. Einmann.1951
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Süsi, paber
39 x 27,5
All paremal - E. Einmann.1951
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Süsi, paber
38 x 26,5
All paremal - E. Einmann.1951
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Süsi, paber
52,8 x 37,8
All paremal - E. Einmann.1951
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Süsi, paber
49,5 x 36,5
All paremal - E. Einmann.1951
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Süsi, paber
56,8 x 44,3
All paremal - E. Einmann.1951
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Süsi, paber
57,2 x 42,8
All paremal - E. Einmann.1951
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Süsi, paber
54,1 x 37,9
All paremal - E. Einmann.1951
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Süsi, paber
49,2 x 34,6
All paremal - E. Einmann.1951
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Süsi, paber
56,5 x 42,8
All paremal - E. Einmann.1951
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Süsi, paber
38,5 x 27,5
All paremal - E. Einmann.1951
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Süsi, paber
39 x 27,5
All paremal - E. Einmann.1953
|
|
|
|
| Artikkel: 1887 |
(**) müüdud |
Lühikirjeldus:
Pliiats, paber
63,5 x 43,5
All vasakul
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Sangviin, paber
40,4 x 28,9
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Viltpliiats, paber
32,4 x 46,6
Ülal paremal – Ed. Einmann 1952
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Süsi, paber
49,8 x 35,3
All paremal – Eduard Einmann 1953.
All vasakul - Selja jõe org Rutjal
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Akvarell, süsi, paber
43 x 33,5
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Kuivnõel, paber
21,2 x 15,5
All paremal – E. E. 57
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Süsi, paber
59,2 x 41
All paremal – MEinmann
Ülasuslik töö tuntud joonistaja Eduardi Einmanni (1913 – 1982) abikaasalt.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Värviline litograafia, paber
42,6 x 33,8
Vasakul keskel, kujutusel – Eisvald
A. Eisvald- Ristimägi õppis 1921.a. A. Laikmaa juures, 1940/41. Ja 1942/43. Õppeaastastatel "Pallase" jätkukoolides (K. Mäe nim. Kõrgemas kunstikoolis ja Tartu Kõrgematel Kujutava Kunsti Kursustel.) 1944.a. siirdus Rootsi. Varasemalt loomingut mõjutas moesolev ekspressionism. 1923.a. ilmuma hakanud ajakirja "AGU" reklaamplakaat on hästi sailinud ja haruldane trükis.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Litograafia, paber
Lm 48 x 35,5
Km 30,1 x 32,3
All vasakul - Ziemak
Allkeskel - litograafija 3/100
All paremal - J. Elgerts -81
|
|
|
|
| Artikkel: 1994 |
(**) müüdud |
Lühikirjeldus:
Tušš, paber
25,0 x 17,4
Pöördel – Margarete Fuks.1946
Illustratsioon lk.89.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Akvarell, paber
28,7 x 19,1
Pöördel – autorlust tõendav kirjastuse tekst. Õpik jäi ilmumata.
M. Fuks – akvarellist. Sündis 1921 Leningradis, samal aastal pere tuli Eestisse. Lõpetas 1935 Tallinnas algkooli. Lõpetas 1940 Riigi Tarbe- ja Kujutava Kunsti Kooli dekoratsioonimaali erialal. Õppis 1940-41 J.Koorti nim. Riigi Rakenduskunsti Koolis ja 1942-43 Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti Koolis N.Mei ja E.Haameri õpilasena. Töötanud Sindis ning Tallinnas A. Mõttuse ateljees ja 1944-83 "Arsis". Aastast 1955 Kunstnike Liidu liige. Illustreerinud ja kujundanud hulga laste-ja noorsooraamatuid. Kujundanud ka õpikuid, noorteajakirju ja-lehti. Viljelenud plakatikunsti ning maalinud , linnavaateid, natüürmorte ja portreid. Kavandas 1947 toimunud Eesti NSV I üldlaulupeo märgi ja rinnamärgi koos A.Hoidrega.
|
|
|
|
| Artikkel: 777 |
(**) müüdud |
Lühikirjeldus:
Puugravüür, paber
23 x 30,5
All vasakul – E v Gebhardt
All paremal – G. Heder&Kirmse X.A.
All keskel – E. Von Gebhardt – Christus in Bethanien.
Puugravüüri tehnikas reproduktsioon E. Gebhardti järgi, mille teostajad on märgitud gravüüri paremal alanurgas. Puugravüür oli reprodutseeriva tehnikana kasutusel ka XIX-XX sajandi vahetusel. "Kristus Betaanias" on evangeelne süžee, mida on – ehk Gebhardti eeskujul – käsitlenud ka K. ja P. Raud. Gebhardti omal ajal tuntud, Barneni galeriile kuulunud töö on reprodutseeritud Adolf Rosenbergi monograafias (1899; repr. Lk.88, nr 87) ja mainitud Carola Griesi monograafia kataloogis (1995; A 121).
Järva-Jaanis sündinud E. Gebhardt õppis 1855–57 Peterburi Kunstiakadeemias. Täiendas end Saksamaal, Hollandis, Belgias jm. 1859. a jätkas õpinguid Karlsruhe kunstikoolis L. Des Coudres`i juures. Aastast 1860 oli Düsseldorfis W. Sohni eraõpilane. 1873–1912 oli Düsseldorfi Kunstiakadeemia õppejõud, aastast 1875 professor.
Eestis on säilinud Tallinna Toomkiriku altarimaal "Kristus ristil" (1866), portreed "Palvetaja" jt.
Näitused: Tallinn, Berliin, Düsseldorf, Brüssel, Dresden.
|
|
|
|
| Artikkel: 450 |
(**) müüdud |
Lühikirjeldus:
Litograafia, paber
34 x 60
All vasakul – 11/200
All paremal – E. Haamer
Silmapaistev maalikunstnik Eerik Haamer lõpetas õpingud "Pallases" N.Triigi juhendamisel 1935.aastal. Töötas 1941 – 44 Tallinna Rakenduskunsti Koolis maali-, joonistus- ja anatoomia õppejõuna 1944.a. emigreerus Rootsi, kus enamuse ajast kuni surmani 1994.a. oli vabakutseline kunstnik. Maalis figuurikompositsioone, illustreeris "Kalevipoega". E.Haamer, kes lahkus 1944. a. Eestist juba tuntud kunstnikuna, on olnud olulisemaid kunstnikuisiksusi ka Välis-Eestis. Tema tööd on mitmes muuseumis, näitused paljudes maades.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Süsi, paber
64,1 x 46
All vasakul - Haamer.
Pöördel - pihlakaoks kobaraga
Silmapaistev maalikunstnik Eerik Haamer lõpetas õpingud "Pallases" N.Triigi juhendamisel 1935.aastal. Töötas 1941 – 44 Tallinna Rakenduskunsti Koolis maali-, joonistus- ja anatoomia õppejõuna. 1944.a. emigreerus Rootsi, kus enamuse ajast kuni surmani 1994.a. oli vabakutseline kunstnik. Maalis figuurikompositsioone, illustreeris "Kalevipoega". E.Haameri tööd on mitmes muuseumis, näitused paljudes maades.
Maal "Püha puu", mis kujutab kaljudel kasvavat ja viljakandvat pihlakat, on omamoodi sümboolne ja autobiograafiline. Kaljude joonistamisel on kunstnikule modelliks olnud kaljud Lyro saarel, kus on olnud tema suvekodu.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Süsi, paber
41,6 x 54,7
All paremal – E. H 66.
Maalikunstnik Ernst Hallop sündis 1908. a. Gatšinas, suri 1980. a. Tallinnas. Õppis 1926-34
"Pallases" A. Vabbe juhendusel. Täiendas end Inglismaal, Prantsusmaal, Itaalias. Tegutses seejärel vabakunstnikuna Võrus, Tallinnas, sõja ajal Tšeljabinskis ja Moskvas, alates 1945. a. jälle Eestis, kuid tegi pikki loomematku ka Venemaale, eeskätt selle põhjaossa ja Siberisse. Viljeles pastell- ja õlimaali, kriidi- ja söejoonistust ning monotüüpiat. Žanreist eelistas maastikku ja portreed.
Näitused: Viljandis, Riias, Kaunases.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Värviline ofort, paber
35,7 x 25,5
All paremal – RH
R,E. von Hoerschelmann sündis Tartus ülikooli klassikalise filoloogia professori perekonnas, alustas kunstiõpinguid Tartus, jätkas Münchenis ning kujunes ajakirjade "Die Jugend", "Simmplicissimus" ja "Fliegende Bläter" tuntud kaastööliseke.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Akvarell, tušš, paber
34,7 x 29,2
All vasakul – RH Venedig
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Graafika, lito, paber
Lm 28,9 x 37,4; km 20 x 26,7
All paremal, plaadil - monogramm
All paremal – Alo Hoidre 60
Litot viljeles Alo Hoidre huvitavalt juba enne sõda, see tehnika domineeris tema loomingus ka sõjajärgsetel kümnenditel. Teda iseloomustas mitmekesine faktuur, elav heletumeduse käsitlus.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Sangviin, paber
45 x 35
|
|
|
|
| Artikkel: 2795 |
(**) müüdud |
Lühikirjeldus:
Tušš, sulg, pintsel, paber
51, 7 x 34
Kuigi ta tegi tušijoonistusi suplejatest juba 1920. aastatel, näib käsitluslaad siiski viitavad järgmisele kümnendile. A. Johani oli virtuooslikumaid joonistajad eesti.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Süsi, paber
61,5 x 43,5
All paremal – R. Kaljo 62
Tuntud ksülograafi suurepäraneaktikrokii kauni üldistava kontuurjoonege.
Kunstihariduse sai "Pallases" graafika erialal (A.Laigo ja R.Vaheri juhendusel), lõpetas 1940. 1944–48 Tartu Riikliku Kunstiinstituudi õppejõud.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Linoollõige, paber
Lm 41,4 x 54
Km 30,5 x 43
All paremal - Richard Kaljo 63
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Süsi, paber
60 x 41,5
All paremal – RKaljo
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Süsi, paber
53,8 x 38
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Süsi, paber
59 x 34,5
All vasakul – RKaljo
|
|
|
|
| Artikkel: 3448 |
(**) müüdud |
Lühikirjeldus:
Süsi, paber
59 x 41,5
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Süsi, paber
53 x 37,5
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Süsi, paber
59 x 41
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Kriit, paber
53,3 x 38
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Kriit, paber
53 x 38
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Süsi, paber
69,5 x 49
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Süsi, paber
70 x 49
All vasakul – R. Kaljo 73
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Süsi, paber
71 x 49
All paremal – R. Kaljo 73
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Süsi, paber
69 x 49,5
All paremal – R. Kaljo 73
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Süsi, paber
70 x 49
All paremal – R. Kaljo 73
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Süsi, paber
70 x 50
All paremal – R. Kaljo 22IV60
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Süsi, paber
70 x 50
All vasakul – R. Kaljo 73
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Süsi, paber
59 x 34,5
All vasakul – III Rkaljo 62
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Süsi, paber
61 x 31
All paremal – RKaljo 62
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Pliiats, paber
29,3 x 45,7
All paremal – R.Кaljo 24.9.46
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Ofort, paber
29,4 x 39,7
All vasakul – Armeenia turul Ofort 1947
All paremal – RichardКaljo
1946.a. kais R. Kaljo koos eesti kunstnikega loomingulisel kamandeeringul Armeenias, kus valmis rida ilusaid tuššijoonistusi. 1947.a. tegi ta ka reisimuljetel põhineva ofordisarja.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Ofort, paber
21 x 28,6
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Ofort, paber
32,9 x 24,6
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Tušš, paber (kriidi)
37,5 x 50
All paremal – RKaljo 8.sept46
1946. a. îli R. Kaljo koos A.Hoidre, E. Okka, E.Kitse, G.Reindorffiga loomingulisel komandeeringul Armeenias, kust pärineb rida ilusaid maastiku- ja zhanrilisi joonistusi. Armeenias valminud töödega esinesid kunstnikud 1946. a. Tallinnas ja 1947. a. Moskvas. Neil näitustel oli väljas ka käesolev töö.
Kunstihariduse sai "Pallases" graafika erialal (A.Laigo ja R.Vaheri juhendusel), lõpetas 1940. 1944–48 Tartu Riikliku Kunstiinstituudi õppejõud. Viljeles figuurikompositsiooni, linnavaadet, akti, portreed, peamiselt puugravüüri tehnikas.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Puugravüür, paber
25,5 x 32,5
All paremal – RKaljo
All vasakul – Dessant Saaremale. puugravüür 1951
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Puugravüür, paber
Km 27 x 21
All paremal – RKaljo
All vasakul – "Eeden" puugravüür 1967
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Tušš, paber
41, 4 x 55,7
All vasakul – Sõjapõgenikud
All paremal – R.Кaljo 1966
All keskel – pudel punnis puusa peal
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Süsi, paber
61 x 43
Kunstihariduse sai "Pallases" graafika erialal (A.Laigo ja R.Vaheri juhendusel), lõpetas 1940. 1944–48 Tartu Riikliku Kunstiinstituudi õppejõud. Viljeles figuurikompositsiooni, linnavaadet, akti, portreed, peamiselt puugravüüri tehnikas.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Süsi, paber
61 x 43
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Grafiit, paber
46 x 62
All vasakul – R Kaljo 23.sept. 46. Bzhnis
Pöördel - alustatud Tartu vaade
Kunstnik viibis koos Alo Hoidre ja Günther Reindorffiga 1946. a.
loomingulisel komandeeringul Armeenias. Kõik nad kujutasid Bzhni küla. Käesolev motiiv sarnaneb ühe G. Reindorffi joonistusega. R. Kaljo, A. Hoidre, G. Reindorff, samuti E. Okas ja E. Kits esinesid oma Armeeniaetüüdidega 1946. a. näitusel Tallinnas ja 1947. a. Moskvas.
Kunstihariduse sai "Pallases" graafika erialal (A.Laigo ja R.Vaheri juhendusel), lõpetas 1940. 1944–48 Tartu Riikliku Kunstiinstituudi õppejõud. Viljeles figuurikompositsiooni, linnavaadet, akti, portreed, peamiselt puugravüüri tehnikas.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Puugravüür, paber
32,6 x 25,5
All vasakul – proovitrükk 1950
All paremal – RichKaljo
Isikukultuse aastate kunstile tüüpiline pilt. 1950.a. püstitatud monument J.V. Stalinile võeti hiljem maha ja sellele kohale Balti jaama vastas pandi üles monument 1. Detsembri ülestõusee mälestuseks. Kerge koomiline varjund on selles, kuidas erinevad inimesed monumenti vaatavad.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Linoollõige, paber
36,6 x 51
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Puugravüür, paber
Km 24,8 x 17,8
All paremal – RichКaljo
All vasakul – “Lenin kõnelemas” puugravüür 1948
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Linoollõige, paber
25 x 37
All paremal – RKaljo 63
All paremal plaadil – RK
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Linoollõige, paber
29,5 x 22,9
All paremal – RichardКaljo - 1939
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Linoollõige, paber
32,4 x 49,4
All vasakul – Rünnakul Linoollõige 1945
All paremal – RichardКaljo
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Süsi, paber
59,5 x 35
All vasakul – RKaljo62
Richardt Kaljo on virtuooslikumaid akti- joonistajaid eesti kunstis.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Kriit, paber
51 x 42
Kunstihariduse sai “Pallases” graafika erialal (A.Laigo ja R.Vaheri juhendusel), lõpetas 1940. 1944–48 Tartu Riikliku Kunstiinstituudi õppejõud. Viljeles figuurikompositsiooni, linnavaadet, akti, portreed, peamiselt puugravüüri tehnikas.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Ofort, paber
32,1 x 41
All vasakul – Suur ja väike Ararat Ofort 1947
All paremal – RichardКaljo
1946.a. kais R. Kaljo koos eesti kunstnikega loomingulisel kamandeeringul Armeenias, kus valmis rida ilusaid tuššijoonistusi. 1947.a. tegi ta ka reisimuljetel põhineva ofordisarja.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Puugravüür, paber
Km 24 x 23,5
All paremal – R.Кaljo -1942
All vasakul – Tartu kivisild
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Puugravüür, paber
Km 24,2 x 18,3
All paremal – RKaljo 61
Kunstihariduse sai “Pallases” graafika erialal (A.Laigo ja R.Vaheri juhendusel), lõpetas 1940. 1944–48 Tartu Riikliku Kunstiinstituudi õppejõud. Viljeles figuurikompositsiooni, linnavaadet, akti, portreed, peamiselt puugravüüri tehnikas.
Isikunäituse kataloogis 1964.a. – nr. 84, repro nr.54.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Puugravüür, paber
Km 14,5 x 11,1
All paremal – RKaljo 1939
Kunstihariduse sai “Pallases” graafika erialal (A.Laigo ja R.Vaheri juhendusel), lõpetas 1940. 1944–48 Tartu Riikliku Kunstiinstituudi õppejõud. Viljeles figuurikompositsiooni, linnavaadet, akti, portreed, peamiselt puugravüüri tehnikas.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Linoollõige, kartong
32,4 x 49,4
|
|
|
|
| Artikkel: 342 |
(**) müüdud |
Lühikirjeldus:
Süsi, paber
65 x 44,5
All vasakul – RKaljo73
Kunstihariduse sai "Pallases" graafika erialal (A.Laigo ja R.Vaheri juhendusel), lõpetas 1940. 1944–48 Tartu Riikliku Kunstiinstituudi õppejõud. Viljeles figuurikompositsiooni, linnavaadet, akti, portreed, peamiselt puugravüüri tehnikas.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Graafika, paber
34 x 45
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Graafika, paber
25.7 x 36.6
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Graafika, paber
34 x 45
|
|
|
|
| Artikkel: 1045 |
(**) müüdud |
Lühikirjeldus:
Graafika, paber
49 x 32
|
|
|
|
| Artikkel: 2441 |
(**) müüdud |
Lühikirjeldus:
Graafika, paber
26 x 35
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Graafika, paber
34 x 45
|
|
|
|
| Artikkel: 3240 |
(**) müüdud |
Lühikirjeldus:
Graafika, paber
34,5 x 45,5
All vasakul – Täispurjes. (söövitus)
All paremal – Paul Kamm 1974
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Graafika, paber
34 x 45
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Graafika, paber
46 x 30,5
|
|
|
|
| Artikkel: 3239 |
(**) müüdud |
Lühikirjeldus:
Graafika, paber
24,5 x 18
All vasakul – Tuulik (söövitus)
All paremal – Paul Kamm
Nagu paljudel, nii ka temal lõppes koolitee alghariduse omandamisega. Kuid unistus saada kunstnikuks jäi püsima. Esialgsed saamatud katsetused, muutusid aasta-aastalt meeleolukateks piltideks kodusaare loodusest ja kalurite elust – "Kivine rand" (värviline pliiats, 1960), "Ristna männid" (grafiit, 1962), "Hiiumaa motiiv" (grafiit, 1962), "Ristna" (grafiit, 1963), "Sõudjad" (süsi, 1965) jt. Olukorrast tingituna saab ta vähe joonistada otse natuurist, paljud motiivid tuleb paberile kanda mälu järgi. Joonistusvahendiks on peamiselt pliiats. 1953. aastal võttis ta esmakordselt osa Kärdla isetegevuslike kunstnike näitusest. Aastatepikkune töö oli vilja kandnud, talle anti I preemia. 1961. aastal võttis Eesti NSV Riiklik Kunstiinstituut ta oma šefluse alla, teda hakkas juhendama graafik Olev Soans. Samal aastal esines Paul Kamm juba Moskvas Isetegevuslike kunstnike näitusel. Ka seal sai ta diplomi. 1963. aastal võeti ta Eesti NSV Kunstnike Liidu liikmeks.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Kõrgtrükk, paber
33,2 x 49,7
All keskel - Elukeskkond II. Kõrgtrükk
All paremal – Esta Kamsen 1982
E. Kamsen on üks 1980. aastatel iselekerkinud graafikuid (lõpetas ERKI 1977).
|
|
|
|
| Artikkel: 1376 |
(**) müüdud |
Lühikirjeldus:
Tušš, paber
Lm 17,1 x30
Km 8,1 x 24,3
Lehe alanurgas paremal – Tervishoid ja kehakultuur
Päisliist 1926. a. Tartus ilmunud koguteosele. Illustratsioonid lk. 1 – 936 tegi Eduard Wiiralt, Juhan Kangilaski püüdis oma illustratsioonides järgida tema viirutavat laadi. Aastail 1922 – 23 Kunsttööstuskoolis graafikat ja 1923 – 27 "Pallases" maali õppinud Juhan Kangilaski – Ott Kangilaski vend, Jaak Kangilaski isa – tegutses 1950. aastani Viljandis.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Linoollõige, paber
25,9 x 34,1
All vasakul – JK-79 "Lahemaa neet" (linool)
All paremal – J.Kangilaski 1979.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Linoollõige, paber
28,8 x 34
All vasakul – JK-70 "Viljandi järv" (linool)
All paremal – J.Kangilaski 1970.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Kahevärviline puulõige, papp
19,8 x 15,8
All paremal – Ott Kangilaski 40
Portree on O. Kangilaski loomingus üpris haruldane žanr, lisaks sellele on tegu ühega väga vähestest tõmmistest.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Ofort, paber
Km 18,4 x 12,3
All keskel
|
|
|
|
| Artikkel: 1077 |
(**) müüdud |
Lühikirjeldus:
Pliiats, paber
Km 9,2 x 7,3
Tuntud graafiku loomingus on omaette leheküljeks satiirilis – humoristlikud gravüürid. Käesolevas töös muigab autor heatahtlikult noorpaari õnneuima üle.
Päisliist 1926. a. Tartus ilmunud koguteosele. Illustratsioonid lk. 1 – 936 tegi Eduard Wiiralt, Juhan Kangilaski püüdis oma illustratsioonides järgida tema viirutavat laadi. Aastail 1922 – 23 Kunsttööstuskoolis graafikat ja 1923 – 27 “Pallases” maali õppinud Juhan Kangilaski – Ott Kangilaski vend, Jaak Kangilaski isa – tegutses 1950. aastani Viljandis.
|
|
|
|
| Artikkel: 2740 |
(**) müüdud |
Lühikirjeldus:
Pliiats, paber
19,2 x 13,2
All vasakul – AKasemaa
All paremal – 1966. a.
Kunstnik on tegutsenud eeskätt joonistajana, olles sel alal üks eesti tugevamaid ja omapärasemaid meistrid. Tema anne avaldus juba õpinguaastail.
Kunstnik Andrus Kasemaa on sündinud 1941. aastal Tallinnas. Kunstihariduse omandas 1962-1967 Tartu Kunstikoolis ja 1968-1972 ERKI-s, mille lõpetas skulptuuri erialal. 1974-1993 juhatas Tartu Ülikooli kunstikabinetti. 1993-1995 elas ja töötas Austraalias. Kunstnike Liidu liige alates 1985. aastast. Kasemaa on silmapaistev joonistaja. Tema joonistuste käsitluslaad on spontaanne, jõuline ja improvisatsiooniline. Allegoorilistes piltides põimub reaalne abstraktsega ootamatuis seoseis. Kujurina loonud nii abstraktseid kui ka realistlikke figuurikompositsioone ning portreesid; vormikäsitlus on pingestav ja stiliseeriv, portreedes ekspressiivne.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Ofort, paber
18 x 25,5
All vasakul - Karjatee ofort 1956.
All paremal - Avo Keerend
Graafik, sündinud Tallinnas 1920. aastal, surnud 2012. Õppis 1936–40 Riigi Kunsttööstuskoolis ning 1940–41 Jaan Koorti nimelises Riigi Rakenduskunsti Koolis graafikat, 1941–43 Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti Koolis maalikunsti. Alates 1947. aastast Kunstnike Liidu liige.Keerend on silmapaistvamaid ja viljakamaid eesti graafikuid. Loonud vaba- ja raamatugraafikat ning eksliibriseid. Varasele loomingule on iseloomulik natuuritruu käsitluslaad ja sügavtrükitehnikate kasutamine. 1957 hakkas viljelema linoollõiget, kujutusviis muutus üldistavamaks. 1960. aastate alguses alustas Keerend geomeetrilis-konstruktiivsete kompositsioonide loomist, mis olid esemetu kunsti huvitavaimaks avalduseks tolleaegses graafikas.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Linoollõige, paber
31 x 42
All paremal - Avo Keerend
All vasakul - Tallinn Toomkirik. linool (1958).
Aastail 1936–41 Riigi Kunsttööstuskoolis ja J. Koorti nim. Riigi Rakenduskunsti Koolis graafikat ning 1941–43 Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti Koolis maali õppinud ning sel alal 1949.a. Tartu Riikliku Kunstiinstituudi lõpetanud Avo Keerendist sai siiski graafik – üks Eesti tugevamaid ja mitmekülgsemaid. Praegu on ta tuntud kui geomeetrilise abstraktsionismi huvitav viljeleja, kuid tema algus 1950. aastatel oli täiesti realistlik. Seejuures paistis ta juba siis silma kõrge graafilise kultuuriga.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Linoollõige, paber
20 x 18
All vasakul - Tallinn. linool 1957.
All paremal - Avo Keerend
Graafik, sündinud Tallinnas 1920. aastal, surnud 2012. Õppis 1936–40 Riigi Kunsttööstuskoolis ning 1940–41 Jaan Koorti nimelises Riigi Rakenduskunsti Koolis graafikat, 1941–43 Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti Koolis maalikunsti. Alates 1947. aastast Kunstnike Liidu liige.Keerend on silmapaistvamaid ja viljakamaid eesti graafikuid. Loonud vaba- ja raamatugraafikat ning eksliibriseid. Varasele loomingule on iseloomulik natuuritruu käsitluslaad ja sügavtrükitehnikate kasutamine. 1957 hakkas viljelema linoollõiget, kujutusviis muutus üldistavamaks. 1960. aastate alguses alustas Keerend geomeetrilis-konstruktiivsete kompositsioonide loomist, mis olid esemetu kunsti huvitavaimaks avalduseks tolleaegses graafikas.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Linoollõige, paber
20,8 x 16,8
Plaadil all paremal – 19 AK 58
Autori ja teose andmed paspartuse tagaülal.Teos olnud graafikakogus Jisraelis.
Graafik, sündinud Tallinnas 1920. aastal, surnud 2012. Õppis 1936–40 Riigi Kunsttööstuskoolis ning 1940–41 Jaan Koorti nimelises Riigi Rakenduskunsti Koolis graafikat, 1941–43 Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti Koolis maalikunsti. Alates 1947. aastast Kunstnike Liidu liige.Keerend on silmapaistvamaid ja viljakamaid eesti graafikuid. Loonud vaba- ja raamatugraafikat ning eksliibriseid. Varasele loomingule on iseloomulik natuuritruu käsitluslaad ja sügavtrükitehnikate kasutamine. 1957 hakkas viljelema linoollõiget, kujutusviis muutus üldistavamaks. 1960. aastate alguses alustas Keerend geomeetrilis-konstruktiivsete kompositsioonide loomist, mis olid esemetu kunsti huvitavaimaks avalduseks tolleaegses graafikas.
|
|
|
|
| Artikkel: 2704 |
(**) müüdud |
Lühikirjeldus:
Linoollõige, paber
40,2 x 34,5
All vasakul – 14/25 Vasknõud
All paremal - Avo Keerend 1967
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Ofort, paber
Plm 15,4 x 19,5
Linnavaate kohal, lindil – Narva ja Ivangorodt
Plaadil, paremal keskel – 128
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Ofort, paber
Plm 15,5 x 19,5
Linnavaate kohal, lindil – REVEL
Plaadil, paremal keskel – 136
|
|
|
|
| Artikkel: 2706 |
(**) müüdud |
Lühikirjeldus:
Pastapliiats, paber
19 x 13,1
All vasakul – EK. 15.XII 71.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Linoollõige, paber
10,5 x 15
All vasakul – Leesikmäe (plastikaatlinool)
All paremal – Ago Kivi 67
Tartus tegutsenud vaba – ja tarbegraafik. Töötas 1960. Aastatel juurdunud üldistavas laadis. On lõpetanud ERKI graafikuna ja Tallinna Pedagoogilise Instituudi täienduskursuse.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Linoollõige, paber
16,5 x 19,5
All vasakul – 200- aastane Tartu Raekoda (plastikaatlinool)
All paremal – Ago Kivi -86
|
|
|
|
| Artikkel: 3335 |
(**) müüdud |
Lühikirjeldus:
Kaart
12 x 16
|
|
|
|
| Artikkel: 3334 |
(**) müüdud |
Lühikirjeldus:
Ofort, paber
49,7 x 35,3
Plaadil, all paremal – 1934
All vasakul – 1/112
All paremal – Koch Ernö
Koch õppis 1917-1921 Ungari Kunstiakadeemias ning täiendas end Leipzigi Graafika ja Raamatukunsti Akadeemias. 1926. aastast tuli Eestisse ning tegutses Tallinnas vabakutselise kunstnikuna. Kochi Eesti-perioodi looming koosneb valdavalt linnvaadetest, samuti täitis ta tellimustöid (tööstuspiirkonnad, Kochil valmisid mitmed mapid põlevkivitööstusest). 1940. aastal pages Koch Eestist Ungarisse ning sealt Baierisse. Kochi sõjajärgne looming on erinev, koosnedes peamiselt maastikest ja kirikutest. Pärast 1949. aastal USA-sse elama minemist sai Kochist kirikuinterjööride kujundaja ja tema monumentaalsete aknamaalidega pühakodasid leidub Chicagos, San Franciscos, New Yorgis, samuti Mehhikos ja Kanadas.
|
|
|
|
| Artikkel: 1641 |
(**) müüdud |
Lühikirjeldus:
Ofsett-lito, paber
71 x 51
|
|
|
|
| Artikkel: 3210 |
(**) müüdud |
Lühikirjeldus:
Offset- lito, paber
78,5 x 58,5
All vasakul - The Belly Dancer. Offset – litho 6/60 1970
All paremal – Endel Kõks
Endel Kõks – üks silmapaistvamaid Välis- Eesti kunstnikke, kes oli hinnatud juba enne lahkumist Eestist 1944.a., köidab erakordselt liikuva vaimuga, vastuvõtlikkusega nii uutele vooludele kui ka uudsetele motiividele.
|
|
|
|
| Artikkel: 3245 |
(**) müüdud |
Lühikirjeldus:
Ofset – lito, paber
44,7 x 61,8
All vasakul - The Ram’s blower wailing-wall. Offset- litho 23/50 1972
All paremal – Endel Kõks
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Tušš, paber
24 x 18
Kavand linoollõikele mapi jaoks "Jüriöö ülestõus 1343".
Ernst Kollom sündis 1908.a. Võrumaal, suri 1974.a. Tallinnas. Õppis 1927–31 "Pallases" N.Triigi ateljees maali ja 1943–45 Moskva Kunstiinstituudis P.Pavlinovi juhendamisel graafikat. 1933–40 töötas Tartus vabakunstnikuna, peale sõda aga kirjastustes ja ajakirjade toimetustes. E. Kollom on eesti viljakamaid raamatugraafikuid. Viljeles ka värvilist puugravüüri. Hiljem tõusis loomingus esiplaanile vabagraafika, eeskätt linnavaated.
Näitused: Tartu, Rooma, Budapest.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Pruun pliiats, pliiats, paber
km 29.3 x 17,5
All paremal
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Pruun pliiats, pliiats, paber
km 29.3 x 17,5
All paremal
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Puugravüür, paber
21,5 x 30
All vasakul – Harjumaa I 41/100
All paremal – EKollom 1968
|
|
|
|
| Artikkel: 1621 |
(**) müüdud |
Lühikirjeldus:
Must akvarell, paber
32,6 x 23,8
All paremal
Ernst Kollom tegi endale puugravööri – raamatu-illustraatorina nime juba.enne sõda. Peale sõda on ta loonud endisest enam vabagraafilisi lehti, peamiselt Tallinna vaateid – nii puugravüüris kui ka linoollõikes.
Ernst Kollom sündis 1908. a. Võrumaal, suri 1974. a. Tallinnas. Õppis 1927 – 31 "Pallases" N. Triigi ateljees maali ja 1943 – 45 Moskva Kunstiinstituudis P. Pavlinovi juhendamisel graafikat. 1933 – 40 töötas Tartus vabakunstnikuna, peale sõda aga kirjastustes ja ajakirjade toimetustes. E. Kollom on eesti viljakamaid raamatugraafikuid. Viljeles ka värvilist puugravüüri. Hiljem tõusis loomingus esiplaanile vabagraafika, eeskätt linnavaated.
Näitused: Tartu, Rooma, Budapest.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Puugravüür, paber
14,8 x 23,2
All vasakul – EKollom puugravüür
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Puugravüür, paber
27 x 29,5
All keskel – Tartu kivisild
All paremal – EKollom 37.a.
All vasakul, plaadil - EK
|
|
|
|
| Artikkel: 2713 |
(**) müüdud |
Lühikirjeldus:
Puugravüür, paber
18,5 x 25,7
All vasakul –Puugravüür – Tartu Riikliku Ülikooli Raamatukogu
All paremal – EKollom 1945.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Linoollõige, paber (hall)
lm 37,3 x 23,7
km 29.3 x 18,9
All vasakul – Linoollõige
All keskel – Vana Tallinn – (Kieck in de Kök)
All paremal – EKollom 62
Ernst Kollom tegi endale puugravööri – raamatu-illustraatorina nime juba.enne sõda. Peale sõda on ta loonud endisest enam vabagraafilisi lehti, peamiselt Tallinna vaateid – nii puugravüüris kui ka linoollõikes.
Ernst Kollom sündis 1908. a. Võrumaal, suri 1974. a. Tallinnas. Õppis 1927 – 31 “Pallases” N. Triigi ateljees maali ja 1943 – 45 Moskva Kunstiinstituudis P. Pavlinovi juhendamisel graafikat. 1933 – 40 töötas Tartus vabakunstnikuna, peale sõda aga kirjastustes ja ajakirjade toimetustes. E. Kollom on eesti viljakamaid raamatugraafikuid. Viljeles ka värvilist puugravüüri. Hiljem tõusis loomingus esiplaanile vabagraafika, eeskätt linnavaated.
Näitused: Tartu, Rooma, Budapest.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Linoollõige, paber
lm 32,5 x 38,5
km 26 x 28
All vasakul – Vana Tallinn. Tornide väljak.
All paremal – EKollom
|
|
|
|
| Artikkel: 1858 |
(**) müüdud |
Lühikirjeldus:
Puugravüür, paber
km 24 x 26,5
All vasakul – Puugravüür
All keskel – Vana Tallinna panoraam
All paremal – EKollom 58
|
|
|
|
| Artikkel: 780 |
(**) müüdud |
Lühikirjeldus:
Süsi, värv. kriit, paber papile kleebitud
35 x 48,5
All paremal - F Koppel 1936
Fridrich Koppel lõpetas Riigi Kunsttööstuskooli dekoratiivmaali alal 1930.a. ning töötas seal järgnevalt õppejõuna 1940. aastani. Tema maale ja joonistusi iseloomustab küllaltki lopsakas, sumedate varjudega, romantiline laad, mis lähendab teda "Pallase" koolkonna meistritele. Paljutõotav maalija hukkus sõjaajal. Joonistus “Kaks puud” on lummavalt nägemuslik.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
a. 19 etüüdi vene 16.- 17. Sajandi ajaloo teemaliste maalide jaoks.
Pliiats, paber 40 x 35,5
b. 3 etüüdi biidermeier ajastu naiste moe teemal
Pliiats, paber 43,7 x 31
Tallinnas sündinud kunstnik õppis 1871 – 73 Tallinna kuber mangugümnaasiumis (joonistusõpetaja T.A. Sprengel) ja 1873 – 85 Peterburi Kunstide Akadeemias. Aastast 1883 elas ta Tallinnas. Eesti Kunstimuuseumis on tema maastikku, aga ka eeltöid ajaloomaalidele (pliiatsijoonistused "Episood Ivan Groznõi ajast" ning „Vürst surivoodil“ 1877).
Liisaks 2 joonistust, mille autor on A. Gussev:
1) Lamav naise 1896. Pliiats, süsi 23,2 x 17,9
2) Köler puhkamas 27. XII 1889.a. pliiats 17,8 x 21,7
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Tint, paber
22 x 20
All keskel – WvK
Pöördel lipik - inventari numbrid ja andmed kunstniku kohta.
Wilhelm von Kügelgen on Eesti kunstiajaloost tuntud Franz Gerhard von Kügelgeni poeg,
kel Saksamaal eladeski säilisid sidemed siinsete sugulastega, muuhulgas C.T.von Neffiga. Ta
on siin korduvalt viibinud ja töötanudki (Oleviste kiriku altarimaal). Oma elu lõpupoole veetis kunstnik Harzis, Ballenstedtis, kus tema patrooniks oli Anhalt-Bernburgi hertsoginna Friederike.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Grafiit, hall paber
33,7 x 41,5
Wilhelm von Kügelgen on Eesti kunstiajaloost tuntud Franz Gerhard von Kügelgeni poeg, kel Saksamaal eladeski säilisid sidemed siinsete sugulastega, muuhulgas C.T.von Neffiga. Ta on siin korduvalt viibinud ja töötanudki (Oleviste kiriku altarimaal). Oma elu lõpupoole veetis kunstnik Harzis, Ballenstedtis, kus tema patrooniks oli Anhalt-Bernburgi hertsoginna Friederike.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Grafiit, hall paber
35,4 x 43,3
All paremal - Wilhelm Kügelgen inv.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Ofort, paber
44 x 44,5
All vasakul – Järvesaar (ofort)
All paremal –Kuks 74.a.
Graafik Viive Kuks on sündinud 1951. aastal Tallinnas. Kunstiõpinguid alustas 1966. aastal Tallinna Kergetööstustehnikumis kangaste kunstilise kujundamise erialal, mille lõpetas 1970. aastal. Samal aastal alustas Kuks õpinguid Tallinna Kunstiülikoolis graafika erialal, tema põhiliseks õpetajaks oli Evald Okas.Aastal 1976 sai ta vabagraafiku diplomi ja asus elama Võrru. Sellest ajast saati on Kuks töötanud vabakutselise kunstnikuna. Kunstnike Liidu liige 1984. aastast, näitused alates 1977. aastast. Viive Kuksi tööde temaatika on loodus ja inimene (portreed), ta on loonud suuremõõtmelisi detailirikkaid realistlikke maastikuvaateid. Graafiliste tehnikate (ofort, kuivnõel) kõrval on kunstnik viljelenud ka pastell-, akvarell- ja õlimaalitehnikat.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
2 – värviline linoollõige, paber
30,1 x 21,1
All vasakul – Müürivahe tänav (linool)
All paremal – T. Kulles 64.
Õppis 1937-41 aastatel Riigi Kunsttööstuskoolis, Riigi Tarbe- ja Kujutava Kunsti koolis ning J. Koorti nim. Riigi Rakenduskunsti Koolis graafikat. Lõpetas Tallinna Riikliku Tarbekunsti Instituudi 1948 maali erialal. Töötas peamiselt vabagraafika, raamatuillustratsiooni ja tarbegraafika valdkonnas. Tuntud maastiku ja linnavaadetega linoollõigete loojana.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Värviline linoollõige, paber
34 x 28
All paremal – T. Kulles 1969.
Õppis 1937-41 aastatel Riigi Kunsttööstuskoolis, Riigi Tarbe- ja Kujutava Kunsti koolis ning J. Koorti nim. Riigi Rakenduskunsti Koolis graafikat. Lõpetas Tallinna Riikliku Tarbekunsti Instituudi 1948 maali erialal. Töötas peamiselt vabagraafika, raamatuillustratsiooni ja tarbegraafika valdkonnas. Tuntud maastiku ja linnavaadetega linoollõigete loojana.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Värviline linoollõige, paber
33 x 23,5
All paremal – T. Kulles 70
All vasakul – "Hoov Vene tänavale"
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Värviline linoollõige, paber
24 x 28,5
All paremal – T. Kulles
All vasakul – "Järve rand" (linool)
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Linoollõige, paber
37 x 31
All paremal – T. Kulles
All vasakul – Kiek in de kök.1958.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Värviline linoollõige, paber
35,5 x 26,5
All paremal – T. Kulles 70
All vasakul – "Laboratooriumi tänav" (linool)
Õppis 1937-41 aastatel Riigi Kunsttööstuskoolis, Riigi Tarbe- ja Kujutava Kunsti koolis ning J. Koorti nim. Riigi Rakenduskunsti Koolis graafikat. Lõpetas Tallinna Riikliku Tarbekunsti Instituudi 1948 maali erialal. Töötas peamiselt vabagraafika, raamatuillustratsiooni ja tarbegraafika valdkonnas. Tuntud maastiku ja linnavaadetega linoollõigete loojana.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Lito, paber
26,5 x 35
All paremal - T. Kulles 64
All vasakul - "Metsatukk" (lito)
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Süsi, paber
21,6 x 27,4
Õppis 1937-41 aastatel Riigi Kunsttööstuskoolis, Riigi Tarbe- ja Kujutava Kunsti koolis ning J. Koorti nim. Riigi Rakenduskunsti Koolis graafikat. Lõpetas Tallinna Riikliku Tarbekunsti Instituudi 1948 maali erialal. Töötas peamiselt vabagraafika, raamatuillustratsiooni ja tarbegraafika valdkonnas. Tuntud maastiku ja linnavaadetega linoollõigete loojana.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Autolito, paber
42 x 60
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Värviline linoollõige, paber
30 x 23
All paremal – T. Kulles 69
All vasakul – "Rataskaevu tänav"
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Tušš, guašš, paber
Lm 27,4 X 28
Km 22,9 X 24,5
All paremal - Kulles - 63
All vasakul - Tallinna raekoda
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Tušš, guašš, paber
Lm 27, 3 x 37,2
Km 20,3 x 30,1
All paremal - T. Kulles - 64.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Värviline linoollõige, paber
27,5 x 38
All paremal – T. Kulles 64
All vasakul – Tallinna vaade
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Pliiats, paber
Lm 37,5 x 26
All paremal -4 jaan 1958 TK
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Tušš, guašš, paber
Lm 27,1 x 18,9
Pöördel – T. Kulles
Õppis 1937-41 aastatel Riigi Kunsttööstuskoolis, Riigi Tarbe- ja Kujutava Kunsti koolis ning J. Koorti nim. Riigi Rakenduskunsti Koolis graafikat. Lõpetas Tallinna Riikliku Tarbekunsti Instituudi 1948 maali erialal. Töötas peamiselt vabagraafika, raamatuillustratsiooni ja tarbegraafika valdkonnas. Tuntud maastiku ja linnavaadetega linoollõigete loojana.
Kavand kas ofort – akvatintale või vahevärvilisele linoollõikele. T. Kullese loomingus on linnavaatel estambi loomise protsessi illustreerijatena, ent ka iseseisvalt vaadeldavad.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Värviline linoollõige, paber
30,5 x 21
All paremal – T. Kulles 69
All vasakul – "Toompea motiiv" (linool)
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Värviline linoollõige, paber
30 x 23
All paremal – T. Kulles
All vasakul – "Toompea motiiv"
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Tušš, paber
Lm 25 x 35
All paremal – T. Kulles 27 aug -54
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Kriit, paber
Lm 20,9 x 29,8
Km 17,5 x 24
All paremal - T. Kulles – 62.
All vasakul - Vaade Toompeale (kriit)
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Linoollõige, paber
35 x 48
All paremal – T. Kulles 60
All vasakul – Vällämägi Lõuna - Etsti. (linool)
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Tušš, guašš, paber
Lm 34,5 x 25,5
Km 28,8 x 21,5
All paremal – T. Kulles
All vasakul – Vana Tallinn 62.
Õppis 1937-41 aastatel Riigi Kunsttööstuskoolis, Riigi Tarbe- ja Kujutava Kunsti koolis ning J. Koorti nim. Riigi Rakenduskunsti Koolis graafikat. Lõpetas Tallinna Riikliku Tarbekunsti Instituudi 1948 maali erialal. Töötas peamiselt vabagraafika, raamatuillustratsiooni ja tarbegraafika valdkonnas. Tuntud maastiku ja linnavaadetega linoollõigete loojana.
Kavand kas ofort – akvatintale või vahevärvilisele linoollõikele. T. Kullese loomingus on linnavaatel estambi loomise protsessi illustreerijatena, ent ka iseseisvalt vaadeldavad.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Tušš, guašš, paber
Lm 35,6 x 28
Km 28,8 x 22
All paremal - T. Kulles
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Kuivnõel, paber
23,9 x 28
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Graafika, paber
Lm 30 x 37
All paremal – A.Kütt 64a.
All vasakul – "Lõuna- Eesti"
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Graafika, paber
Lm 28 x 35
All paremal – A.Kütt 63.a.
All vasakul – "Park"
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Graafika, paber
Lm 19,5 x 31
All paremal – A.Kütt
All vasakul – "Siga"
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Graafika, paber
Lm 30 x 37
All paremal – A.Kütt 64a.
All vasakul – "Talv"
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Pliiats, paber
14,5 x 19,5
All vasakul – Kihnu saar
All paremal – A.Kütt 1957
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Akvatinta, paber
46 x 60
All vasakul – “Kiirus II” Akvatinta proov
All paremal – A.Kütt 79a.
Õppis 1930-1936 Nõmme Rahumäe algkoolis, lõpetas 1938 Nõmme tööstusliku täienduskooli. Töötas seejärel firmas Puhk ja Pojad käskjalana ning õppis ühtlasi 1939–1940 Tallinna Rahvaülikooli Seltsi kolledži reaalkoolis. Astus 1942 Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti Kooli, kuid võeti peagi Saksa sõjaväkke, kus teenis sanitarina. Sai Sinimägedes haavata. Jätkas 1945 õpinguid Tallinna Riiklikus Tarbekunsti Instituudis, lõpetas selle 1949. Töötas 1949–1985 ERKI joonistamise ja graafika kateedri õppejõuna.
Tuntud eelkõige oma vabagraafika poolest. Kasutas mitmesuguseid tehnikaid ning uuendas värvilist sügavtrükki ning katsetas elektrograafilise söetrükiga. Kujutanud kalureid, tööstusmotiive, maastikku, sportimist, sõda. Varasem looming on looduslähedane, 1960ndate II poolel muutus kompositsioon keerukamaks ning valdavaks sai fantaasiaküllane dekoratiivne laad. Kunstnikku huvitas inimene urbaniseerunud ühiskonnas. Tegi ka plakateid.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Värviline söövitus, paper
27,2 x 21,8
All vasakul – AP 2
All paremal - A Kütt
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Pliiats, paper
24,4 x 17,6
All vasakul - A Kütt
Õppis 1930-1936 Nõmme Rahumäe algkoolis, lõpetas 1938 Nõmme tööstusliku täienduskooli. Töötas seejärel firmas Puhk ja Pojad käskjalana ning õppis ühtlasi 1939–1940 Tallinna Rahvaülikooli Seltsi kolledži reaalkoolis. Astus 1942 Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti Kooli, kuid võeti peagi Saksa sõjaväkke, kus teenis sanitarina. Sai Sinimägedes haavata. Jätkas 1945 õpinguid Tallinna Riiklikus Tarbekunsti Instituudis, lõpetas selle 1949. Töötas 1949–1985 ERKI joonistamise ja graafika kateedri õppejõuna.
Tuntud eelkõige oma vabagraafika poolest. Kasutas mitmesuguseid tehnikaid ning uuendas värvilist sügavtrükki ning katsetas elektrograafilise söetrükiga. Kujutanud kalureid, tööstusmotiive, maastikku, sportimist, sõda. Varasem looming on looduslähedane, 1960ndate II poolel muutus kompositsioon keerukamaks ning valdavaks sai fantaasiaküllane dekoratiivne laad. Kunstnikku huvitas inimene urbaniseerunud ühiskonnas. Tegi ka plakateid.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Värviline linoollõige, paper
21 x 16,5
Plaadil all vasakul – AK 58
Autori ja teose andmed paspartuse tagaülal.Teos olnud graafikakogus Jisraelis.
Õppis 1930-1936 Nõmme Rahumäe algkoolis, lõpetas 1938 Nõmme tööstusliku täienduskooli. Töötas seejärel firmas Puhk ja Pojad käskjalana ning õppis ühtlasi 1939–1940 Tallinna Rahvaülikooli Seltsi kolledži reaalkoolis. Astus 1942 Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti Kooli, kuid võeti peagi Saksa sõjaväkke, kus teenis sanitarina. Sai Sinimägedes haavata. Jätkas 1945 õpinguid Tallinna Riiklikus Tarbekunsti Instituudis, lõpetas selle 1949. Töötas 1949–1985 ERKI joonistamise ja graafika kateedri õppejõuna.
Tuntud eelkõige oma vabagraafika poolest. Kasutas mitmesuguseid tehnikaid ning uuendas värvilist sügavtrükki ning katsetas elektrograafilise söetrükiga. Kujutanud kalureid, tööstusmotiive, maastikku, sportimist, sõda. Varasem looming on looduslähedane, 1960ndate II poolel muutus kompositsioon keerukamaks ning valdavaks sai fantaasiaküllane dekoratiivne laad. Kunstnikku huvitas inimene urbaniseerunud ühiskonnas. Tegi ka plakateid.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Lito, paper
40 x 27
All vasakul - Litoograaf Jul. Männik
All paremal - Kütt
Haruldane portree Tallinna Riikliku Tarbekunsti Instituudi (alates 1951 Eesti Riikliku Kunstiinstituudi litograafiameistrist)
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Tušš, paber
14 x 11,9
All paremal - A.Kütt. 76
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Linool, paber
22 x 30
All paremal – A.Kütt 67 a.
All vasakul – "Metsajärv" (linool)
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Pliiats, paper
20,4 x 14,6
All paremal - A.Kütt
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Pliiats, paber
25 x 23
All paremal - A.Kütt. 57 a
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Lito, paper
46,5 x 31,1
Ülal vasakul, kujutised - Kütt 48
Õppis 1930-1936 Nõmme Rahumäe algkoolis, lõpetas 1938 Nõmme tööstusliku täienduskooli. Töötas seejärel firmas Puhk ja Pojad käskjalana ning õppis ühtlasi 1939–1940 Tallinna Rahvaülikooli Seltsi kolledži reaalkoolis. Astus 1942 Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti Kooli, kuid võeti peagi Saksa sõjaväkke, kus teenis sanitarina. Sai Sinimägedes haavata. Jätkas 1945 õpinguid Tallinna Riiklikus Tarbekunsti Instituudis, lõpetas selle 1949. Töötas 1949–1985 ERKI joonistamise ja graafika kateedri õppejõuna.
Tuntud eelkõige oma vabagraafika poolest. Kasutas mitmesuguseid tehnikaid ning uuendas värvilist sügavtrükki ning katsetas elektrograafilise söetrükiga. Kujutanud kalureid, tööstusmotiive, maastikku, sportimist, sõda. Varasem looming on looduslähedane, 1960ndate II poolel muutus kompositsioon keerukamaks ning valdavaks sai fantaasiaküllane dekoratiivne laad. Kunstnikku huvitas inimene urbaniseerunud ühiskonnas. Tegi ka plakateid.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Lito, paber
18 x 24
All paremal – A.Kütt 64 a.
All vasakul – "Otepää" (lito)
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Linoollõige, paber
17,4 x 25,5
All vasakul – Saaremaa Linool
All paremal – A.Kütt 69
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Akvatinta, paper
25 x 48,5
All vasakul – "Süvendaja" (akvatinta)
All paremal - A.Kütt 62 a.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Pliiats, paber
21 x 21
All vasakul – A.Kütt
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Linool, paber
26,5 x 35
All paremal – A.Kütt 65 a.
All vasakul – "Talu" (linool)
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Pliiats, paper
24,5 x 33,9
All paremal - 1949
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Lito retuššeeritud. akvarelliga, paper
33,3 x 42,8
All paremal - Kütt II krs
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Ofort, paber
29 x 32
All paremal – A.Kütt 60
All vasakul – "Toila rand"(ofort)
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Lito, paber
42 x 36
All paremal – A.Kütt 62 a.
All vasakul – "Toompea" 18/20 (lito)
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Värviline pliiats, paber
27 x 39
All vasakul - A.Kütt 61 a.
Õppis 1930-1936 Nõmme Rahumäe algkoolis, lõpetas 1938 Nõmme tööstusliku täienduskooli. Töötas seejärel firmas Puhk ja Pojad käskjalana ning õppis ühtlasi 1939-1940 Tallinna Rahvaülikooli Seltsi kolledži reaalkoolis. Astus 1942 Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti Kooli, kuid võeti peagi Saksa sõjaväkke, kus teenis sanitarina. Sai Sinimägedes haavata. Jätkas 1945 õpinguid Tallinna Riiklikus Tarbekunsti Instituudis, lõpetas selle 1949. Töötas 1949–1985 ERKI joonistamise ja graafika kateedri õppejõuna.
Tuntud eelkõige oma vabagraafika poolest. Kasutas mitmesuguseid tehnikaid ning uuendas värvilist sügavtrükki ning katsetas elektrograafilise söetrükiga. Kujutanud kalureid, tööstusmotiive, maastikku, sportimist, sõda. Varasem looming on looduslähedane, 1960ndate II poolel muutus kompositsioon keerukamaks ning valdavaks sai fantaasiaküllane dekoratiivne laad. Kunstnikku huvitas inimene urbaniseerunud ühiskonnas. Tegi ka plakateid.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Kuivnõel, paber
41 x 52
All paremal - A.Kütt 60a.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Kuivnõel, paber
41 x 52
All paremal - A.Kütt 59a.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Värviline pliiats, paber
27 x 39
All paremal - A.Kütt 61 a.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Värviline pliiats, paber
27 x 39
All paremal - A.Kütt 61 a.
|
|
|
|
| Artikkel: 1279 |
(**) müüdud |
Lühikirjeldus:
Värviline pliiats, paber
39 x 27
All paremal - A.Kütt 61 a.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Pliiats, paper
27 x 39
All paremal - A.Kütt 54
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Söövitus, paber
27x 39
All paremal – A.Kütt 65a.
All vasakul – Põhjarannik. söövitus
|
|
|
|
| Artikkel: 2768 |
(**) müüdud |
Lühikirjeldus:
Tušš, sulg, pintsel, paber
19,9 x 27,8
All paremal –Osvald 60. 9pt.
Osvald Lääne õppis 1935 "Pallases", 1942-44 Tartu Kõrgematel Kujutava Kunsti kursustel, 1961-65 Tartu Kunstimuuseumi kaugõppekursustel. Tegutsedes Jõgeval joonistusõpetajana, maalis ühtlasi palju, iseäranis figuraalseid kompositsioone. 1960. Aastate jooksul kujunes välja tema geometriseeriv värvikas laad. Käesolev akvarell on meisterlik, mõjub oma läbikumavate pindadega nägemuslikult, otsekui pildike minevikust.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Akvarell, tušš, paber
33,1 x 23,6
Pöördel – Märt Laarman. Noodikaas. 1945. "Eesti kiirjakunst"
Tuntud graafik, maalikunstnik pedagoog ja literaat. 1920. aastal õppis lühikest aega A Laikmaa ateljeekoolis. 1920-1930-ndatel aastatel täiendas end õppereisidel Põhjamaades (Soomes, Saksamaal, Taanis, Rootsis). 1920-ndatel aastatel oli Eesti Kunstnike Rühma järjekindlamaid kubistliku ja konstruktivistliku suuna arendajaid ja propageerijaid. 1930. aastate lõpus hakkas käsitlema motiive realistlikult. Tema teostele on omane rauge ja üsna üldistatud dekoratiivsus ja värv maalide jaotuses pinna peal, tagasihoidlik ja vaoshoitud lürism kujundite tõlgendamisel.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Puugravüür, paber
17,5 x 11,9
Plaadil all paremal –ML
Autori ja teose andmed paspartuse tagaülal.Teos olnud graafikakogus Jisraelis.
Väga haruldanep puullõige
1920. aastal õppis lühikest aega A Laikmaa ateljeekoolis. 1920-1930-ndatel aastatel täiendas end õppereisidel Põhjamaades (Soomes, Saksamaal, Taanis, Rootsis). 1920-ndatel aastatel oli Eesti Kunstnike Rühma järjekindlamaid kubistliku ja konstruktivistliku suuna arendajaid ja propageerijaid. 1930. aastate lõpus hakkas käsitlema motiive realistlikult. Tema teostele on omane rauge ja üsna üldistatud dekoratiivsus ja värv maalide jaotuses pinna peal, tagasihoidlik ja vaoshoitud lürism kujundite tõlgendamisel.
|
|
|
|
| Artikkel: 1436 |
(**) müüdud |
Lühikirjeldus:
Linoollõige, paber
20 x 15
Tuntud graafik, maalikunstnik pedagoog ja literaat. 1920. aastal õppis lühikest aega A Laikmaa ateljeekoolis. 1920-1930-ndatel aastatel täiendas end õppereisidel Põhjamaades (Soomes, Saksamaal, Taanis, Rootsis). 1920-ndatel aastatel oli Eesti Kunstnike Rühma järjekindlamaid kubistliku ja konstruktivistliku suuna arendajaid ja propageerijaid. 1930. aastate lõpus hakkas käsitlema motiive realistlikult. Tema teostele on omane rauge ja üsna üldistatud dekoratiivsus ja värv maalide jaotuses pinna peal, tagasihoidlik ja vaoshoitud lürism kujundite tõlgendamisel.
|
|
|
|
| Artikkel: 2835 |
(**) müüdud |
Lühikirjeldus:
Puugravüür, paber
12,1 x 9,1
Plaadil, all paremal: AL
All paremal - Ark. Laigo-36
Arkadio Laigo isiknäituse kataloog (Tartu 1961/62) nr.52; Arkadio Laigo – Hando Mugasto kataloog (Tallinn 1982) nr. 61 ja repro
|
|
|
|
| Artikkel: 2221 |
(**) müüdud |
Lühikirjeldus:
Puugravüür, 2- värviline, paber
18,3 x 20,7
Plaadil, all paremal- AL
|
|
|
|
| Artikkel: 2220 |
(**) müüdud |
Lühikirjeldus:
Puugravüür, paber
19,5 x 16,5
Plaadil, all paremal - AL
Tuntumaid lehti Arkadio Laigo esinduslikust mapist "Puugravüürid" (1935) ja tuntumaid kaluriteemalisi teoseid sõjaeelsest ajast. Kunstniku jõulises, veidi geometriseerivas vormiüldistuses on tunda kubistide, iseäranis F. Logei mõju. Väikeseformaadilise kompositsiooni monumentaalsust tugevdab veelgi seda ümbritsev ja raamitav must pind. Jässakas figuuristiil näib sobivat rahvalike töö- ja olmestseenide puhul. 1961/62. a. Tartu
isiknäituse kataloogis repr. Nr.10.
|
|
|
|
| Artikkel: 459 |
(**) müüdud |
Lühikirjeldus:
Puugravüür, paber
32,7 x 24,5
All paremal – Ark. Laigo
All paremal - Natüürmort
Gravüür kuulus Arkadio Laigo 1935. a. esinduslikku mappi "Puugravüürid". Arkadio Laigo oli eesti silmapaistvamaid ja omapärasemaid ksülograafe, kelle laadi iseloomustab kubismist mõjutatud vormiüldistus, jõuline lopsakas lõikelaad, mis mõjub monumentaalselt ka miniformaadis. Ka teda köitis nagu teisigi pallaslasi üldiselt haaranud aguliaine, mida ta andis edasi nappide tabavate detailidega.
|
|
|
|
| Artikkel: 1364 |
(**) müüdud |
Lühikirjeldus:
Puulõige, paber
Lm 20,2 x 27,2
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Puulõige, paber
Lm 20,2 x 27,2
|
|
|
|
| Artikkel: 1366 |
(**) müüdud |
Lühikirjeldus:
Puulõige, paber
Lm 20,2 x 27,2
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Puugravüür, paber
16,0 x 21,1
All paremal - A.Laigo
Õppis 1922–1927 Kõrgemas Kunstikoolis "Pallas", lõpetades selle N. Triigi ja P. Areni õpilasena. Täiendas end 1929, 1936–37 ja 1939 Pariisis. 1937. aastast töötas graafikaõpetajana "Pallases". Lõi algul kubistlikus laadis õlimaale, mis kujutavad suplejaid, muusikuid, linnavaateid jm. Aastast 1933 viljeles peamiselt puugravüüri, kujunes tähelepanuväärseks toongravüürimeistriks. Viljeles ka raamatu- ja tarbegraafikat. Tunnustatud eksliibriste autor. Tahvelgraafilised lehed ja eksliibrised on koondatud mappidesse, sealhulgas rida värvilisi puugravüüre.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Puugravüür, paber
16 x 21,1
All paremal - A.Laigo
Õppis 1922–1927 Kõrgemas Kunstikoolis "Pallas", lõpetades selle N. Triigi ja P. Areni õpilasena. Täiendas end 1929, 1936–37 ja 1939 Pariisis. 1937. aastast töötas graafikaõpetajana "Pallases". Lõi algul kubistlikus laadis õlimaale, mis kujutavad suplejaid, muusikuid, linnavaateid jm. Aastast 1933 viljeles peamiselt puugravüüri, kujunes tähelepanuväärseks toongravüürimeistriks. Viljeles ka raamatu- ja tarbegraafikat. Tunnustatud eksliibriste autor. Tahvelgraafilised lehed ja eksliibrised on koondatud mappidesse, sealhulgas rida värvilisi puugravüüre.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Puugravüür, paber
15,9 x 21,1
All vaskul - A.L
Õppis 1922–1927 Kõrgemas Kunstikoolis "Pallas", lõpetades selle N. Triigi ja P. Areni õpilasena. Täiendas end 1929, 1936–37 ja 1939 Pariisis. 1937. aastast töötas graafikaõpetajana "Pallases". Lõi algul kubistlikus laadis õlimaale, mis kujutavad suplejaid, muusikuid, linnavaateid jm. Aastast 1933 viljeles peamiselt puugravüüri, kujunes tähelepanuväärseks toongravüürimeistriks. Viljeles ka raamatu- ja tarbegraafikat. Tunnustatud eksliibriste autor. Tahvelgraafilised lehed ja eksliibrised on koondatud mappidesse, sealhulgas rida värvilisi puugravüüre.
|
|
|
|
| Artikkel: 1373 |
(**) müüdud |
Lühikirjeldus:
Puulõige, paber
Lm 22,8 x 30,1
All vasakul – AL
All paremal – Ark. Laigo 44
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Puugravüür, paber
16 x 21
All paremal – ALaigo 36
|
|
|
|
| Artikkel: 191 |
(**) müüdud |
Lühikirjeldus:
Puugravüür, paber
15 x 19
All paremal, plaadil - AL
All paremal, lehel - Arkadio Laigo-35
Gravüür kuulus Arkadio Laigo 1935.a.esinduslikku mappi "Puugravüürid". Arkadio Laigo oli eesti silmapaistvamaid ja omapärasemaid ksülograafe, kelle laadi iseloomustab kubismist mõjutatud vormiüldistus, jõuline lopsakas lõikelaad, mis mõjub monumentaalselt ka miniformaadis. Ka teda köitis nagu teisigi pallaslasi ,üldiselt levinud aguliaine, mida ta andis edasi nappide tabavate detailidega. 1961/62.a. Tartu isiknäituse kataloogis repr. Nr. 11
|
|
|
|
| Artikkel: 2715 |
(**) müüdud |
Lühikirjeldus:
Linoollõige, paber
38,3 x 28,4
All vasakul – Kassari (linool)
All paremal – H. Laretei 1963.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Linoollõige, paber
44, 9 x 31,7
All vasakul – Mees suure kalaga (linool)
All paremal – H. Laretei 1965.
Heldur Laretei oli eesti graafik ja raamatuillustraator.
Heldur Laretei õppis Paul Luhtheina ja Evald Okase käe all ERKI graafikaosakonnas, mille lõpetas koos Peeter Ulase, Herald Eelma, Silvia Liibergi ja Olav Maraniga 1959. aastal. Laretei diplomitööks oli puugravüüride sari Shakespeare'i "Hamletile". 1960.–1970. aastatel viljeles vabagraafikat.
Heldur Laretei on tuntud raamatugraafikuna, peamiselt lasteraamatute illustraatorina. Viimaste arv ulatub ligi viiekümneni. Heldur Laretei on illustreerinud näiteks sarjas "Saja rahva lood" ilmunud raamatud "Poola muinasjutte" (1976) ja "Vene muinasjutte" (1978), E. Kolosvár Grandpierre "Imeflööt" (1981), Eno Raua "Padakonna vada" (1985) jpt. Ta on teinud pikaajalist koostööd ajakirjadega Täheke (alates 1968) ja Põhjanael (varem Pioneer).
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Linoollõige, paper
16,1 x 22,3
Autori ja teose andmed paspartuse tagaülal.Teos olnud graafikakogus Jisraelis.
Heldur Laretei oli eesti graafik ja raamatuillustraator.
Heldur Laretei õppis Paul Luhtheina ja Evald Okase käe all ERKI graafikaosakonnas, mille lõpetas koos Peeter Ulase, Herald Eelma, Silvia Liibergi ja Olav Maraniga 1959. aastal. Laretei diplomitööks oli puugravüüride sari Shakespeare'i "Hamletile". 1960.–1970. aastatel viljeles vabagraafikat.
Heldur Laretei on tuntud raamatugraafikuna, peamiselt lasteraamatute illustraatorina. Viimaste arv ulatub ligi viiekümneni. Heldur Laretei on illustreerinud näiteks sarjas "Saja rahva lood" ilmunud raamatud "Poola muinasjutte" (1976) ja "Vene muinasjutte" (1978), E. Kolosvár Grandpierre "Imeflööt" (1981), Eno Raua "Padakonna vada" (1985) jpt. Ta on teinud pikaajalist koostööd ajakirjadega Täheke (alates 1968) ja Põhjanael (varem Pioneer).
|
|
|
|
| Artikkel: 3509 |
(**) müüdud |
Lühikirjeldus:
Serigraafia, paber
37 x 27
All vasakul – Vilivere maastik. Serigraafia 17/32
All paremal – M. Leis 1987.a
Üks tuntumaid kaasaegseid eesti maalijaid Malle Leis on loonud ka palju kauneid, unikaalses teostuses serigraafiaid, milles samuti avaldub tema erakordne dekoratiivne talent. Serigraafiad on tehtud väga väikeses tiraažis – sellegi poolest peaaegu et unikaalsed. Malle Leisi töid võib näha kodu-ja välismaal, sealhulgas mitmes USA muuseumis, Moskva Tretjakovi galeriis, Poolas
ja mujal. Kaks teost on ostetud Sotheby kunstioksjonil.
Silmapaistvaid saavutusi
Moskva kirjastus Sovetski Hudožnik andis 1979. aastal välja albumi "Malle Leis. Lilled ja Vikerkaared".
Kirjastus Kunst andis 1988. aastal välja Evi Pihlaku raamatu "Malle Leis. Maal, serigraafia, akvarell".
Eesti Televisioonis valmis 1980. aastal Peeter Urbla dokumentaalfilm "Malle Leis. Võrumaa IX".
Aastatel 1982–2003 oli Malle Leis Briti Botaaniliste Kunstnike Ühingu (SBA) liige, ainus Ida-Euroopast.
1988. aastal müüdi Malle Leisi kaks maali maailma mainekaima oksjonifirma Sotheby’s oksjonil. Leis on ainus Eestis elanud kunstnik, kelle maale seal on müüdud.
1989. aastal toimus USA-s Pennsylvanias Leisi 60 pildiga isikunäitus. Tedaolevalt on see suurim Eestist pärit kunstniku näitus, mis USA-s olnud. Näituse
Malle Leisil on olnud USA-s viis isikunäitust, sealhulgas ka muuseuminäitus New Yorgis Nikolai Roerichi muuseumis.
Malle Leisi töid on ostnud 14 muuseumi.
Malle Leisil on kokku olnud 52 isikunäitust.
|
|
|
|
| Artikkel: 326 |
(**) müüdud |
Lühikirjeldus:
Reproduktsioon akvarelloriginaali järgi, kartong
21 x 10,2
All paremal
Silvia Leitu sarjast, mis kujutab eesti rahvarõivaid ning oli populaarne väliseesti publiku seas.
Silvia Leitu oli tunnustatud kostüümikunstnik ja akvarellist juba enne emigreerumist. Välis- Eesti kunstis on ta silmapaistvamaid akvarellivirtuoose, võrdselt tugev ja omapärane nii figuuri kui ka lillemaalis.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Reproduktsioon akvarelloriginaali järgi, kartong
20,9 x 10,1
All vasakul – Sleitu
Ülal paremal – Harjumaa - Hageri
S. Leitu sarjast, mis kujutab eesti rahvarõivaid ja oli populaarne välis-eesti publiku seas.
Silvia Leitu oli tunnustatud kostüümikunstnik ja akvarellist juba enne emigreerumist. Välis- Eesti kunstis on ta silmapaistvamaid akvarellivirtuoose, võrdselt tugev ja omapärane nii figuuri kui ka lillemaalis.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Reproduktsioon akvarelloriginaali järgi, kartong
20,9 x 10
Pöördel rootsi keeles trükitud- Silvia Leitu Akvarellskiss Folkdräkt frän Jämtland
S. Leitu sarjast, mis kujutab rootsi rahvarõivaid.
Silvia Leitu oli tunnustatud kostüümikunstnik ja akvarellist juba enne emigreerumist. Välis- Eesti kunstis on ta silmapaistvamaid akvarellivirtuoose, võrdselt tugev ja omapärane nii figuuri kui ka lillemaalis.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Lito, akvarell, paber
Vm 59 x 20,5
All paremal - Silvia Leitu
All vasakul - 260/500
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Lito, akvarell, paber
Vm 59 x 20,5
All paremal - Silvia Leitu
All vasakul - 421/500
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Pliiats, paber
50 x 36
All paremal – V Lember 1947
Valli Lember-Bogatkina on Eesti akvarellikunsti grand lady, aga ka dekoratiiv-monumentaalmaali silmapaistvamaid viljelejaid.
Valli Lember-Bogatkina lõpetas Riigi Kunsttööstuskooli 1940. aastal Roman Nymani, Eerik Haameri ja August Janseni käe all dekoratiiv-monumentaalmaali erialal.
Aastatel 1940–1941 töötas ta arhitekt Meyeri juures sisekujundajana, peamiselt klaasimaali- ja mosaiigiimitatsioone maalides. 1941. aastal täiendas ta end Tallinna Kõrgema Kunstikooli juures, töötades samal ajal dekoraator Voldemar Haasi juures Estonia teatris ning dekoraatorina varietees Plaza. 1942. aastal sai ta kutse skulptor Anton Starkopfilt tulla õppima Kõrgematele Kujutava Kunsti Kursustele Tartus. Seal esines ta ka esimest korda näitusel, tema akvarellid olid väljas kooli sügisnäitusel.
1943. aastal naasis ta Tallinna, kus asus tööle Tarbekunstiateljees.
Kunstnike Liitu kuulus 1944. aastast. 1949. aastal abiellus kunstnik Vladimir Bogatkiniga.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Pliiats, paber
50 x 38,7
All paremal – V Lember 1947
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Pliiats, paber
50 x 39
All paremal – V Lember 1947
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Pliiats, paber
50 x 33,7
All paremal – V Lember 1947
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Pliiats, paber
50 x 40
All paremal – V Lember 1947
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Pliiats, paber
50 x 40
All paremal – V Lember 1947
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Pliiats, paber
50,5 x 35
Daatum lähtib kunstniku kavanditest mosaiigile "Suurvanema vanne" aastast 1947, mis on tehtud sama paberi samas formaadiis lehtedele samas laadis ja tehnikas. Ooperit "Jevgeni Onegin" lavastati “Estonias” kordevalt sõjajärgsetel aastatel.
Valli Lember-Bogatkina on Eesti akvarellikunsti grand lady, aga ka dekoratiiv-monumentaalmaali silmapaistvamaid viljelejaid.
Valli Lember-Bogatkina lõpetas Riigi Kunsttööstuskooli 1940. aastal Roman Nymani, Eerik Haameri ja August Janseni käe all dekoratiiv-monumentaalmaali erialal.
Aastatel 1940–1941 töötas ta arhitekt Meyeri juures sisekujundajana, peamiselt klaasimaali- ja mosaiigiimitatsioone maalides. 1941. aastal täiendas ta end Tallinna Kõrgema Kunstikooli juures, töötades samal ajal dekoraator Voldemar Haasi juures Estonia teatris ning dekoraatorina varietees Plaza. 1942. aastal sai ta kutse skulptor Anton Starkopfilt tulla õppima Kõrgematele Kujutava Kunsti Kursustele Tartus. Seal esines ta ka esimest korda näitusel, tema akvarellid olid väljas kooli sügisnäitusel.
1943. aastal naasis ta Tallinna, kus asus tööle Tarbekunstiateljees.
Kunstnike Liitu kuulus 1944. aastast. 1949. aastal abiellus kunstnik Vladimir Bogatkiniga.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Linoollõige, paber
Lm 36 x 48,6; km 27 x 39,8
All vasakul – "Metsaserv" linoollõige 1967 12/50
All paremal – Esko Lepp
Esko Lepp oli vaba-ja raamatugraafik, kelle Eesti maastikud nii kõrg- kui ka sügavtrükis olid omal ajal väga populaarsed. Männikud olid omamoodi tema logoks.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Pliiats, paber
28,7 x 20,2
|
|
|
ET
RU
EN
