| Info telefonil 5159196 |
|---|
|
Kallid kliendid
Covid 19-ga seotud piirangute tõttu töötame eelneval kokkuleppel.
Info telefonil 5159196
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Öli, lõuend
54 x 73
All vasakul – P. Aavik 59.
P. Aavik on üks kunstnikes – E. Kits, V. Karrus, E. Tihemets, j.t. – kes tollal Karjalas loomingulisel matkal käisid ja põhjamaise maastiku karmusest ja kargusest vaimustusid.
Kunstiharidust sai 1920. aastail A. Laikmaa ateljeekoolis, 1934 – 38 õppis “Pallases” N. Triigi juhendamisel. Käis 1939.a. täiendusreisil Pariisis. Aastast 1938 kunstiühingu “Pallas” liige. 1944 -.45 Tartu Riikliku Kunstiinstituudi direktor, 1947 – 48 Tallinnas Kunstifondi esimees.
P. Aavik on maalinud suuri figuraalkompositsioone, kuid paeluvamalt avaldub tema maalijatalent just etüüdides, maastikes ja mariinides. Käesolev maal on talle iseloomulik – karge tunnetusega, lihtne, koguni napp vahendis, ometi õnnestunud kompositsiooniga ja hästi paikapandud toonivahekordadega.
|
|
|
|
| Artikkel: 3649 |
(**) müüdud |
Lühikirjeldus:
Öli, kartong
44 x 61
All paremal – P. Aavik 64. Nigeria
Loomingulise matka ajal Atlandi kalalaevastiku alusel jõudis P. Aavik ka Aafrika runda. Paranu ei antud meremustele "linnaluba" mistõttu kunstniku arvukate matkapiltide seas on vaid 4 Aafrika motiivi. Need eksootilised motiivid old tollases eesti kunstis küllalt haruldased.
Kunstiharidust sai 1920. aastail A. Laikmaa ateljeekoolis, 1934 – 38 õppis "Pallases" N. Triigi juhendamisel. Käis 1939.a. täiendusreisil Pariisis. Aastast 1938 kunstiühingu “Pallas” liige. 1944 -.45 Tartu Riikliku Kunstiinstituudi direktor, 1947 – 48 Tallinnas Kunstifondi esimees.
P. Aavik on maalinud suuri figuraalkompositsioone, kuid paeluvamalt avaldub tema maalijatalent just etüüdides, maastikes ja mariinides. Käesolev maal on talle iseloomulik – karge tunnetusega, lihtne, koguni napp vahendis, ometi õnnestunud kompositsiooniga ja hästi paikapandud toonivahekordadega.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Pruun kriit, akvarell, paber
60 x 44
All keskel - Atlandil
All paremal – PAavik
Fääri saared (kuuluvad Taanile) Atlandi ookeani põhjaosas jäid Eesti kalalaevastiku teele selle pikkade püügiretkede aegu, milliseid P. Aavik 1960. Aastatel mõnel korral kaasa tegi. Neilt tõi koju maale ja joonistusi, mis moodustavad terve peatüki nii tema enda loomingus kui ka 1960-ndate eesti kunsti.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Akvarell, paber
45 x 60
All vasakul – P.Aavik 64.a.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Õli, kartong
48 x 69
Pöördel, ülal paremal – 48 x 69 „Fääri saar“ (Farö) 1963 a P. Aavik
Fääri saared (kuuluvad Taanile) Atlandi ookeani põhjaosas jäid Eesti kalalaevastiku teele selle pikkade püügiretkede aegu, milliseid P. Aavik 1960. Aastatel mõnel korral kaasa tegi. Neilt tõi koju maale ja joonistusi, mis moodustavad terve peatüki nii tema enda loomingus kui ka 1960-ndate eesti kunsti.
Maalija nägi viltpliiatsis head vahendid kompositsioonikavandite loomiks, mida võib käsitada ka iseseisvate teostena.
1938. a. “Pallase” N. Triigi õpilasena lõpetanud P. Aavik on maalinud suuri figuraalkompositsioone, kuid paeluvamalt avaldub tema maalijatalent just etüüdides, maastikes ja mariinides. Käesolev maastik on talle iseloomulik – karge tunnetusega, lihtne, koguni napp vahendis, ometi õnnestunud kompositsiooniga ja hästi paikapandud toonivahekordadega.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Õli, lõuend
50 x 80
Pöördel, ülal vasakul – Iru linnus 1967.a. P. Aavik
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Õli, lõuend
54 x 65
All vasakul – P. A. 86
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Õli, lõuend
50,5 x 32,5
All paremal – Priidu Aavik 57
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Õli, lõuend
60 x 70
All vasakul – Priidu Aavik 78.
Kunstiharidust sai 1920. aastail A. Laikmaa ateljeekoolis, 1934 – 38 õppis "Pallases" N. Triigi juhendamisel. Käis 1939.a. täiendusreisil Pariisis. Aastast 1938 kunstiühingu "Pallas" liige. 1944 -.45 Tartu Riikliku Kunstiinstituudi direktor, 1947 – 48 Tallinnas Kunstifondi esimees.
P. Aavik on maalinud suuri figuraalkompositsioone, kuid paeluvamalt avaldub tema maalijatalent just etüüdides, maastikes ja mariinides.
|
|
|
|
| Artikkel: 2845 |
(**) müüdud |
Lühikirjeldus:
Õli, lõuend
79 x 86
Teos pärineb kunstniku sugulaste kogust.
|
|
|
|
| Artikkel: 451 |
(**) müüdud |
Lühikirjeldus:
Öli, kartong
49,5 x 69,5
All vasakul – P. Aavik 60
1938. a. "Pallase" N. Triigi õpilasena lõpetanud P. Aavik on maalinud suuri figuraalkompositsioone, kuid paeluvamalt avaldub tema maalijatalent just etüüdides, maastikes ja mariinides. Käesolev maastik on talle iseloomulik – karge tunnetusega, lihtne, koguni napp vahendis, ometi õnnestunud kompositsiooniga ja hästi paikapandud toonivahekordadega.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Öli, kartong
52 x 86
All paremal – Priidu Aavik 88
1938. a. "Pallase" lõpetanud P. Aavik on maalinud suuri figuraalkompositsioone, kuid paeluvamalt avaldub tema maalijatalent just maastikes ja mariinides. Käesolev maastik on talle iseloomulik – karge tunnetusega, lihtne, koguni napp vahendis, ometi õnnestunud kompositsiooniga ja hästi paikapandud toonivahekordadega.
|
|
|
|
| Artikkel: 3654 |
(**) müüdud |
Lühikirjeldus:
Õli pastell,paber
38,5 x 56,5
All paremal – P.A. 71.a.
Priidu Aaviku üks lemmikteemad oli sadam laevade, kraanide, töötavate inimestega.
Kunstiharidust sai 1920. aastail A. Laikmaa ateljeekoolis, 1934 – 38 õppis “Pallases” N. Triigi juhendamisel. Käis 1939.a. täiendusreisil Pariisis. Aastast 1938 kunstiühingu “Pallas” liige. 1944 -.45 Tartu Riikliku Kunstiinstituudi direktor, 1947 – 48 Tallinnas Kunstifondi esimees.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Värviline kriit, must paber
57,3 x 35,7
|
|
|
|
| Artikkel: 3690 |
(*) uus teos |
Lühikirjeldus:
Õli, papp
42 x 52,7
Ellionor Aiki õppis 1928-36 Kõrgemas Kunstikoolis “Pallas” Nikolai Triigi õpilasena, 1940-55 töötas kunstnikuna Tartus.
Aastail 1947 – 57 oli ta Kunstnike Liidu nimekirjast kustutanud.
Alates 1958. a. esines kõigil Tartu kunstinäitustel. Personaalnäitus toimus Tartu Riiklikus Kunstimuuseumis 1969 a. E. Aiki teoseid on eksponeeritud eesti kunsti näitustel.
Maalis lilli, maastikke, vähemal määral figuraalseid kompositsioone.
Tema naiviseeriva laadi ja täppiva faktuuri võlud avastati 1960. aastatel keskel. Käesolev tõõs naiviseeriv stilizatsioon peaktiliselt puudub, ent pole võimatu, et kunstnik on teinud ka vähem stiliseeritud töid. Ellinor Aiki suutis hoolimata takistustest end kindlalt Eesti kunstiajalukku maalida.
Tihke pastoosse faktuuriga paistei silma teinegi Tartu vanema põlve naiskunstnik Ann Audova (1904 – 2001).
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Õli, lõuend
55 x 50
All paremal – A. Alas 58
Arnold Alas - 1936–1938 õppis riigi stipendiaadina Berliinis aiakujundust
1933. aastal lõpetas Riigi Kunsttööstuskooli (Eesti Kunstiakadeemia) dekoratiivmaali alal
Näitused :
1977 Eesti NSV Riiklik Kunstiinstituut (Eesti Kunstiakadeemia), koos Enn Roosiga
1967 ja 1981 Tallinnas kunstisalongis, koos Valter Jõestega
1962 Tallinna Kunstihoone, koos Ott Kangilaskiga
Valitud grupinäitused - 1935 esmaesinemine Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse näitusel
Organisatsioonid - 1943. aastast Jaroslavli kunstnike kollektiivi ja Eesti Kunstnike Liidu liige (1957–1962 Kunstnike Liidu esimees)
Preemiad:
1948 Nõukogude Eesti preemia
Töid kogudes -Eesti Kunstimuuseum, Tartu Kunstimuuseum
Kirjeldus - Viljelenud lillemaali, portreed ja enim maastikumaali, jäädvustanud nii panoraamvaateid kui ka intiimseid ranna- ja linnamotiive. (Allikas: Eesti kunsti ja arhitektuuri biograafiline leksikon. Tallinn, 1996)
|
|
|
|
| Artikkel: 3666 |
(**) müüdud |
Lühikirjeldus:
Õli, lõuend
60 x 80
All paremal – E. Allik 2004
Enno Allik, sündinud 1936. aastal Viljandimaal.
Ta õppis uutail 1978 – 85 Tartu Kuunstimuuseumiseni juures tugugsenud kujutava kunsti kangõppekursustel Silvia Jõgeveri juhendamisel.
Fotograafiat õppinud Moskvas. Alates 1990 vabakutseline.
Viljelenud maastikumaali, lillemaali, portreed ja figural kompositsiooni.
Näitustega esinenud Soomes, Rootsis ning Saksamaal. Enno Alliku poeg on Enn Allik.
|
|
|
|
| Artikkel: 3389 |
(**) müüdud |
Lühikirjeldus:
Õli, kartong
54,5 x 64
All paremal - E.Allsalu 94.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Õli, kartong
84 x 48
All paremal - E.Allsalu 97.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Õli, papp
49,6 x 42
All paremal - E.Allsalu 95
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Õli, masoniit
63 x 45
All paremal - E.Allsalu 95.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Akvarell, paber
24 x 31
All paremal- E.Allsalu
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Õli, papp
24 x 17,9
All paremal - E.Allsalu
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Valge pojeng. (1979).
Õli, saepuruplaat
27,5 x 27,5
All paremal – Eallsalu 79
1948-54 õppis ENSV Riiklikus Kunstiinstituudis J. Võerahansu õpilasena. 1954-60 töötas õppejõuna Tartu Kunstikoolis, 1961-77 Kunstnike Liidu Tartu osakonna esimees. 1956. aastast peale võtab osa vabariiklikest ja Tartu kunsti näitustest, töid on eksponeeritud üleliidulistel näitustel Moskvas ja eesti kunsti tutvustavatel näitustel vennasvabariikides (1972. a. Tšehhoslovakkias). 1969. a. esines Vilniuse maalitriennaalil. Samal aastal omistati E. Allsalule ENSV teenelise kunstniku aunimetus. Ulatuslikuma ülevaate E. Allsalu loomingust andis grupinäitus (E. Allsalu, I. Malin ja K. Polli) 1964. a. Tartu Riiklikus Kunstimuuseumis (valikut tutvustati 1965. a. Vilniuses ja Kaunases). Personaalnäitus Tartu Riiklikus Kunstimuuseumis 1973. a., Tallinna Kunstisalongis 1976. a.
|
|
|
|
| Artikkel: 3067 |
(**) müüdud |
Lühikirjeldus:
Õli, lõuend
50 х 70
All vasakul - Анищенко 2017
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Õli, lõuend
38 х 61
All paremal - Anishchanka
|
|
|
|
| Artikkel: 3091 |
(**) müüdud |
Lühikirjeldus:
Õli, lõuend
60 х 100
All vasakul - Анищенко 2017
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Õli, lõuend
50 х 30
All vasakul - Анищенко
Näitused:
Osalenud näitustel alates 1991. aastast.
1992 - Sevastopol (Ukraina)
1993 - Paderborn (Saksamaa), "MitKunstLeidLindern "
1994 - Bonn (Saksamaa)
1998- galerii "China Town", Moskva
1999 - galerii "China Town", Moskva
2002 - Kunstnike Keskmaja, Moskva (CHA)
2003 "Art Salon" CEH Manež, Moskva
2004 CHA-2004, Moskva
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Õli, lõuend
24 х 33
All paremal - Anishchanka
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Õli, lõuend
24 х 33
All paremal - Anishchanka
Näitused:
Osalenud näitustel alates 1991. aastast.
1992 - Sevastopol (Ukraina)
1993 - Paderborn (Saksamaa), "MitKunstLeidLindern "
1994 - Bonn (Saksamaa)
1998- galerii "China Town", Moskva
1999 - galerii "China Town", Moskva
2002 - Kunstnike Keskmaja, Moskva (CHA)
2003 "Art Salon" CEH Manež, Moskva
2004 CHA-2004, Moskva
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Õli, lõuend
30 х 40
All paremal - Anishchanka
Näitused:
Osalenud näitustel alates 1991. aastast.
1992 - Sevastopol (Ukraina)
1993 - Paderborn (Saksamaa), "MitKunstLeidLindern "
1994 - Bonn (Saksamaa)
1998- galerii "China Town", Moskva
1999 - galerii "China Town", Moskva
2002 - Kunstnike Keskmaja, Moskva (CHA)
2003 "Art Salon" CEH Manež, Moskva
2004 CHA-2004, Moskva
|
|
|
|
| Artikkel: 3065 |
(**) müüdud |
Lühikirjeldus:
Õli, lõuend
30 х 50
All vasakul - Анищенко 2017
Näitused:
Osalenud näitustel alates 1991. aastast.
1992 - Sevastopol (Ukraina)
1993 - Paderborn (Saksamaa), "MitKunstLeidLindern "
1994 - Bonn (Saksamaa)
1998- galerii "China Town", Moskva
1999 - galerii "China Town", Moskva
2002 - Kunstnike Keskmaja, Moskva (CHA)
2003 "Art Salon" CEH Manež, Moskva
2004 CHA-2004, Moskva
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Õli, lõuend
24 х 33
All paremal - Anishchanka
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Õli, lõuend
60 х 100
All vasakul - Анищенко 2017
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Õli, lõuend
24 х 41 All paremal - Anishchanka
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Õli, lõuend
30 х 40
All paremal - Anishchanka
|
|
|
|
| Artikkel: 3088 |
(**) müüdud |
Lühikirjeldus:
Õli, lõuend
30 х 40
All vasakul - Анищенко 2017
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Õli, lõuend
40 x 50
All paremal– SA
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Õli, lõuend
40 x 50
All paremal – SA
|
|
|
|
| Artikkel: 3110 |
(**) müüdud |
Lühikirjeldus:
Õli, lõuend
98,3 x 118,8
All paremal - Ida Anton-Agu
Pöördel - Ida Anton-Agu Interjöör saksa fašistikust vanglast I. (I variant) Teostatud 1947/48.a. Tartus
Maalikunstnik ja pedagoog - Ida Anton-Agu lõpetas Tartu "Pallase" kunstikooli 1935. aastal A. Vabbe õpilasena. I.Anton-Agu oli üks koolkonna omanäolisi maalijaid, kelle maastikke ja interjööride nukrameelset poeesiat on võrreldud Nikolai Kummitsaga.
Aastast 1936 EKKKÜ ja aastast 1944 Kunstnike Liidu liige. Esmaesinemine näitustel 1935. aastal Tartus, 1937. aastal eesti kunsti näitused Riias ja Kaunases.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Akrüül, lõuend
100 x 100
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Õli, kartong
50 x 70
All paremal - E Arrak
1940-ndatel ja 1950-ndate alguses õppis maalikunsti Tartu Kunstiinstituudis ja ERKI Tartu osakonnas. Töötas teatrikunstnikuna Lõuna- Eestis. On viljelnud ka graafikat. Maalis haritlaste ja loovisiksuste portreid ja maastikumaale. Harmoonilises, hallikas koloriidis ilusa ruumimõjuga maastik.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Akvarell, papp
30 x 39,5
All paremal – Aunapuu 57
Herman Aunapuu (1915–1998) oli pallaslane ja Ado Vabbe õpilane, keda kooli ajal võrreldi taseme poolest Elmar Kitse ja Endel Kõksiga. Viimasega jagas ta 1940. aastate keskel ka ühist ateljeed. Sarnaselt Kõksile maalis ka Aunapuu hea värvitajuga vaikelusi, maastiku- ja linnavaateid, akte ja portreid.
Sarnaselt mitmetele teistele kunstitudengitele arreteeriti Aunapuu 1945 aastal ning saadeti sunnitöölaagrisse Vorkutas ja Valge mere ääres, kust ta naasis alles 1956. aastal. Aunapuu töötas nõukogude perioodil aastakümneid vaateakende kujundajana, tema esimene isikunäitus toimus Tartus alles 2003. aastal.
|
|
|
|
| Artikkel: 2210 |
(**) müüdud |
Lühikirjeldus:
Õli, kartong
18,5 x 30
Pöördel pliiatsiga - 1942
Herman Aunapuu (1915–1998) oli pallaslane ja Ado Vabbe õpilane, keda kooli ajal võrreldi taseme poolest Elmar Kitse ja Endel Kõksiga. Viimasega jagas ta 1940. aastate keskel ka ühist ateljeed. Sarnaselt Kõksile maalis ka Aunapuu hea värvitajuga vaikelusi, maastiku- ja linnavaateid, akte ja portreid.
Sarnaselt mitmetele teistele kunstitudengitele arreteeriti Aunapuu 1945 aastal ning saadeti sunnitöölaagrisse Vorkutas ja Valge mere ääres, kust ta naasis alles 1956. aastal. Aunapuu töötas nõukogude perioodil aastakümneid vaateakende kujundajana, tema esimene isikunäitus toimus Tartus alles 2003. aastal.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Õli, lõuend
65, 3 x 54
All paremal - Aunapuu 58
Pöördel ülal vasakul - Aunapuu
Töö asub aadressil: Tallinn, Mustamäe tee 4 ruum 103
Herman Aunapuu õppis 1930. aastate teisel poolel “Pallases” Ado Vabbe maaliateljees ning
Tartu Kõrgematel Kujutava Kunsti kursustel sõja-aastatel ning Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis pärast sõda õppinud. Seega pallaslasest kunstnik arreteeriti ning saadeti laagrisse 1945.a. kevadel koos Varmo Pirgiga. Tema tööd 1950 aastate keskelt näitavad, et ta oleks võinud jätkata heal professionaalsel tasemel, “Pallase” traditsioones.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Õli, lõuend
96 x 100
All paremal - A. Reinbow
Pöördel - Winter wald A. Reinbow
Cotawba – indiaanlanna, keraamik ja maalija. Eriti tuntud ja hinnatud keraamikuna, teinud rohkesti näitusi; ühtaegu maalinud. Pealiku tütrena veetnud suure osa elust Catawba-indiaanlaste reservaadis Lõua-Carolinas; 1974 elas Columbias (Lõuna-Carolina).
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Õli, masoniit
40 x 60
All paremal – Baciu
Eesti Riikliku Kunstiinstituudi lõpetanud, Eesti Kunstnike Liidu liige V. Baciu äratas maastikumaalijana tähelepanu 1990. aastatel. Tema kunst on värvi – ja elurõõmus, maalilaad üldiselt pastoosne.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Õli, puu
41 x 60
All vasakul - K. S. Baker
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Guašš, papp
69,5 x 49,6
All paremal – Kbechtel 39
Kunstnik tegutses Maini-ääres Frankfurtis peamiselt skulptorina, kuid on ka maalinud. Abielus – Steinbrenner.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Õli, papp
50,2 x 40
All paremal – G Becker
Prantsuse akadeemiline, maalija, Jean-Léon Gérôme õpilane. Esines Pariisi Salonis alates 1868. Maalis suuri kompositsioone enamasti antiik – ja varakristlikust ajast. 1880. Aastatel töötus Peterbuuris, kus maalis kompositsioon Aleksander III kroonimisest ja portreesid. Käesolev etüüd pealub värske maalilisusega, mis pole akadeemiliste maaljate puhul sugugi harudlane.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Õli, lõuend
42 x 32
All vasakul - Behrens
Riias sündinud ja mitmel pool Euroopas õppinud G.v.Behrens, tegutses Sveitsis, peamiselt Grindelwaldis.
Riiast pärit maalija on õppenud 1923 – 24.a. Briti Akadeemias Roomas, 1925 – 26 Firenze Kunstiakadeemias, 1926-27 Wieni Akadeemias, sealsamas ka 1936-39.a., täiendanud end Pariisis.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Õli, lõuend
40,2 x 49,2
All paremal – Hans Beyer
Šveitsi maalija, graafik ja skulptor. Õppis Baselis, Viinis ja Münchenis, viibis 1906 Pariisis.
Põhiliselt maastikumaalija. Heal tasemel töid peamiselt Berni Kunstimuuseumis.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Akvarell, paber
Vm 28,7 x 44,4
All paremal - Gv Bochmann
Nehatust pärit G.v. Bochmann, saanud 1868 Tallinnas Schilleri-stipendiumi, läks õppima Düsseldorfi Kunstiakadeemiasse, 1871.a. alustas ta iseseisvat kunstnikuelu Düsseldorfis, 1895.aastast tegutses Kunstiakadeemia professorina. Kuid kogu loomingut läbib tal Eesti teema, kodumaine külaainestik. Üks tema lemmikmotiive on hobuserakendid Eesti külateedel, möödumas talumajadest ja sõitjaid jälgivaist inimestest. Mõnigi kord viivad need teed üle väikese kivisilla, nagu käesoleval maalil või teoses “Eesti maanteel” (1910, Eesti Kunstimuuseum). Viimasele on see töö oma värske nüansirikka käsitluse ja otsekui vibreeriva atmosfääri poolest üpris lähedane.
Tema töid leidub Düsseldorfi Kunstimuuseumis, Berliini Rahvusgaleriis, Dresdeni Galeriis, Müncheni Uues Pinakoteegis, Tretjakovi Galeriis Moskvas, Eesti Kunstimuuseumis Tallinnas.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Akvarell, paber
30,5 x 44,2
All paremal - Gv Bochmann
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Lõuend kleebitud papile
22,5 x 34
All vasakul - Gv Bochmann
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Õli, papp
12,3 x 17,7
All vasakul - Gv Bochmann
Tema töid leidub Düsseldorfi Kunstimuuseumis, Berliini Rahvusgaleriis, Dresdeni Galeriis, Müncheni Uues Pinakoteegis, Tretjakovi Galeriis Moskvas, Eesti Kunstimuuseumis Tallinnas.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Süsi, akvarell, paber
26,5 x 32,1
Vladimir Bogatkin oli tuntud Moskva graafik ja maalija.
Meisterlikult – vajundirikkalt maalitud suvine maastik kunstnikult, kes tegutses Moskvas, ent oli perekondlikult sutud Eestiga ja töötas sageli siin.
1934. aastal alustas ta kunstiõpinguid graafik Aleksei Kravtšenko stuudios. 1936. aastast õppis Leningradis Ülevenemaalise Kunstiakadeemia kõrgemas kunstikoolis (praegu Peterburi I. E. Repini nimeline akadeemiline maali-, skulptuuri- ja arhitektuuriinstituut). Aastatel 1940–1942 töötas Moskvas Punaarmee Keskteatri lavakujundajana.
1949. aastal abiellus eesti kunstniku Valli Lemberiga; nende pojad on filmioperaator Vladimir Bogatkin (1951–2021) ja keraamik Georg Bogatkin.
Illustreeris raamatuid ja ajakirju. Esines näitustega Ida-Saksamaal, Tšehhoslovakkias, Ungaris, Vene NFSV-s ja Tallinnas.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Viltpliiats, paber
38 x 48,5
All paremal – V. Bogatkin
Pöördel - Gurzuf
Vladimir Bogatkin oli tuntud Moskva graafik ja maalija.
Meisterlikult – vajundirikkalt maalitud suvine maastik kunstnikult, kes tegutses Moskvas, ent oli perekondlikult sutud Eestiga ja töötas sageli siin.
1934. aastal alustas ta kunstiõpinguid graafik Aleksei Kravtšenko stuudios. 1936. aastast õppis Leningradis Ülevenemaalise Kunstiakadeemia kõrgemas kunstikoolis (praegu Peterburi I. E. Repini nimeline akadeemiline maali-, skulptuuri- ja arhitektuuriinstituut). Aastatel 1940–1942 töötas Moskvas Punaarmee Keskteatri lavakujundajana.
1949. aastal abiellus eesti kunstniku Valli Lemberiga; nende pojad on filmioperaator Vladimir Bogatkin (1951–2021) ja keraamik Georg Bogatkin.
Illustreeris raamatuid ja ajakirju. Esines näitustega Ida-Saksamaal, Tšehhoslovakkias, Ungaris, Vene NFSV-s ja Tallinnas.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Õli, lõuend kleebitud papile
51,3 x 63,8
Värskelt- etüüdlikult maalitud stseen, mis meenutab, et selliseid on armastanud maalida eesti kunstnikudki. V. Bogatkin, tegutsedes peamiselt Moskvas, viibis sageli perekonna juures Eestis ja töötus siin.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Õli, lõuend kleebitud papile
56,3 x 78,1
All vasakul – V.Bogatkin
Vladimir Bogatkin oli tuntud Moskva graafik ja maalija.
Meisterlikult – vajundirikkalt maalitud suvine maastik kunstnikult, kes tegutses Moskvas, ent oli perekondlikult sutud Eestiga ja töötas sageli siin.
1934. aastal alustas ta kunstiõpinguid graafik Aleksei Kravtšenko stuudios. 1936. aastast õppis Leningradis Ülevenemaalise Kunstiakadeemia kõrgemas kunstikoolis (praegu Peterburi I. E. Repini nimeline akadeemiline maali-, skulptuuri- ja arhitektuuriinstituut). Aastatel 1940–1942 töötas Moskvas Punaarmee Keskteatri lavakujundajana.
1949. aastal abiellus eesti kunstniku Valli Lemberiga; nende pojad on filmioperaator Vladimir Bogatkin (1951–2021) ja keraamik Georg Bogatkin.
Illustreeris raamatuid ja ajakirju. Esines näitustega Ida-Saksamaal, Tšehhoslovakkias, Ungaris, Vene NFSV-s ja Tallinnas.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Õli, lõuend
60,5 x 40,5
Pöördel, all –Vladimir Bogatkini töö 1955
Valli Lember – Bogatkina
Tallinna Kunstihoone aknast maalitud hoogne etüüd vaatega talvisele linnale Kaarli kirikuga taamal. Vladimir Bogatkin tegutses maalija ja graafikuna Moskvas, ent viibis sageli Eestis ning tal on palju siinseid vaateid.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Õli, lõuend
40 x 81
Al vasakul –T. Boniny
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Õli, papp
43 x 68,8
Pöördel ülal – õli 43 x 69 1990.a. M. Bormeister rutja 1990 suvi koos taadiga
Nähtavasti veetis ta 1990.a. suve Rutjal koos Märt Bormeister senioriga (1916 – 1991), kes võib olla oli osaline pildi maalimises.
Marju Bormeister sündis 1945. aastal maalikunstnike Magda ja Märt Bormeistri esiklapsena. 1985. aastal lõpetas Eesti Riikliku Kunstiinstituudi maalikunstnikuna Alates 1980. aastast on esinenud näitustel. Alates 1993. aastast Eesti Maalikunstnike Liidu liige ning Eesti Kunstnike Liidu liige. 2001. aastal lõpetas Eesti Kunstiakadeemia õpetajate täiendkoolituse.
Bormeister osales mitmetes erinevates projektides, mis olid seotud monotüüpide õpetamisega Eestis, Soomes, Rootsis, Norras, USAs ja Saksamaal. Bormeister koolitas oma Tallinna stuudios mitmeid diplomaatiliste korporatsioonide töötajaid (Inglismaalt, Taanist, Iirimaalt, USAst, Soomest, Eestist, Venemaalt, Poolast, Norrast).
|
|
|
|
| Artikkel: 2122 |
(**) müüdud |
Lühikirjeldus:
Õli, kartong
28,5 x 40,7
All paremal – M. Bormeister 1955.
Pöördel – Märt Bormeister Kivid Aasalaiul. 1955.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Õli, vineer
25 x 36
All vasakul – Bösel
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Õli, lõuend
52 x 62
All paremal – Henri Breard
Breard, Henri-Georges, frz. Maler, *1873 Paris. Stud.: Acad. Julian in Paris bei Henri Royer und François Schommer. – Portr., Genrebilder, Landschaften.
WORKS OTTAWA, Nat. Gall. of Canada.
EXHIBITIONS G: 1911-39 Paris, Salon (1934 lobende Erwähnung).
BIBLIOGRAPHY Vo1, 1953 (Lit.). Bénézit II, 1976. – Schurr I, 1975.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Õli, puu
50 x 40
Paremal keskel – Re dt HBreul. Cop.1911
Pöördel – Rembrandt. Der Mann mit der Glatze. Cop. H. Breul. Märtz 1911
H. Breul on Kasseli kunstkäsitöökoolis ja akadeemias hariduse saanud portree – ja maastikumaalija, kes on kopeerinud Kasseli Vanade meistrite maaligaleriis asuvat tööd, mida 1911.a. peeti Rembrandti enda, nüüd aga Rembrandti töökoja tööks.
https://altemeister.museum-kassel.de/33772/
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Õli, lõuend kleebitud masoniidele
70,5 x 100 (ovaal)
All vasakul – H. Buchner
Kunstnik õppis Stuttgarti ja Müncheni akadeemiates ning elas Münchenis alates 1880. a. On esinenud Müncheni Klaaspalee ja Secessioni näitustel. On tuntud natüürmortimaalija. Käesolevale tööle on lähedane üks natüürmort nelkide, puuviljade ja tapetud faasaniga.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Õli, lõuend.
60,2 x 80
All paremal – Rob. Büchtger.
R.Büchtger – maastikumaalija, portretist, illustraator. Kunstnik sündis St.Peterburis, õppis Riia Polütehnikumis ja St.Peterburis tuntud vene kunstnikute Gavriil Kondratenko ja Ivan Siskini juures. 1889. aastas tema lõplikult kolis Münhenisse, Saksamaale, kus ta elas ja töötas kuni elu lõpuni.
R.Büchtgeri maalides on tunda vene kunstniku Ilja Repini traditsioonilise realismi mõju.
Antud maal paelub omapärase pastoorse laadiga, tundliku valguse käsitlusega. Tugev töö, mis võib esindada põhjalikult koolitatud Münheni maalijat.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Õli, lõuend.
90 x 116
All vasakul – Rob. Büchtger.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Akvarell, paber
16 x 29
All vasakul – Karl Burman 1955
|
|
|
|
| Artikkel: 2002 |
(**) müüdud |
Lühikirjeldus:
Akvarell, paber kleebitud papile
63,8 x 50,5
All paremal – Karl Burman junior. 1968.a.
Pöördel, all paremal - Karl Burman junior "Tallinn. Raekoda" AKVARELL. 1968.a -63 x 50cm
Raekoda ja Raekoja plats on olnud üks eesti silmapaistvaima akvarellisti K. Burman juniori lemmikmotiive, mida ta on kujutanud restaureerimata ja restaureeritud kujul, eri päeva- ja aastaaegadel - peaaegu nagu Claude Monet Roueni katedraali, kusjuures tema tehnika oli hoopis kapriissem; mulje kohest tabamist nõudev.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Akvarell, paber
37 x 40,5
All paremal
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Akvarell, paber
Vm 24,5 x 35
All paremal
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Akvarell, paber
31 x 42
All paremal – Karl Burman juunior1963. a.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Akvarell, paber
Vm 32 x 26,8
All paremal
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Akvarell, paber
Vm 27,5 x 39
All vasakul – Karl Burman 56
Signatuur ja nimetus ka pöördel
|
|
|
|
| Artikkel: 1777 |
(**) müüdud |
Lühikirjeldus:
Akvarell, paber
Vm 30,4 x 20,5
All paremal
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Värvilised pliiatsid, paber
40 x 28
All vasakul – Karl Burman 1950.
Karl Burman sen. õppis 1900.a. Moskvas G. Stroganivi tehnilise joonistamise koolis, 1901 – 1902 Peterburis A. Stieglitzi kunsttööstuskoolis ja 1902 – 1907 Peterburi KA kõrgemas kunstikoolis ehituskunsti
Eesti kunsti ajalukku on ta läinud nii silmapaistva arhitekti kui ka omapärase akvarellistina.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Akvarell, pliiats, papp
29,7 x 40,8
Karl Burman sen. õppis 1900.a. Moskvas G. Stroganivi tehnilise joonistamise koolis, 1901 – 1902 Peterburis A. Stieglitzi kunsttööstuskoolis ja 1902 – 1907 Peterburi KA kõrgemas kunstikoolis ehituskunsti
Eesti kunsti ajalukku on ta läinud nii silmapaistva arhitekti kui ka omapärase akvarellistina.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Õli, lõuend
56 x 56
All paremal – В. Бусыгин
Pöördel – 312 /246
V. Busigin lõpetas 1972.a. Pensa K.A. Savitski nimelise kunstikooli, on esinenud paljudel näitustel Venemaal ja väljaspool seda. Tal on olnud isikunäitusi Stuttgartis (1990), los Angeleses (1993, 1997, 1998, 1999), Normandias (2001), Moskvas (1999, 2000, 2002). Lõpsaka realistliku laadide maalija.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Õli, lõuend
52,5 x 78,8
All paremal – C. H. 1894
Pöördel, albumis raamil saksakeelne pealekirjutus pliiatsiga - millest sõna "Eremitage".
Ilmselt on tegu saksa kunstnikuga, keda on puudutanud XIX sajandi lõpu dekoratiivne tendents. „Eremitage“ töhistab üksildast, rahulikku paika, kuhu võib eemalduda linnade saginast. Ka see maastik on rahulik, nii et selles võidad end turvaliselt tunda ka metsloomad
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Guašš, süsi, tugev papp
28,7 x 23,3
27, 6 x 22,5
All paremal, punasega araabia šriftis
Kunstnik maalis rohkesti veduute Vahemere regioonis, olles haaratud romaantilisest Oriendi- ihalusest, nagu paljud kunstnikud tollal. Võttis osa itaallaste vabadusvõitlusest, hukkus Lissa merelahingus. 2018.a. alguspoolel oli tema näitus Sinebryhoffi kunstimuuseumis Helsingis.
Caffi sündis Bellunos. Tema esimesed tööd loodi Veneetsia kaunite kunstide akadeemias. Aastaks 1830 oli ta saanud Akadeemia auhinnad. Seejärel kolis ta Rooma, teenides endale maine oma perspektiivi käsitleva traktaadi ja Rooma arheoloogia õpingutega. 1843. aastal külastas Caffi Kreekat ja idaosa (Ateena, Konstantinoopol, Süüria, Egiptus ja Malta). Tema esimene töö, mis silma pani, oli Veneetsia karneval. Seda eksponeeriti 1846. aastal Pariisis ja imetleti selle silmatorkavate valgusefektide pärast. Teised tööd on tema Rooma panoraam Monte Mariost, Suessi maakits ja Rooma karnevali lõpp. Ta liitus 1848. aastal Veneetsia revolutsiooniliste liikumistega ja oli sunnitud Piemontes pensionile jääma. Tema eesmärk mälestada esimest Itaalia merelahingut nurjas, kui 20. juulil 1866 hävitas Austria-Veneetsia laevastik ta koos tema kaaslastega reisi ajal. . Aastatel 2005-2006 toimus Ippolito Caffi näitus tema kodumaal Bellunos.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Lito, akvarell, guašš, paber, kleebitud papile
46,3 x 47,1
All paremal – Casberg
Pöördel keske - Falkener XVII Jahrhundert Aquarell
Tagaplaadil, ülal vasakul – Dorschlag verkauft in Berlin 1944 an Klaus-Wieser Kriegs. Köln. Mainzerstr. 7
P. Casberg oli professionaalne graafik, kes on selle lito tõenäoliselt ise koloreeritud. Selline tehnika oli laialdaselt levinud XIX saj. Teasel poolel ja XX saj. algulgi.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Õli, vineer
39,5 x 60
All paremal – J. ten Cate
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Tempera, papp
45 x 58,5
All paremal – H. Darmstädter 48
Pöördel ülal - Hannes Darmstädter Krefeld – Forswald Bellenweg 171 Stilleben I
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Guašš, paber
19,5 x 30,2
All paremal – Carl Deiker Düsseldorff 1920
Tuntud Düsseldorfi koolikonna maalija maalijate suguvõsast, kes oli ka kirjanik. Ta maalis põhiliselt maastike, jahistseene ning jahiloomi. Maalis ühendub realistlik meisterlikkus moodsalt vaba käsitluslaadiga.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Õli, lõuend
40,7 x 32,3
All paremal – L. Destigny Merle
Prantsuse maalija, Jean Raymond von Lazerges und Adolphe Yvon õpilane, esines 1865 – 68 Pariisi Salong`is enterjööride ja figuraalsete kompositsioonidega.
Professionaalne teos, ilmselt itaalia modelli järgi.
|
|
|
|
| Artikkel: 3345 |
(**) müüdud |
Lühikirjeldus:
Õli, lõuend, kuld
60 x 90
All vasakul – Dobrovolska
|
|
|
|
| Artikkel: 3344 |
(**) müüdud |
Lühikirjeldus:
Õli, lõuend, kuld
90 x 70
All vasakul – Dobrovolska
|
|
|
|
| Artikkel: 3165 |
(**) müüdud |
Lühikirjeldus:
Õli, lõuend, kuld
70 x 50
All vasakul – Dobrovolska
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Õli, lõuend
60 x 80
All paremal – Dobrovolsky 20
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Õli, lõuend
70 x 60
All paremal – Dobrovolsky 21
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Õli, lõuend
60 x 90
All vasakul – Dobrovolsky
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Õli, lõuend
50 x 60
All vasakul – Dobrovolsky
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Õli, lõuend
50x70
All paremal – Dobrovolsky 14
|
|
|
|
| Artikkel: 3317 |
(**) müüdud |
Lühikirjeldus:
Õli, lõuend
60 x 80
All vasakul – Dobrovolsky
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Õli, lõuend
60 x 100
All paremal – Dobrovolsky 12
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Õli, lõuend
50 x 70
All paremal – Dobrovolsky 17
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Akvarell, paber
50 x 70
All vasakul – Dobrovolsky
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Õli, lõuend
60 x 50
All paremal – Dobrovolsky 21
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Õli, lõuend
70 x 80
All vasakul – Dobrovolsky
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Õli, lõuend
50x70
All paremal – Dobrovolsky 14
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Õli, lõuend
40x80
All paremal – Dobrovolsky 14
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Õli, lõuend
70 x 90
All vasakul – Dobrovolsky
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Õli, lõuend
90 x 60
All vasakul – Dobrovolsky
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Õli, lõuend
50 x 80
All paremal – Dobrovolsky 16
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Õli, lõuend
70 x 70
All paremal – Dobrovolsky 16
Ta sündis 1968.a. Kiievis, lõpetas 1988.a.sealse Tarbekunsti ja Disaini Instituudi kunstnik-kujundajana, 1994.a. – Riikliku Kujutava Kunsti ja Arhitektuuriakadeemia monumentaalmaalijana. Tema õpetajad olid tuntud maalijad-akadeemikud V.Zabaštõ, V.Storoženko. 1998.aastast kuulub ta Ukraina Kunstnike Liitu.
D.Dobrovolski esimene isikunäitus toimus Kiievis 1994.a. Peaaegu kahekümne järgneva loomeaasta jooksul on kunstnik esinenud enam kui 20 kohalikul ja rahvusvahelisel näitusel: Ukrainas – Kiievis, Ühinenud Kuningriikides – Londonis, Cambridge’is ja Edinburgh’s, Saksamaal – Kasselis, Venemaal – Moskvas, USA-s – Chicagos, Eestis – Tallinnas ja Kuressaares. Tema töid leidub nii Euroopa riikide, USA kui ka Kanada muuseumides ja erakogudes.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Õli, lõuend
100 x 80
All paremal – Dobrovolsky 22
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Akvarell, paber
60 x 50
All vasakul – Dobrovolsky
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Õli, lõuend
65 x 80
All paremal – Dobrovolsky
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Õli, lõuend
70 x 100
All paremal – Dobrovolsky 22
|
|
|
|
| Artikkel: 2390 |
(**) müüdud |
Lühikirjeldus:
Õli, lõuend
50x70
All paremal – Dobrovolsky 14
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Õli, lõuend
50x70
All paremal – Dobrovolsky 14
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Õli, lõuend
70 x 90
All vasakul – Dobrovolsky
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Õli, vineer
70 x 50
All paremal – Donadini, Radebeul
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Õli, lõuend papile kleebitud
49 x 73
All paremal – Donadini,Radebeul
Pöördel, ülal paremal DDR-I aegne kaubalipik ja keskel, sinise pliiatsiga: 3952 Donadini. Isola San Polo, Venedig m. Perlenfischer 73 x 49
Splitis sündinud, Radebeulis Drezdeni lähedal surnud Donadini on olnud joonistus –ja maali- professor Wienis Kunstiühingu koolis ja monumentaalmaali professor Dresdeni Kunstiühingu Koolis kuni 1913. Olnud hinnatud nii monumentaalmaalijana. Käesolev töö on romantiline Venetsia motiiv meisterlikult kujutatud veeavarusega.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Õli, masoniit
26,5 x 37,5
All vasakul – W. Donaubauer
Saksa kunstnik – maastikumaalija. Õppinud Müncheni Kunstiakadeemias arhitektuuri, maali ja kunstijalugu. Realistlik maalija pastoosse käsitluslaadiga.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Akvarell, paber
17,7 x 25
All paremal – E.Dücker
Eestimaalane, Düsseldorfi Kunstiakadeemia professor Eugen Dücker sündis Kuressaares, kus sai ka kunstialase algõpetuse. Niisiis on üsna loomulik, et Saaremaalt pärit kunstnikule meeldis üle kõige maalida merd ja rannamaastikke. Oma realismis lähenes Dücker impressionismile selle õhulisuse ja valgustundlikkusega, mille heaks näiteks on ka see meisterlikult maalitud "Purjepaadid õhtusel lahel". Tema maastikud kõnelevad hoolikast loodusevaatlusest, selleski töös paelub tumeneva taeva all helendav veepind. Pintslikäsitlus on ökonoomne ja täpne.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Guašš, kartong
27,2 x 36,9
All vasakul - E. Dücker
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Õli, papp
44,4 x 33,7
All paremal – MD
Pöördel kleebingul, Bliebernicht, M
(Ilmselt Mary Bliebernicht, Artur Bliebernichti abikaasa, kes aastast 1923 kuni aastani 1940 juhtis 1969.a.aastatud Bliebernichtide õlletööstest Pärnus).
Marie Dücker oli tuntud maastikumaalija, Düsseldorfi Kunstiakadeemia professori Eugen Dückeri õde, kes sai, nagu vendki, esimest õpetust sünnilinnas Kuressaares Friedrich Sigismund Sternilt.
1850. aastatel asus perekond Pärnu, kus elas 1920. aastateni M. Dücker, veetes elu lõpu Düsseldorfi lähistel. Tema erialaks oli vanameisterlik natüürmort ja lillemaal, ta esines üsna sageli näitustel nii Eestis kui ka Riias. M. Dückeri töid on siinsetes kunsti- ja koduloomuuseumides.
Käesolev töö, mis kujutab lastud koovitajad seinad, meenutab teise baltlase – Gregor von Bochmanni varasemat maali "Lastud linnud" (1887).
|
|
|
|
| Artikkel: 3135 |
(**) müüdud |
Lühikirjeldus:
Õli, kuld, lõuend
80,5 x 40
All paremal – initsiaalid ja allkiri (arm.)
Pöördel – (arm. ja lad. šriftis)
E. Edigaryan õppis oma kodulinna Gjumri ning Jerevani kunstikoolis, töötas kunstikunaJerevani Ooperi juures. Asus 1966.a. Prahasse, on esinenud nii Euroopa maades kuika Põhja-Ameerikas ja Austraalias. Esindab rafineeritud uusmaanerismis.
Isikunäitused Saksamaal, Hollandis, Norras, Itaalias ja Belgias. Tema teoseid saab leida erakogudesse ja galeriidesse USAs, Austraalias, Kanadas, Inglismaal, Skandinaavias ja Lõuna-Aafrikas.
|
|
|
|
| Artikkel: 3136 |
(**) müüdud |
Lühikirjeldus:
Õli, kuld, lõuend
80,5 x 40
All paremal – initsiaalid ja allkiri (arm.)
Pöördel – (arm. ja lad. šriftis)
|
|
|
|
| Artikkel: 131 |
(**) müüdud |
Lühikirjeldus:
Õli, masonit
54 x 65
Eduard Einmann õppis Tallinnas Riigi Kunstitööstuskoolis Paul Raua ja August Janseni juhendamisel. 1930-ndail aastail viljeles ta peamiselt maali. 1940-ndail paelus teda joonistus, milles kunstnik näitas häid portretistivõimeid. Loomingulistelt reisidelt Armeeniasse, Ukrainasse, Usbekistani, Tadžikistani, Egiptusesse, Itaaliasse tõi kunstnik kaasa värskelt mõjuvaid joonistusi ja maale. Hilisperioodil köitis teda maal järjest enam, sh. natüürmort.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Akvarell, paber
53 x 36
All vasakul – Ed. Einmann 1959
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Pastell, must paber
43,7 x 30,3
Pöördel – Ed. Einmann 1975.
|
|
|
|
| Artikkel: 558 |
(**) müüdud |
Lühikirjeldus:
Akvarell, paber
41,7 õ 31,5
All vasakul - E. Eimann 1955
Eduard Einmann õppis Tallinnas Riigi Kunsttööstuskoolis Paul Raua ja August Janseni juhendamisel. 1930-ndail aastail viljeles ta peamiselt maali. 1940-ndail paelus teda joonistus, milles kunstnik näitas häid portreteerimisvõimeid. Loomingulistelt reisidelt Armeeniasse, Ukrainasse, Usbeki, Egiptusesse, Itaaliasse ja Tadžiki tõi kunstnik kaasa värskelt mõjuvaid joonistusi ja maale.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Akvarell, guašš, papp
35 x 50,4
All paremal – Ed. Einmann
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Akvarell, paber
54,2 x 37,6
All paremal - E.E.1959a.
Pöördel – autori käega Kokk Ahmed ja all vasakus nurgas kirjastuse märge: 79/64. Töö on avaldatud Ed. Eimanni reisikirjas "Püramiidide maal" (1963) leheküljel 64.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Pastell, paber
65 x 50
All vasakul – E. Einmann 1980.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Akvarell, paber
27,1 x 37,3
All paremal - E.E.1965a.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Pastell, paber
37,5 x 54,2
Eduard Einmann õppis Tallinnas Riigi Kunsttööstuskoolis Paul Raua ja August Janseni juhendamisel. 1930-ndail aastail viljeles ta peamiselt maali. 1940-ndail paelus teda joonistus, milles kunstnik näitas häid portreteerimisvõimeid. Loomingulistelt reisidelt Armeeniasse, Ukrainasse, Usbeki, Egiptusesse, Itaaliasse ja Tadžiki tõi kunstnik kaasa värskelt mõjuvaid joonistusi ja maale.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Pastell, paber
25,5 x 30,5
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Pastell, paber
26 x 34
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Pastell, paber
36,7 x 48,9
All paremal - Andrus Einmanni tõendus autorsuse kohta
Eduard Einmann õppis Tallinnas Riigi Kunsttööstuskoolis Paul Raua ja August Janseni juhendamisel. 1930-ndail aastail viljeles ta peamiselt maali. 1940-ndail paelus teda joonistus, milles kunstnik näitas häid portreteerimisvõimeid. Loomingulistelt reisidelt Armeeniasse, Ukrainasse, Usbeki, Egiptusesse, Itaaliasse ja Tadžiki tõi kunstnik kaasa värskelt mõjuvaid joonistusi ja maale.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Õli, lõuend
47,5 x 44
All vasakul – Susanne Eisendieck
Danzigis sündinus, Pariisis surnud maalija õppis kunsti peamiselt Berliinis, esines näitusel Berliinis ja Pariisis alates 1929. Aastast. Alates 1932. Tegutses Pariisis, oli abielus maalija Dietz Edzardiga. Mõjutatud A. Renoir’ ja Marie Laurencini loomingust. Peamisel figuuri ja portreemaalija.
|
|
|
|
| Artikkel: 1722 |
(**) müüdud |
Lühikirjeldus:
Õli, papp
51 x 61
Pöördel – Aksel Eist
|
|
|
|
| Artikkel: 3676 |
(*) uus teos |
Lühikirjeldus:
Õli, kartong
101 x 82,5
Pöördel ülal – Aksel Eist Tartu s. 1930 “Natüürmort”
Aksel Eist, Tartu Kunstnike Liidu liige, kelle elu on seotud kahe kutsega: maalikunsti ja meditsiiniga.
Axel Eist sündis 18. septembril 1930 Paides. Pärast Kehra keskkooli lõpetamist õppis ta aastatel 1957–1963 Tartu Ülikoolis arstiteadust ja töötas seejärel Tartus psühhiaatrina. Paralleelselt ülikooliõpingutega õppis ta maalikunsti Erich Arraku kool-stuudios. Axel Eist on üldnäitustel esinenud alates 1965. aastast. Tema loomingust peeti mitu isikunäitust Tartus ja Tallinnas, aga ka Soomes. Kunstnike Liidu liige aastast 1989.
maastikud, natüürmordid ja portreed põhinevad tundlikel värvitoonidel.
Axel Eisti töid on teist Eesti ja Tartu kunsti kogudes ning mitmete välisriikide erakogudes. Nende looja sai arstina tuge pakkuda ja püsimaalingud sisendavad rahulikku terviklikkust.
Pastoosselt, Temperamentselt maalitud töö Aksel Eistt arstist maalijalt.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Õli, lõuend
45,5 x 55
Pöördel – Aksel Eist s. 1930 „Natüürmort“
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Õli, lõuend
81 x 100
Pöördel – Aksel Eist s. 1930 „Saaråmaa rand“
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Õli, lõuend
65 x 81
Pöördel – Aksel Eist
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Õli, lõuend
51,5 x 63,3
Pöördel – Tolstoi tänav A. Eist
Pastoosselt, Temperamentselt maalitud töö Aksel Eistt arstist maalijalt, tuntud tegijalt Tartu kunstielus, kes õppis maali 1959 -64 E. Ja M. Arraku stuudios ning kuulus 1989. Aastast Eesti Kunstnike Liitu.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Õli, papp
65 x 82
Alusraamil – Aksel Eist s. 1930
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Õli, lõuend
65 x 80
Pöördel – Aksel Eist s. 1930 „Natüürmort“
|
|
|
|
| Artikkel: 3686 |
(*) uus teos |
Lühikirjeldus:
Õli, lõuend
55 x 46
All paremal – Eres 76.
Arnold Eres oli väliseesti kunstnik.
1944. aastal põgenes Saksamaale, kust jõudis 1946. aastal Rootsi. Töötas tekstiilitööstuses ja Wäferi Bolagetis mustrijoonistajana. Õppis kunsti kirikursuste kaudu ja täiendas end kunstikursustel Stockholmis 1950–1952. Esines näitustel Lõuna- ja Lääne-Rootsis, pälvides arvustajate ja publiku tunnustuse. 1963. aastast tegutses vabakutselise kunstnikuna.
Esines isikunäitustega Boråsis (1949, 1952, 1955, 1958, 1967. 1980), Alingsåsis (1956), Ulricehamnis (1957), Göteborgis (1957. 1966, 1979) ja Stockholmis (1970). Osavõtt ühisnäitustest: Stockholm (1963, 1968), Toronto (1964, 1972), Göteborg (1974, 1978).
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Õli, masoniit
45,8 x 60,7
All vasakul – O.Eslon
Aastail 1926–1927 täiendas Osvald Eslon end Itaalias, kust tõi kaasa hulgaliselt valgusküllaseid akvarelle. Sedalaadi maalilised impressioonid võõrsilt olid omal ajal väga populaarsed. Osvald Esloni akvarellid on ka meisterlikult teostatud, mis ei anna kuidagi tunda põgusaks jäänud õpinguid Münchenis 1918-1919.a.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Õli, vineer
28 x 40,6
Pöördel, ülal vasakul pliiatsiga – Nigul Espe Tartu
|
|
|
|
| Artikkel: 398 |
(**) müüdud |
Lühikirjeldus:
Akvarell, paber
28 x 19
All paremal- Nigul Espe 64
Lõpetas 1932 Tartu "Pallase" A.Vabbe ateljees. Kuulus aastast 1932 EKKKÜ-sse, aastast 1945 KL-i liige. Aastast 1929 esineb näitustel Eestis, Riias, Roomas ja Budapestis.
Loonud stafaažiga maastiku- ja linnavaateid.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Õli, kartong
35 x 25
All paremal – Nigul Espe 58
|
|
|
|
| Artikkel: 745 |
(**) müüdud |
Lühikirjeldus:
Akvarell, paber
32 x 23
All vasakul - Nigul Espe 65
|
|
|
|
| Artikkel: 1066 |
(**) müüdud |
Lühikirjeldus:
Akvarell, paber
23,2 x 33
All paremal- N. Espe
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Akvarell, paber
23,3 x 31,2
All paremal- Nigul Espe 1965
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Akvarell, paber
22 x 32
All paremal- N. Espe 1963
Lõpetas 1932 Tartu "Pallase" A.Vabbe ateljees. Kuulus aastast 1932 EKKKÜ-sse, aastast 1945 KL-i liige. Aastast 1929 esineb näitustel Eestis, Riias, Roomas ja Budapestis.
Loonud stafaažiga maastiku- ja linnavaateid. Käesolev etüüd maalitud plahvatuslikult – spontaanselt, vaba ja laia pintslitõmmetega, mis näitab Espet–maalijat parimast küljest.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Õli, lõuend
90 x 120
All vasakul – Evi 86
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Õli, lõuend
41 x 33,5
All paremal – Farge
Pierre Farge oli Pariisis tegutsenud maalija, peamiselt linnavaadete looja, kes esines 1927.aatast Sõltumatute salongis, 1930. aastast Tuileries’ salongis. Place du Tertre on väljak Monmartre’il, kus on traditsiooniliselt palju maalivaid ja oma pilte müüvaid kunstnikke. Motiivide poolest mmenutab Farge kuulsat Pariisi vaadete maalijat Maurice Utrillot.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Õli, peegliklaas
50,1 x 37,5
Pöördel lipik andmetega kunstniku kohta.
Düsseldorfist pärit kunstnik õppis sealses akadeemias. P. Jansseni, A. Münzeri ja E.von Gebhardti juures.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Õli, lõuend
70 x 105
All vasakul – K. Feiter
Töö asub aadressil: Tallinn, Mustamäe tee 4 ruum 103
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Õli, papp
21 x 24,7
Pöördel ülal – Genre – ou Portaitmaler Fichher Coburg 1865 Skizze zu dem Bilde „Die wiedergerwonnem Ruhe Geschenk seises Sohnes Sohnes des Bildhauers Bruno Hermann Lindegau 1881
Teose on kinkinud kellegi E. Fischeri skulptorist poeg Bruno Hermann. E. Fischer oli litograaf ja maalija Dresdenis. Tema isa oli portselani maalija. Ta õppis 1866 – 69 Dresdeni akadeemias ning töötas 1873 – 80 kuulsa Dresdeni romantiku Adrian Ludwig Richteri ateljees. Ilus väike töö.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Guašš, paber
18,5 x 10,5
All paremal – Fiol. Granada XXV
Tegu on meisterliku akvarellistiga, küllaltki tuntud Hispaania.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Guašš, paber
18,5 x 10,5
All paremal – Fiol.
Tegu on meisterliku akvarellistiga, küllaltki tuntud Hispaania.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Guašš, paber
18,5 x 10,5
All paremal – Fiol. Sevilla XXV
Tegu on meisterliku akvarellistiga, küllaltki tuntud Hispaania.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Õli, masoniit
53 x 41
All paremal – E. Foerster
Tallinnas sündinud Erwin Foerster sai kunstihariduse Riias K. Purvitise juures, 1916-17 Peterburis professor V. Mate juures ja 1921. aastast A. Jegorovi juures. Ta esines näitustel alates 1923. peamiselt maastike ja linnavaadetega. 1920.-30. aastatel sai Foerster Eestis tuntuks maastikumaalijana. Tema impressionistlikult värsket, koloriidis mõnevõrra tagasihoitud laadi esindab heal tasemel käesolev natüürmort. 1940.a. lahkus E. Forster Eestist. Suri Põhja-Saksamaas, Buchholzis.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Pastell, papp
44 x 64
All vasakul – Max Fritz
Pöördel, all vasakul, vanal lipikul, tindikirjas – Max Fritz "Abendstimmung im Hafen" M. 650
Sajandivahetuse meeleolumaastiku tüüpiline näide USA-s tegutsenud saksa maalijalt.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Õli, lõuend
55 x 57
Al vasakul – SFukora
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Akvarell, paber
47 x 33
All vasakul – M. Fuks
Margarethe Fuks sündis 1921. a. Leningradis. Pere tuli 1921. a. Eestisse. Kunstialase algõpetuse sai Riigi Tarbe- ja Kujutava Kunsti Koolis dekoratsioonimaali erialal. 1940-41 õppis J. Koorti nim. Riigi Rakenduskunsti Koolis, 1942-43 N. Mei ja E. Haameri õpilasena Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti Koolis. On viljelnud plakatikunsti ning maalinud sadama- ja linnavaateid, natüürmorte, portreid, eriti lapseportreid.
Näitused: Tallinn, Tartu.
|
|
|
|
| Artikkel: 1796 |
(**) müüdud |
Lühikirjeldus:
Akvarell, paber
46,7 x 33
All vasakul
|
|
|
|
| Artikkel: 2156 |
(**) müüdud |
Lühikirjeldus:
Guaśś, paber
29, 7 х 23,5
Pöördel – Leida Tigane. Hunt ja kutsikas. RK "Ilukirjandus ja Kunst". Tallinn. 1948.
M. Fuks – akvarellist. Sündis 1921 Leningradis, samal aastal pere tuli Eestisse. Lõpetas 1935 Tallinnas algkooli. Lõpetas 1940 Riigi Tarbe- ja Kujutava Kunsti Kooli dekoratsioonimaali erialal. Õppis 1940-41 J.Koorti nim. Riigi Rakenduskunsti Koolis ja 1942-43 Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti Koolis N.Mei ja E.Haameri õpilasena. Töötanud Sindis ning Tallinnas A. Mõttuse ateljees ja 1944-83 "Arsis". Aastast 1955 Kunstnike Liidu liige. Illustreerinud ja kujundanud hulga laste-ja noorsooraamatuid. Kujundanud ka õpikuid, noorteajakirju ja-lehti. Viljelenud plakatikunsti ning maalinud , linnavaateid, natüürmorte ja portreid. Kavandas 1947 toimunud Eesti NSV I üldlaulupeo märgi ja rinnamärgi koos A.Hoidrega.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Õli, lõuend
87 x 76
All paremal - GA 89
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Õli, papp
60 x 41
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Õli, lõuend
65 x 55
All vasakul – E. Gailit 88
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Õli, papp
58 x 46
All paremal – E. Gailit 89
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Õli, paber
40 x 33
All paremal – E. Gailit 78
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Õli, papp
78,5 x 49,5
All vasakul – E. Gailit 84
Kirjanik August Gailiti vennatütar Elvi Gailit on sündinud Vastemõisas Kasaritsa vallas. Ta küüditati 1949. a. Aastail 1955 – 57 õppis ta Irkutski kunstikoolis, 1957 – 59 Tartu Kunstikoolis; lõpetas ERKI 1965. a. maalijana. Tegutses kunstipedagoogina, maalis isikupärases laadis natüürmorte ja lilli.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Õli, lõuend
60 x 50,1
All paremal– E. Gailit
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Õli, papp
50 x 74
Ülal paremal – E. Gailit 81
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Õli, papp
49 x 68
All paremal – E. Gailit 81
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Õli, papp
50 x 37
All paremal – E. Gailit
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Õli, papp
70 x 50
All vasakul – E. G.
|
|
|
|
| Artikkel: 3288 |
(**) müüdud |
Lühikirjeldus:
Õli, lõuend
54 x 65
All paremal – V. Galloit
Esimete materiaalsust virtuooslikult edasi andev, samas moodsast maalikunsteil mõõdukat mõjutatud natüürmort oli 20. Sajandi algulgi jätkuvalt populaarne.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Õli, puu
19,2 x 12,8
All vasakul – Gatchet
Šveitsi maalija ja ofortist, tähtsatel ametipostidel Bernis ja Saanenis. Esines oma teostega 1803.a. Lürichis. Teinud veduute. Sümpaatne töö, millest õhkub Prantsuse revolutsiooni järgset romantilist vaimsust.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Õli, puu
119,5 x 44
All paremal – EvGebhardt
Pöördel – E. Gebhardt Nachlass
Teos oli ilmselt mõeldud konkreetse seina jaoks ning kunstnikule lähendastele inimestele.
Järva-Jaanis sündinud E. Gebhardt õppis 1855–57 Peterburi Kunstiakadeemias. Täiendas end Saksamaal, Hollandis, Belgias jm. 1859. a jätkas õpinguid Karlsruhe kunstikoolis L. Des Coudres`i juures. Aastast 1860 oli Düsseldorfis W. Sohni eraõpilane. 1873–1912 oli Düsseldorfi Kunstiakadeemia õppejõud, aastast 1875 professor.
Eestis on säilinud Tallinna Toomkiriku altarimaal "Kristus ristil" (1866), portreed "Palvetaja" jt.
Näitused: Tallinn, Berliin, Düsseldorf, Brüssel, Dresden.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Õli, puu
39 x 30
Ülal paremal – EvGebhardt
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Õli, puu
49 x 62
All vasakul – EvG
|
|
|
|
| Artikkel: 3262 |
(**) müüdud |
Lühikirjeldus:
Õli, papp, lõuend peale kleebitud
46 x 33
Ülal paremal – EvG
Portree näitab Gebhardti meisterlikkust selles žanris, modelli on edasi antud väga sugestiivselt. Väga hästi on maalitud valge rätik; küllaltki rangesse värvivalikusse toob veidi õrnust roosa käelarätik.
Järva-Jaanis sündinud E. Gebhardt õppis 1855–57 Peterburi Kunstiakadeemias. Täiendas end Saksamaal, Hollandis, Belgias jm. 1859. a jätkas õpinguid Karlsruhe kunstikoolis L. Des Coudres`i juures. Aastast 1860 oli Düsseldorfis W. Sohni eraõpilane. 1873–1912 oli Düsseldorfi Kunstiakadeemia õppejõud, aastast 1875 professor.
Eestis on säilinud Tallinna Toomkiriku altarimaal "Kristus ristil" (1866), portreed "Palvetaja" jt.
Näitused: Tallinn, Berliin, Düsseldorf, Brüssel, Dresden.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Õli, papp
26 x 34
Ülal paremal – Tasfers 96
Töö asub aadressil: Tallinn, Mustamäe tee 4 ruum 103
Karl Gebhardt – Müncheni maalija – õppis sealses Kunstide Akadeemias, oli Roomas stipendiaadina, esines Müncheni näitustel peamiselt ajaloožanriga. Need kirikuinterjöörid on käsitluselt ja meeleolult tüüpilised oma aja interjöörimaalile, mida huvitas interjööri seos välismaailmaga, inimese tunnetusega, kes äsja ruumi läbis.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Õli, papp
26, 5 x 37
All vasakul – Rattenberg park (Kiriku eeskoda)
Töö asub aadressil: Tallinn, Mustamäe tee 4 ruum 103
Karl Gebhardt – Müncheni maalija – õppis sealses Kunstide Akadeemias, oli Roomas stipendiaadina, esines Müncheni näitustel peamiselt ajaloožanriga. Need kirikuinterjöörid on käsitluselt ja meeleolult tüüpilised oma aja interjöörimaalile, mida huvitas interjööri seos välismaailmaga, inimese tunnetusega, kes äsja ruumi läbis.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Õli, masoniit
32,7 x 40,7
All vasakul – C.v. Gegerfelt
Cecilia von Gegerfelt sündis 5. juunil 1885 Prantsusmaal Boulogne-sur-Seine'is, suri 8. oktoobril 1971 Stockholmis, oli Rootsi kunstnik (maalikunstnik)
Gegerfelt õppis kunsti Dresdenis aastatel 1901–1902 ja Taani kunstiakadeemias aastatel 1902–1906, Karl Wilhelmsoni juures aastatel 1906–1908 ja õppereisidel Itaalias. Tema kunst koosneb maastikumotiividest õlis või akvarellides. Ta maalis tänavamotiive, Pariisi, Rooma ja Veneetsia tiheda liiklusega tänavaid. Rootsi motiividest kujutas ta peamiselt Halland Vedero ja Torekovi erinevaid vaateid. Kunstniku töid esitletakse Rootsi Rahvusmuuseumis.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Õli, lõuend
50,2 x 61
All vasakul – H. Gerhardt
Asjaarmastajaliku nüansiga, aga meeleolukas jõeäärne idüll.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Õli, puu
35 x 43,5
Belgia maalija, Ferdinand de Braekeleeri ja Nicaise de Keyseri õpilane, maalis enamasti XVII flaami, või hollandi maalijate, antud juhul David Teniers juuniori vaimus žanristseen.
|
|
|
|
| Artikkel: 2157 |
(**) müüdud |
Lühikirjeldus:
Õli lõuend
49,5 x 40,9
Sisse Tagakülg - monogramm ja 78
Grebenshikov Boris helilooja, autor, laulja, filminäitleja.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Greeff, Johann Peter Karl ( 1865-1939).
Kased. (20.sajandi algkümnendid)
Õli, lõuend
31,5 x 46
All vasakul - P.Greeff
J.P.K. Greeff õppis 1881-82 Düsseldorfi akadeemias, 1889-90 Karlsruhe kunstikoolis. Kuulus Düsseldorfi kunstnike ühingusse Malkasten ning näituste korraldamise ühingusse. Esines suurtes Saksa kunstikeskustes. Kased olid üks tema lemmikmotiive. Düsseldorfi kunstiakadeemias õppinud Kristjan ja Paul Raua eakaaslane.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Õli, lõuend.
57,7 x 47,5
Ülal paremal, pöördel – Greenberg
Ilmar Ojalo kogust.
J.Greenberg sündis Järvamaal. Õppis 1904-05 Ants Laikmaa ateljekoolis, siis jätkas õpinguid kuni 1913 Saksamaal. Elas a-st 1920 Tallinnas, mitmel korral käis Euroopa riikidel. Tegutses joonistusõpetajana, vabakunstnikuna, õppejõuna, restauraatorina. Kunstiteoste restaureerimine ilmselt viis ta kokku maalija ning restauraatori Ilmar Ojaloga. Kunstnike suhtlemisest jäävad ikka järele tööd üksteise kogudes.
Kuigi töö ei ole lõpule viidud, on selle käsitluslaadil ka koloriidil ühist Greenbergi 1920. aastate töödega.
|
|
|
|
| Artikkel: 1815 |
(**) müüdud |
Lühikirjeldus:
Õli, lõuend
62 x 41
All vasakul – G. Griffin 1892
Inglise maastikumaalija, romantilise koolikonna esindaja. Tema tegevus on jälgitav umbes aastast 1870 Lõuna – ja Kesk – Inglismaal. Teda on hinnatud peenekoelise detailikäsitluse ja harmoonilise, meeleolu loova koloriidi pärast.
|
|
|
|
| Artikkel: 1816 |
(**) müüdud |
Lühikirjeldus:
Õli, lõuend
62 x 41
All vasakul – G. Griffin 1892
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Õli, masoniit
46 x 90,5
All vasakull – H. Grimm 65
Ülem – Frankimaalt pärit saksa kunstnik õppis Müncheni kunstiakadeemias Paul Klee(!) juures. Aastail 1939 – 45 oli propaganda – joonistaja (saksa termin), 1945 sattus amerikasti kätte vangi. 1959 – 62 töötas USA –s, maalis presidente D. Eisenhowert ja J. Kennedyt. 1965. a. tegi Egiptuse- reisi, kust pärineb antud motiiv. 1976 külastas teda Wunsiedelis SFV president Walther Scheel.
http://www.heinergrimm.de/pages/reisen.html
|
|
|
|
| Artikkel: 3286 |
(**) müüdud |
Lühikirjeldus:
Õli, lõuend, kleebitud papile
36,5 x 57
All vasakul – Th. Groll.
Pöördel lepik kirjaga – 18 Skaliger schloss am Gardasee
Theodor Groll sündis ja suri Düsseldorfis, oli elu lõpupoolel Düsseldorfi kunstnike seltsi “Malkasten” eesotsas. Õppis Berliinis Arhitektuuri Akadeemias, siis jätkas maaliõppengutega. Maalis romaantilises vaimusmaastikke ja arhitektuurivaatseid. Antud vaadekujutab Verona valitejate Schligeride lossi Sirmionet Garda järve ääres. Selle üks variant on dateeritud aastaga 1902.
https://www.invaluable.com/auction-lot/groll-theodor-dusseldorf-1857-1913-644-c-15340e991d
https://www.dorotheum.com/en/l/2342662/
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Õli,, lõuend
60 х 80
All paremal - H GROTUSS 1940.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Õli, lõuend
75 x 96
All paremal – Culi 79
Nikolai Guli säravas koloriidis ja valgusküllastele teostele kuulus tähelepanuväärne koht 1960. – 1990. aastate näitusepildis. Kunstnik lõpetas Eesti Riikliku Kunstiinstituudi 1962. aastal, kus ta 1968.a. asus tööle õppejõuna. 1970. aastatel osales N. Guli Tallinna Laste Kunstikooli rajamisel ning oli ka selle esimene direktor. Aktiivse pedagoogilise tegevuse kõrvalt jagus kunstnikul siiski ka energiat loometöö viljelemiseks.
Teosel "Järvemaastik" on kujutatud järve, mis on piiratud metsatukkadega. Seda on edasi antud kirgastes ja jõulistes toonides. Kõik kokku loob antud motiivist vaikse ja eraldiseisva paiga, kuhu on võimalik varjuda kärarikka linnaelu ning halli argipäeva eest. Järvel paadis istuv figuur näib nautivad üksindust ning hetke, mille ta saab pühendada vaid iseendale ja oma mõtetele.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Õli, lõuend
101 x 19,5
Pöördel – N. Culi
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Õli, kartong
50 x 80
Pöördel – N. Culi
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Õli, lõuend
34,5 x 49
Pöördel - Voldemar Haas
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Õli, lõuend
34,5 x 49
Töö asub aadressil: Tallinn, Mustamäe tee 4 ruum 103
1919–1923 "Pallases" K. Mäe ja A. Vabbe juures õppinud Voldemar Haas kujunes silmapaistvaks teatrikunstnikuks, rikastades lavakujundust tehniliste uuendustega. Paralleelselt viljeles ka tahvelmaali, milles paelub värvirõõmsa dekoratiivsusega. 1957 sai ENSV rahvakunstniku aunimetuse. Värskelt maalitud tundlik etüüd, mis näitab kunstniku meisterlikkust looduse maalimisel.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Õli, lõuend
38 x 61,3
All vasakul – VHaas
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Õli, lõuend
44 x 55
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Pastell, paber
45 x 46
All paremal - Ülo Habicht 1987.
Ülo Habicht sündis 1923.a. Tallinnas. Õppis 1937-42 Riigi Kunsttööstuskoolis dekoratiivmaali ja teatridekoratsiooni, 1946 astus Riiklikku Tarbekunsti Instituuti ning lõpetas ENSV Riikliku Kunstiinstituudi 1952 maali erialal. Alates 1951 töötas ENSV Kunstifondi Kunstitoodete Kombinaadi kujundustööde ateljee kunstniku-dekoraatorina ("Sirp ja Vasar" nr.2, 12.I.1973).
Aastail 1940-1941 õppis ta Tartus Kõrgematel Kujutava Kunsti Kursustel (sellest "Sirp ja Vasar" 1973. aastal kirjutada ei võinud, info pärineb Indrek Hirvelt, kelle isa Louis Pavel oli Ü. Habichtiga sõprussuhetes).
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Pastell, paber
58 x 46
All paremal - Ülo Habicht 1988.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Pastell, paber
44,7 x 40,9
All paremal - H. H.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Õli, papp
18,2 x 24,7
All vasakul - HHalliste
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Õli, vineer
36 x 46
|
|
|
|
| Artikkel: 1765 |
(**) müüdud |
Lühikirjeldus:
Õli, vineer
36 x 46
All paremal - 1943 H. Halliste
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Pastell, paber
38,1 x 26,5
All paremal - H. H.1961
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Pastell, papp
58,5 x 48,5
All paremal – Hallop
Maalikunstnik Ernst Hallop sündis 1908. a. Gatšinas, suri 1980. a. Tallinnas. Õppis 1926-34
"Pallases" A. Vabbe juhendusel. Täiendas end Inglismaal, Prantsusmaal, Itaalias. Tegutses seejärel vabakunstnikuna Võrus, Tallinnas, sõja ajal Tšeljabinskis ja Moskvas, alates 1945. a. jälle Eestis, kuid tegi pikki loomematku ka Venemaale, eeskätt selle põhjaossa ja Siberisse. Viljeles pastell- ja õlimaali, kriidi- ja söejoonistust ning monotüüpiat. Žanreist eelistas maastikku ja portreed.
Näitused: Viljandis, Riias, Kaunases.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Õli, lõuend
40 x 54
Pöördel pealekirjutus – Guido Hampe 1839 – 1891 Bergsee
Paul Fridrich Gustav Hampe oli Berliini kunstnik, esines oma teostega alates 1862 Berliinis, Dresdenis, Frankfurdis Maini ääres. Romaantilinemägimaastiku maalija, kes jäädvustas Tüüringi, Schwarzwaldi ja Šveitsi motiive.
Alates 1862. aastast näitas ta oma tööd Preisi Kuninglikus Kunstiakadeemias, samuti Dresdenis ja Frankfurt am Mainis.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Õli, lõuend
45 x 65,5
All paremal – Korfod v. Hansen pan Ander
K. v. Hansen oli tuntud taani maastiku – ja meremaalija, kes maalis sageli kodumaiseid rannavaateid.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Värviline kriit, paber
32,5 x 39,5
All paremal - L. Härm
L. Härm lõpetas Tallinna Riikliku Instituudi 1950. a. teatridekoratsiooni alal, on töötanud tarbegraafika alal ning võitnud tunnustuse lasteraamatute illustraatorina. Ent populaarsed on ka tema karakteri küllane, huumoriga vürtsitatud vabagraafika, akvarellid ning maali lühedased värvilised joonistused.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Õli, lõuend papile kleebitud
34,8 x 27
All vasakul – L. Härm
Pöördel, ülal – Lilian Härm "Põllulilled" 2005
Töö asub aadressil: Tallinn, Mustamäe tee 4 ruum 103
Peamiselt tarbegraafiku ja raamatuillustraatorina tuntud kunstnik on esinenud ka maalijana, kelle töid iseloomustab lüürilisus ja dekoratiivsus.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Õli, puu
40,7 x 27
Pöördel ülal – Josef Heilimar Nachklass) Obergriebach 1849 – 1923 München
Lõuna - Baieri kunstnik.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Õli, papp
23 x 34
All paremal – Hans Heinen –Mehr
Münchenis tegutsenud maalijat Hans Heinent on mainitud kuni aastani 1923. Maali kõrval tegevus ta ka restaureerimisega. Kunstnikuna oli mõjutatud impressionismist.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Õli, lõuend
54,5 x 75
All paremal – H. Herzog 1894
Pöördel – Hafen Ausflug Riva am Lago Garda H. Herzog
Kunstnik on maalinud selles vaimus rohkesti romaanilisi maastikke.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Õli, lõuend
60,5 x 81
All paremal –Heydendahl Df
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Õli, lõuend
56 x 67
All paremal – Joh Heydendahl.
Kunstnik töötas põhiliselt Londonis, oli tuntud marinistina.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Õli, masoniit
49,6 x 60
All vasakul – J. N. Heydendahl.
Teose autor on pärit Düsseldorfist ja tegutses seal maastikumaalijana.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Õli, puu
30 x 40
All paremal - Dahl-Heiden
J. Heydendah oli üks omal ajal hinnatud Düsseldorfi kunstkke, sest animalistlik žanr, mida ta meisterlikult viljeles, oli populaarne. Signatuur kunstnikule iseloomulik. Nanditav väike maal.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Õli, lõuend
60,5 x 80,5
All vasakul – A. Hilgers
Düsseldorfi koolkonna maalija A. Hilgersi laadi iseloomustab isikupärane looduslähedus – omadus, mis oli kunstis veel 1940-50. aastatel hinnas.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Õli, lõuend
85,5 x 111
All paremal – A. Hoeffler
Tuntud saksa kunstnik J.A. Hoeffler sai kunstihariduse Städeli instituudis Frankfurdis Maini ääres, Müncheni ja Düsseldorfi kunstiakadeemias. 1848 – 53 reisi ta Põhja- Ameerikas ja Kuubal, 1860. aastatest keskendus maastike maalimisele peamiselt Frankfurdi ümbruses. Selles žanris tunnustatud meister- realist.
|
|
|
|
| Artikkel: 3578 |
(**) müüdud |
Lühikirjeldus:
Õli, lõuend
60 x 80
All vasakul – Ad. Hoffann
Adolf Hoffmann on Austria kunstnik, lõpetanud Viini Kunstide Akadeemia.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Õli, lõuend
52,5 x 72
All vasakul – Georg Hoffmann 1906.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Õli, lõuend
67,2 x 56,8
All vasakul – Theo Hoffmann. 1923
Tumedas roheluses särava valgustatud alaga maastik on ekspressionismi mõjuline.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Õli, lõuend
60 x 90
All paremal – O. Hofmann 42
Töö asub aadressil: Tallinn, Mustamäe tee 4 ruum 103
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Segatehnika, masoniit
48 x 48
All keskel - A.Hoidre
Alo Hoidre lõpetas 1941.aastal Riigi Kõrgema Kunstikooli graafika erialal.1950-ndast aastast
oli õppejõud ja professor Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis. Hilisperioodi loomingut, millesse
käesolev töö kuulub, iseloomustab kunstniku mõtiskluste ja tundeelamuste omanäoline edasi-
andmine. A.Hoidre tööd on pälvinud mitmeid auhindu, sealhulgas Tallinna Graafikatriennaalil,
Firenze Graafikatriennaalil j.m. Alo Hoidre pälvis Kristjan Raua nimelise kunstipreemia 1984. ning 1990. aastal.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Õli, lõuend
30,5 x 20,5
All vasakul – A. Hollaender
Saksa olustikumaalija ja peisažist – veduudimaalija A. Hollaender, kes elu veetis Firenzes, oli tuntud idülliliste stseenide poolest taluelust ja žanriliste portreede poolest talurahvatüüpilidest.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Õli, papp
35,4 x 25,9
All paremal – A.H.
Pöördel – "Mittagsonne" (juli) (Henkersforst) 1914. A. Holz.
Düsseldorfi kunstnik, looma – ja maastikumaalija Cristian Kröneri, siis Georg Hackovi õpilane. Viimane õpetas 1919 – 28 sealse kunstiakadeemia teatridekoratsiooni klassis ning tegutses kunstnikuna linnateatri juures, kaasatu ka Holzi. Töö on teinud ka maastikupanoraame Düsseldorfi loomaaia jaoks. Peamiselt on Holz loonud Wam- Reini ja Moseli alade maastikke ning žanripilte külaelust.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Akvarell, paber
47,5 x 33,5
All paremal - H. J. Horn
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Õli, lõuend
80 x 100
All paremal – Ed. Huber – Andorf
Tuntud saksa maastikumaalija ja natüürmordist, töö esindab teda heal tasemel.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Õli, tsinkplaat
vm 15 x 11,5 (ovaal)
All paremal monogramm – CH
Pöördel – Carl Hübner
Tagaplaanil lipikud kunstniku elulooliste andmetega ja katkendiga Wolfgang Hütti raamatust "Die Düsseldorfer Malerschule 1816 – 1863" (Leipzig 1965). C. W. Hübner oli pärit Königsbergist, õppis W. von Schadow` ja C. F. Sohni juures Düsseldorfi akadeemias, jäi Düsseldorfi tööle; kunstnike ühingu "Malkasten" asutajaliikmeid. Akadeemilis – biidermeierlikus laadis töö on stiilne näide tema kunstist, mis tõi talle Amsderdami ja Philadelfia akadeemiate liikmeks nimetamise.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Õli, lõuend
60 x 73
All vasakul - S. Inkatov
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Õli, lõuend
55 x 50
All vasakul - S. Inkatov
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Õli, lõuend
70 x 60
All paremal – Inkatov
Pöördel - On the reverse – Inkatov Vladimir Georg. The East- Still-Life. C. Oil 1994 Tallinn
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Õli, lõuend
70 x 60
All – Inkatov
Pöördel - On the reverse – Inkatov Vladimir Georg. The East- Still-Life. C. Oil 1994 Tallinn
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Õli, kartong
36,2 x 24,2
Võimalik, et peegli ja pirruga (või küünlaga) tantsijatar on allegooriline kuju. Teose erootiline nüanss on iseloomulik juugendajastule, nagu ka tagasivaade klassitsistlikule kunstile.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Õli, kartong
38 x 28
Looriga tantsijatarid olid juugendajastul populaarsed (Loie Fuller j.t.). Sellele ajastule veitab ka teose erootiline nüanss ja tagasivaade klassitsistlikule kunstile.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Õli, lõuend
92,2 x 77,5
All keskel - JAHN-HEILIGENSTADT
Kunstnik sündis Mengelrodes Heiligenstadti lähedal, õppis Berliini Tarbekunstimuuseumi juures asuvas kunstikoolis. Interjööri-ja kirikumaalija. Käesolev teos heal professionaalsel tasemel.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Akvarell, paber
23,8 x 31,7
Ülal vasakul – Frünling in Darmstadt 14 V 922 J. Jakimov
Töö asub aadressil: Tallinn, Mustamäe tee 4 ruum 103
Kunstnik sündis Rjazani lähedal Polotjobnojes, suri Heidelbergis. Õppis F.Colorossi akadeemias Pariisis, S. Hollosy juures Münchenis, viibis Londonis, siis õppis H. Mattisse’i ja E. Bourdelle’I juures Pariisis. Võttis osa prantsuse kaasaegse kunsti näitusest Moskvas 1913. a. 1918. a. novembris asus koos sakslannast naise ja pojaga Berliini, siis Heidelbergi. Tegutses skulptorina. Akvarellid omapärases, fovistlikus, värviheledas ja dekoratiivses laadis.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Akvarell, paber
31,7 x 23,8
All vasakul – J. Jakimov 13 V 922 DST
Töö asub aadressil: Tallinn, Mustamäe tee 4 ruum 103
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Tempera, papp
Vm 32,5 x 43,5
All paremal – A. Jegorov
Julius Gensi kogust
https://et.wikipedia.org/wiki/Julius_Genss
Sündis 1878. a. Harjumaal,
suri 1954. a. Tallinnas. Õppis 1898-1901 Peterburis Kunstide Edendamise Seltsi Koolis ja 1901-09 vabakuulajana Peterburi KA kõrgemas kunstikoolis (I. Repini ja D. Kardovski ateljees). Tegutses Peterburis vabakunstnikuna . Alates 1920. aastast elas Eestis. Loomingus lähtus vene realismist. Sai tuntuks linnavaadete ja maastikumaalidega.
Näitused: Tallinn, Peterburg, London, Riia, Pariis, Helsingi, Lübeck, Kiel, Köln, Kopenhaagen, Moskva, Kaunas, Rooma, Budapest.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Tempera, papp
Vm 33 x 48
All paremal – A. Jegorov
Julius Gensi kogust
https://et.wikipedia.org/wiki/Julius_Genss
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Õli, lõuend
71,4 x 95
All vasakul – Oluf S. Jensen
Alusraamil, ülal – Oluf S. Jensen Fra Scanjeng Rakker shod Himsnelbjeget.
Taani kunstnik. Õppis 1890 – 95 Kopenhaageni akadeemias. Tegeles ka portselanmaaliga. Maastikumaalijana seondub skandinaavia rahvus romantismiga, mis monumentaliseeris põhjamaist loodust.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Monotüüpia, paber
Plm 56 x 79
All paremal – H. Jõerüüt
Ülo Soosteri õpingukaaslane Tartu “Pallases” ja Kunstiinstituudis. 1951. a. Tallinna Kunstiinstituudi maalijana lõpetanud Helga Jõerüüt on tuntud akvarellmonotüüpia viljelejana. See suureformaadiline monotüüpia paistab silma nüansipeenusega; kunstnik on tulemust küllalt täpselt osanud ette arvestada plaadile maalides. Avar põhjamaine maastik võlub siin oma karmi iluga.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Õli, lõuend
103 x 81,2
All paremal – S. Jõgever
Sündis 1924. a. Tartumaal. 1942. a. asus õppima Tartu Kõrgematel Kujutava Kunsti Kursustel, õpingud lõpetas ENSV Riiklikus Kunstiinstituudis 1952. a . Alates 1948. a. töötas õpetajana Tartu koolides. 1960-67 esines näitustel, järgnevalt võis S. Jõgeveri loomingut näha personaalnäitustel Tartu Riiklikus Kunstimuuseumis 1972. a. ja Tallinna Kunstisalongis 1973. a.
|
|
|
|
| Artikkel: 1683 |
(**) müüdud |
Lühikirjeldus:
õli, lõuend, kleebitud papile
62,5 x 86,5
Pöördel - Kaubitseja 1980 õli 87 x 63 Jõgever
Sündis 1924. a. Tartumaal. 1942. a. asus õppima Tartu Kõrgematel Kujutava Kunsti Kursustel, õpingud lõpetas ENSV Riiklikus Kunstiinstituudis 1952. a . Alates 1948. a. töötas õpetajana Tartu koolides. 1960-67 esines näitustel, järgnevalt võis S. Jõgeveri loomingut näha personaalnäitustel Tartu Riiklikus Kunstimuuseumis 1972. a. ja Tallinna Kunstisalongis 1973. a.
Tihke dekoratiivse faktuuriga, lummava värvi- ja heletumeduse kontrastiga allegoorilis-sümbolistlik kompositsioon ühelt Tartu huvitavalt naiskunstnikult. Unistuslik-fantastiline maailmanägemine ilmnes juba tema 1960. aastate töös.
|
|
|
|
| Artikkel: 2554 |
(**) müüdud |
Lühikirjeldus:
Õli, papp
31 x 47,5
All paremal - Jõgever
Pöördel, all paremal –S. Jõgever „Varakevad aias“ 1959.
Tuntud Tartu kunstniku töö ajast, mil eesti kunsti haaras abstraktse sümbolismi vaimustus. Nende meelismotiivide hulka kuulus ka Tartu aguli; nad elustasid seega juba 1920. Aastate algul kunstnikke (Wiiralt!) köitma hakanud temaatika.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Pliiats, akvarell, paber
25,4 x 35
All paremal – A. Johani. 1925
Pöördel – Visandid naisaktidest. Pliiats
Käesolev töö on huvitav kunstitööstuskooli õppemetoodika seisukohalt, ent muidugi, ka näitena A. Johani kunstnikutee algusest.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Õli, vineer
14,8 x 23,4
Pöördel, ülal paremal – Prof. J. Junghanns
Kunstnik õppis Dresdeni Kunstiakadeemias 1895 – 1899 Max Frey ja Leon Pohle juures, 1899 – 1904 Müncheni akadeemias Heirich von Zügeli juures. H. vonZügeli ettepanekul kutsuti Düsseldorfi akadeemiasse juhtima looma ja vabaõhumaali meisterklassi. Hetlui ajal juhtis Düsseldorfiakadeemiat. Hea realistlik maal.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Akvarell, guašš, paber
25, 1 x 17,6
Ülal vasakul – A. Snegirjova
Ülal keskel – Nr. 24
All vasakul – Abramzevo 27
A.Jürgenson oli eestlasest noodikirjastaja, P. Tšaikovski teoste väljaandja Peeter Jürgensoni tütar, kes õppis Moskva maalikunsti, skulptuuri – ja arhitektuurikoolis ning V. Suurikovi juures. Oli abielus maalija Sergei Svetoslavskiga, 1890. aastail abiellus Pariisis silmaarst Snegirjoviga. On portreedega esindatud Tretjakovi galeriis Moskvas ja Eesti Kunstimuuseumis. Nõukogude aastail enne II maailmasõda tegeles lillede uurimisega mikroskoobi abil ning jäädvustamisega akvarellis.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Akvarell, guašš, paber
33,5 x 24
All paremal – Abramzevo 2…
Pöördel all vasakul – A.Jürgenson 1926
A.Jürgenson oli eestlasest noodikirjastaja, P. Tšaikovski teoste väljaandja Peeter Jürgensoni tütar, kes õppis Moskva maalikunsti, skulptuuri – ja arhitektuurikoolis ning V. Suurikovi juures. Oli abielus maalija Sergei Svetoslavskiga, 1890. aastail abiellus Pariisis silmaarst Snegirjoviga. On portreedega esindatud Tretjakovi galeriis Moskvas ja Eesti Kunstimuuseumis. Nõukogude aastail enne II maailmasõda tegeles lillede uurimisega mikroskoobi abil ning jäädvustamisega akvarellis.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Õli, papp
21 x 47
All paremal – A. Juškevitš 2001
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Õli, lõuend
101 x 111
All paremal – A. Juškevitš 2005
Lõpetanud Tallinna Kunstiülikooli maali erialal 1994.
1995 – Feodossias, I. K. Aivazovski galeriis.
Töid Feodossia muuseumis, erakogudes Prantsusmaal, Saksamaal, Soomes, Rootsis, Hollandis.
| | |
ET
RU
EN
