RIOS Gallery
Näitused
Anatoli Strahhov

Enam kui 40 loomeaasta jooksul on Anatoli Strahhov järjekindlalt arendanud ja täiustanud oma laadi, olles alati äratuntav ja siiski uus.Ta on neid vajalikke kunstnikke, kes hoiavad ja hindavad traditsiooni ning annavad sellesse isikupärase panus. Galeriis RIOS on ta esinenud 2013.aastal näitustel "Toit" ja "Hobid" koos Vjatšeslav Semerikovi, Valeri Lauri ja Vera Staniševskajaga ning 2015.aastal isikunäitusel "Rendez-vous". Seekord tähistab ta galeriis oma 70.sünnipäeva.
Näitus jääb avatuks 30. novembrini 2016 

FOTOD TEEMA KOHTA
 

RIOS ART Galerii kutsuvad Teid Anatoli Strahhovi
naituse "Rendez-Vous"
29.10.2015. - 24.11.2015. 

FOTOD TEEMA KOHTA

HING

20.05.2014 - 20.06.2014

Tallinn, Kaarli pst. 8

Näituse nimetus tuleneb sellest, et esinejad on inimesed, kellele kunst on hingeline vajadus, inimesed, kes pole kunsti õppinud, pole professionaalid, ent kelle jaoks elu on mõeldamatu loominguta.
Loometahe tekkis Irina Velitškol äkki, neli aastat tagasi lennukis, Bosporuse ja Istanbuli kohal. Ta läks õppima Natalja Litvinova stuudiosse ja, kuigi ta pole oma õpinguid veel lõpetanud, on tema maale juba Eesti,Norra, Rootsi, Taani ja Inglismaa erakogudes.
Irina maalides paelub julge,ere koloriit, energilised,pikad,otsekui viirutavad pintslitõmbed, mille alt paistmas tume alus. See laad on lööv, vahetult meeltele mõjuv, toonust tõstev.
Lia Arand sündis Gruusias. Enda sõnutsi tundis ta "kujutlematut kunstitõmmet" juba aastaid tagasi. Kui tavaliselt on ta aastas maalinud üks-kaks tööd, siis 2011.aastal on ta saanud n.ö.hoo sisse.
Tema laad on vanameisterlikult hoolikas, sulavate üleminekutega, nüansseeritud lokaaltoonidega.Valgusekäsitlus on romantiline: see langeb kuskilt ülevalt,pannes värvid salapäraselt kumama. Kõik see meenutab veidi 17.sajandit, kaasa arvatud teatav illusionistlik efekt, näiteks, otsekui üle raami ulatuv sõrm väikese poisi portrees.
Näituse suurim üllataja on Svetlana Vetrova. Ta tegi nukke juba lapsena kõikvõimalikest looduslikest materjalidest – juurtest, lilledest, juurviljadest. Hiljem, olles õppinud õmblema, tegi väikevennale sukkadest naljakaid ahvikesi, aastate möödudes – nukke tema ja enda lastele. 1996.a.ta koondati ja masendusest tõid ta välja nukud. Ta hakkas neid tegema oma lõbuks – algul loomakesi ,siis karakteriküllaseid suuremaid nukke, teadmata veel, et on olemas selline žanr nagu autorinukk. Talle tehti ettepanek korraldada näitus oma nukukollektsioonist. Sel oli edu. Kaksteist aastat on ta valmistanud nukke tekstiilist, siis tuli tahtmine proovida teisi materjale. Nüüd loob ta nukke plastikust – tütarlapsi „õrnas eas”. Tal on olnud arvukalt personaalnäitusi Eestis ja 2009.a. kanti ta Suurde Rahvusvahelisse Nukuentsüklopeediasse.

Mai Levin