| Anatoli Strahhov |
|---|
|
Enam kui 40 loomeaasta jooksul on Anatoli Strahhov järjekindlalt arendanud ja täiustanud oma laadi, olles alati äratuntav ja siiski uus.Ta on neid vajalikke kunstnikke, kes hoiavad ja hindavad traditsiooni ning annavad sellesse isikupärase panus. Galeriis RIOS on ta esinenud 2013.aastal näitustel "Toit" ja "Hobid" koos Vjatšeslav Semerikovi, Valeri Lauri ja Vera Staniševskajaga ning 2015.aastal isikunäitusel "Rendez-vous". Seekord tähistab ta galeriis oma 70.sünnipäeva.
Näitus jääb avatuks 30. novembrini 2016
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Pliiats, Värviline pliiats, kartong
15,1 x 9
Sõja-aastail Jaroslavlis moodustati Eesti kunstiansamblite juurde ka draamatrupp, millele Adamson-Eric tegi kostüümikavandid. Repertuaar oli mitmekesine: klassikast rahvalikuni.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Pliiats, Värviline pliiats, kartong
15,1 x 10
Teos joonistatud minister August Rei ja tema proua (E.V. saadikupaar Moskvas) prantsuskeelse kutse pöördele.
Sõja-aastail Jaroslavlis moodustati Eesti kunstiansamblite juurde ka draamatrupp, millele Adamson-Eric tegi kostüümikavandid. Repertuaar oli mitmekesine: klassikast rahvalikuni.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Pliiats, Värviline pliiats, kartong
15,1 x 10
Teos joonistatud minister August Rei ja tema proua (E.V. saadikupaar Moskvas) prantsuskeelse kutse pöördele.
Sõja-aastail Jaroslavlis moodustati Eesti kunstiansamblite juurde ka draamatrupp, millele Adamson-Eric tegi kostüümikavandid. Repertuaar oli mitmekesine: klassikast rahvalikuni.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Pliiats, värviline pliiats, kartong
15,1 x 8,1
All paremal – 43a
Teos joonistatud minister August Rei ja tema proua (E.V. saadikupaar Moskvas)prantsuskeelse kutse pöördele.
Sõja-aastail Jaroslavlis moodustati Eesti kunstiansamblite juurde ka draamatrupp, millele Adamson-Eric tegi kostüümikavandid. Repertuaar oli mitmekesine: klassikast rahvalikuni.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Tuss, paber
13,3 x 9,5
1913 a. lõpetas Peterburi Kunstide Edendamise Seltsi Kooli N.Roerichi, J.Bilibini ja A.Rõlovi juhendamisel. 1926–1930 oli "Pallases" õpetajaks. 1944 emigreerus Saksamaale, seejärel USA –sse. Näitused: Riia, Pariis, Helsingi, Lübeck, Kiel, Kopenhaagen, Rooma, Varssavi, Budapest, New-York.
Illustratsioonid – sulejoonistused H. Raudsepa näidendile "Sinimandria" kuuluvad maalija Peet Areni väljapaistvamate raamatugraafiliste tööde hulka 1920. aastate teisel poolel.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Tuss, paber
13,3 x 9,5
1913 a. lõpetas Peterburi Kunstide Edendamise Seltsi Kooli N.Roerichi, J.Bilibini ja A.Rõlovi juhendamisel. 1926–1930 oli "Pallases" õpetajaks. 1944 emigreerus Saksamaale, seejärel USA –sse. Näitused: Riia, Pariis, Helsingi, Lübeck, Kiel, Kopenhaagen, Rooma, Varssavi, Budapest, New-York.
Illustratsioonid – sulejoonistused H. Raudsepa näidendile "Sinimandria" kuuluvad maalija Peet Areni väljapaistvamate raamatugraafiliste tööde hulka 1920. aastate teisel poolel.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Tuss, paber
13,3 x 9,5
1913 a. lõpetas Peterburi Kunstide Edendamise Seltsi Kooli N.Roerichi, J.Bilibini ja A.Rõlovi juhendamisel. 1926–1930 oli "Pallases" õpetajaks. 1944 emigreerus Saksamaale, seejärel USA –sse. Näitused: Riia, Pariis, Helsingi, Lübeck, Kiel, Kopenhaagen, Rooma, Varssavi, Budapest, New-York.
Illustratsioonid – sulejoonistused H. Raudsepa näidendile "Sinimandria" kuuluvad maalija Peet Areni väljapaistvamate raamatugraafiliste tööde hulka 1920. aastate teisel poolel.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Tušš, paber
20,4 x 13,6
All paremal – P.Aren 29
Töö asub aadressil: Tallinn, Mustamäe tee 4 room 103
1913.a. lõpetas Peterburi Kunstide Edendamise Seltsi Kooli N.Roerichi, I.Bilibini ja A.Rõlovi juhendamisel. 1926–1930 oli "Pallases" õpetajaks. 1944 emigreerus Saksamaale, seejärel USA –sse. Suri New Yorgis. 1910-ndate lõpul-1920-ndatel oli mõjutatud ekspressionismist, mida kajastab ka käesolev raamatukujundus.
Maalija, graafiku, teatri- ja raamatukunstniku õnnestunumaid kaanekujundusi üleminekul ekspressionistlikult rahulikumale ja tasakaalukamale väljenduslaadile. Ära märgitud R. Looduse raamatus "Eesti raamatukunsti teke ja areng" (1982).
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Tušš, paber (kriidi)
37,5 x 50
All paremal – RKaljo 8.sept46
Töö asub aadressil: Tallinn, Mustamäe tee 4 room 103
1946. a. îli R. Kaljo koos A.Hoidre, E. Okka, E.Kitse, G.Reindorffiga loomingulisel komandeeringul Armeenias, kust pärineb rida ilusaid maastiku- ja zhanrilisi joonistusi. Armeenias valminud töödega esinesid kunstnikud 1946. a. Tallinnas ja 1947. a. Moskvas. Neil näitustel oli väljas ka käesolev töö.
Kunstihariduse sai "Pallases" graafika erialal (A.Laigo ja R.Vaheri juhendusel), lõpetas 1940. 1944–48 Tartu Riikliku Kunstiinstituudi õppejõud. Viljeles figuurikompositsiooni, linnavaadet, akti, portreed, peamiselt puugravüüri tehnikas.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Süsi, paber
61 x 43
Töö asub aadressil: Tallinn, Mustamäe tee 4 room 103
Kunstihariduse sai "Pallases" graafika erialal (A.Laigo ja R.Vaheri juhendusel), lõpetas 1940. 1944–48 Tartu Riikliku Kunstiinstituudi õppejõud. Viljeles figuurikompositsiooni, linnavaadet, akti, portreed, peamiselt puugravüüri tehnikas.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Grafiit, paber
46 x 62
All vasakul – R Kaljo 23.sept. 46. Bzhnis
Pöördel - alustatud Tartu vaade
Töö asub aadressil: Tallinn, Mustamäe tee 4 room 103
Kunstnik viibis koos Alo Hoidre ja Günther Reindorffiga 1946. a.
loomingulisel komandeeringul Armeenias. Kõik nad kujutasid Bzhni küla. Käesolev motiiv sarnaneb ühe G. Reindorffi joonistusega. R. Kaljo, A. Hoidre, G. Reindorff, samuti E. Okas ja E. Kits esinesid oma Armeeniaetüüdidega 1946. a. näitusel Tallinnas ja 1947. a. Moskvas.
Kunstihariduse sai "Pallases" graafika erialal (A.Laigo ja R.Vaheri juhendusel), lõpetas 1940. 1944–48 Tartu Riikliku Kunstiinstituudi õppejõud. Viljeles figuurikompositsiooni, linnavaadet, akti, portreed, peamiselt puugravüüri tehnikas.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Süsi, paber
65 x 44,5
All vasakul – RKaljo73
Töö asub aadressil: Tallinn, Mustamäe tee 4 room 103
Kunstihariduse sai "Pallases" graafika erialal (A.Laigo ja R.Vaheri juhendusel), lõpetas 1940. 1944–48 Tartu Riikliku Kunstiinstituudi õppejõud. Viljeles figuurikompositsiooni, linnavaadet, akti, portreed, peamiselt puugravüüri tehnikas.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Tušš, paber
24 x 18
Kavand linoollõikele mapi jaoks "Jüriöö ülestõus 1343".
Ernst Kollom sündis 1908.a. Võrumaal, suri 1974.a. Tallinnas. Õppis 1927–31 "Pallases" N.Triigi ateljees maali ja 1943–45 Moskva Kunstiinstituudis P.Pavlinovi juhendamisel graafikat. 1933–40 töötas Tartus vabakunstnikuna, peale sõda aga kirjastustes ja ajakirjade toimetustes. E. Kollom on eesti viljakamaid raamatugraafikuid. Viljeles ka värvilist puugravüüri. Hiljem tõusis loomingus esiplaanile vabagraafika, eeskätt linnavaated.
Näitused: Tartu, Rooma, Budapest.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Tint, paber
10.7 x 14.5
All paremal - GRff65.
Töö asub aadressil: Tallinn, Mustamäe tee 4 room 103
1905.a. astus parun Stieglitzi kunstikooli Peterburis õppima teatridekoratsiooni, seejärel graafikat. Lõpetas kooli 1913.a. Lääne-Euroopa enesetäiendusstipendiumi laureaadina. 1914 reisis Prantsusmaal ja Hispaanias. 1915–1920 töötas Riigi Trükikojas Peterburis ja Moskvas, joonistades rahatähti, valmistades Nõukogude Vene esimesed vapi- ja postmargikavandid. 1920.a. asus alatiseks Tallinnasse. Samast aastast on ta Riigi Kunsttööstuskooli õpetaja, seejärel graafika õppetöökoja ja graafika osakonna juhataja. 1922–1933 konsultant Riigi Trükikojas Tallinnas. Neil aastail joonistab palju põhjarannikul ja saartel, tehnikatest viljeldes põhiliselt pliiatsit, sütt ja tušši. Mõningal määral viljeles ka pastellmaali. Käis reisidel Saksamaal, Soomes, Austrias, Itaalias, Rootsis. 1940. aastatel valmisid tal illustratsioonid J.Londoni, J.Vares-Barbaruse, J.Semperi, A.Puškini, Fr. R.Kreutzwaldi teostele. Töötas ka kujundusgraafikuna tarbekunsti vallas. Oli Rakenduskunstnike Ühingu asutajaliige. II maailmasõja ajal hävineb tema ateljee koos suure hulga töödega, mistõttu on tema varast loomingut vähe säilinud. Alates 1950.a. töötas Riikliku Kunstiinstituudi professori ja joonistuskateedri juhatajana. Viljeles jätkuvalt põhiliselt vabagraafikat erinevates tehnikates, temaatikalt looduskujutust. 1950. aastate lõpus lülitati G.Reindorff Londonis väljaantavasse kunstnike leksikoni, mis koondab 500 maailma kõigi aegade parimat graafikut (H.Läti. Günther Reindorff. ENSV Kunst. Tallinn, 1960). Günther Reindorff on üks kõige peenemaid ja järjekindlamaid stiliste eesti kunstis, kõrge kunstikultuuri ja tööarmastuse eeskuju. Tema stiil ja kunstilaad pole tihedalt seotud ühegi ajastu maitsega. Olles pigem ajatu ja üle aegade ulatuv, elav side aegade vahel ja klassikaline selle sõna parimas tähenduses.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Pliiats, paber
Lm 21.8 x 34.5
Töö asub aadressil: Tallinn, Mustamäe tee 4 room 103
A.Vabbet, kes õppis aastail 1911–1913 A. Ažbe kunstikoolis Münchenis, ühes tähtsamas moodsa kunsti keskuses, võib pidada esimeseks eesti avangardistiks. Aastail 1919–50 omandas ta otse legendaarse kuulsuse Tartu kunstikooli "Pallas" Kõrgemate Kujutava Kunsti kursuste ja Tartu Kunstiinstituudi õppejõuna. Jõudnud varases loomingus abstraktse laadini, pöördus ta hiljem looduslähedasema poole, säilitades oma kunsti fantastilis-nägemusliku iseloomu.
Joonistus paelub nii lennuka joonekäsitluse kui ka ehtvabbelikult kodeeritud faabulaga.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Pliiats, paber
14,6 x 14,7
All vasakul – Ado Vabbe
Töö asub aadressil: Tallinn, Mustamäe tee 4 room 103
Ado Vabbe õppis 1911–1913 A. Azbe kunstikoolis F. Eisengräberi, P. Weinholdi ja A. Kreutseri juures. Töötas 1919–40 Tartus kunstikooli "Pallas" maaliõppejõuna. Aastal 1938 sama kooli professor. Esines näitustel Pariisis, Münchenis, Lübeckis, Kielis, Kölnis, Roomas, Budapestis, Moskvas. A. Vabbe looming kujunes välja Münchenis V. Kandinsky mõjul, kellega oli tuttav aastast 1909. Münchenis tutvus ka K. Petrov-Vodkini ja Javlenskiga.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Pliiats, paber
5.5 x 4
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Pliiats, paber
5.7 x 3
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Pliiats, paber
6 x 3.9
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Pliiats, paber
10 x 10
Töö asub aadressil: Tallinn, Mustamäe tee 4 room 103
Ado Vabbe õppis 1911–1913 A. Ažbe kunstikoolis F. Eisengräberi, P. Weinholdi ja A. Kreutseri juures. Töötas 1919–40 Tartus kunstikooli "Pallas" maaliõppejõuna. Aastal 1938 sama kooli professor. Esines näitustel Pariisis, Münchenis, Lübeckis, Kielis, Kölnis, Roomas, Budapestis, Moskvas. A. Vabbe looming kujunes välja Münchenis V. Kandinsky mõjul, kellega oli tuttav aastast 1909. Münchenis tutvus ka K. Petrov-Vodkini ja Javlenskiga.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Pliiats, paber
10 x 11
Töö asub aadressil: Tallinn, Mustamäe tee 4 room 103
Ado Vabbe õppis 1911–1913 A. Azbe kunstikoolis F. Eisengräberi, P. Weinholdi ja A. Kreutseri juures. Töötas 1919–40 Tartus kunstikooli "Pallas" maaliõppejõuna. Aastal 1938 sama kooli professor. Esines näitustel Pariisis, Münchenis, Lübeckis, Kielis, Kölnis, Roomas, Budapestis, Moskvas. A. Vabbe looming kujunes välja Münchenis V. Kandinsky mõjul, kellega oli tuttav aastast 1909. Münchenis tutvus ka K. Petrov-Vodkini ja Javlenskiga.
|
|
|
ET
RU
EN
