| 25 aastat kunstitegevust |
|---|
|
Lugupeetud kunstihuvilised! Olete oodatud meie uuele näitusele, mis on pühendatud tuntud Ukraina kunstniku Dmitry Dobrovolsky 25-le loomingulise töö aastapäevale. Näitus on avatud 29.11 kuni 27.12. T-R 10-18
Laupäev kokkulepel tel. 5159196
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Seepia, helepruun paber
40 x 29,7
All vasakul -
Adamson- Eric oli 1921- 23 Tartu ülikooli õigusteaduskonna vabakuulaja ja ka Pallase õpilaste nimekirjas. Aastal 1923 siirdus Adamson-Eric Berliini sooviga õppida tarbekunsti. Temast sai aastaks Berlin-Charlottenburgi Tarbekunsti- ja Käsitöökooli õpilane, kus ta õppis professor Harald Bengeni käe all pinnadekoratsiooni erialal. Jõudnud 1924. aastal Pariisi, asus Adamson-Eric linna ja selle kunstielu tundva skulptori Jaan Koorti soovitusel kunstiharidust omandama F. Colarossi vabaakadeemias Charles Guérini õpilasena. Pariisis õppis Adamson-Eric veel mitmetes teistes eraakadeemiates (Naudin'i, Bissiei, Kislingi, Lhote'i ja Šuhhajevi ) joonistust ja maalimist. 1929 ja 1930 oli ta Pariisis Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse stipendiaadina.
Tagasi Tallinna jõudis ta 1934. aasta hilissuvel. Sama aasta sügisel toimus vastvalminud Tallinna Kunstihoone avanäitus. Samaaegselt avanäitusega või mõnevõrra hiljem korraldas Adamson-Eric Kreekas. 1936 oli ta Eesti Kunstinäituse komissar Moskvas.
|
|
|
|
| Artikkel: 445 |
(*) uus teos |
Lühikirjeldus:
Pliiats, Värviline pliiats, kartong
15,1 x 9
Sõja-aastail Jaroslavlis moodustati Eesti kunstiansamblite juurde ka draamatrupp, millele Adamson-Eric tegi kostüümikavandid. Repertuaar oli mitmekesine: klassikast rahvalikuni.
|
|
|
|
| Artikkel: 447 |
(*) uus teos |
Lühikirjeldus:
Pliiats, Värviline pliiats, kartong
15,1 x 10
Teos joonistatud minister August Rei ja tema proua (E.V. saadikupaar Moskvas) prantsuskeelse kutse pöördele.
Sõja-aastail Jaroslavlis moodustati Eesti kunstiansamblite juurde ka draamatrupp, millele Adamson-Eric tegi kostüümikavandid. Repertuaar oli mitmekesine: klassikast rahvalikuni.
|
|
|
|
| Artikkel: 448 |
(*) uus teos |
Lühikirjeldus:
Pliiats, Värviline pliiats, kartong
15,1 x 10
Teos joonistatud minister August Rei ja tema proua (E.V. saadikupaar Moskvas) prantsuskeelse kutse pöördele.
Sõja-aastail Jaroslavlis moodustati Eesti kunstiansamblite juurde ka draamatrupp, millele Adamson-Eric tegi kostüümikavandid. Repertuaar oli mitmekesine: klassikast rahvalikuni.
|
|
|
|
| Artikkel: 446 |
(*) uus teos |
Lühikirjeldus:
Pliiats, värviline pliiats, kartong
15,1 x 8,1
All paremal – 43a
Teos joonistatud minister August Rei ja tema proua (E.V. saadikupaar Moskvas)prantsuskeelse kutse pöördele.
Sõja-aastail Jaroslavlis moodustati Eesti kunstiansamblite juurde ka draamatrupp, millele Adamson-Eric tegi kostüümikavandid. Repertuaar oli mitmekesine: klassikast rahvalikuni.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Ofort, akvatinta, paber
34,8 x 25,1
All vasakul – На темы старофранцузского фабио II "О соколе "
All paremal – офорт акв Е. Антимонова
Pöördel on andmed autori ja teose kohta.
Jelena Antimonova – graafik Riiast, kes on minenud ka Tallinna IV graafikatrienaalil. 1971. aastal lõpetas ta Läti Kunstiakadeemia maaliosakonna. 1976. aastal võeti ta vastu Läti NSV Kunstnike Liidu liikmeks. Antimonova osales näitustel alates 1969. aastast. Solo näitused toimusid Riias (1974, 1982, 1990, 1991, 1992, 1993), Tartu (1978), Poola (1978), Jurmala (1983, 1986), Murmansk (1987), Veneetsia (1991). Antimonova teoseid näitasid Šveits, Soome, Jaapan, Saksamaa, Taani, Prantsusmaa.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Terasgravüür, paber
Lm 15,6 x 23. Km 11,5 x 17,3
Terasgravüürid Vene impeeriumi vaadetega ja olustikustseenidega vene ning tatari rahva elust. Bibliograafia Instituudi kunstitöökoda Hildburghausenis Saksamaal. Instituudi rajas Joseph Meyer (1796-1856) 1826 Gothas; alates 1828 tegutses see Hildburghausenis, alates 1874 Leipzigis; tegevus jätkub ka tänapäeval. Väljaanded: Das Grosse Conversations-Lexicon für die gebildeten Stände ,52 köidet, 1839-1855; Meyer’s Universum, I-XVII, 1833-1858; jt.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Värviline litograafia, paber
62,5 x 36,8
Vasakul keskel – P. Aren
1923.a. elmunud ajakirja "AGU' reklaamplakatitest ühe tegi P. Aren, kes esines alates 1912. Aastast silmapaistvate teostega ning viljeles 1910. Aastate lõpul – 1920. Aastate algupoolel konrastset nurgelist ekspresssionistlikku laadi. Heas korras haruldanetrükkis.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Tuss, paber
13,3 x 9,5
1913 a. lõpetas Peterburi Kunstide Edendamise Seltsi Kooli N.Roerichi, J.Bilibini ja A.Rõlovi juhendamisel. 1926–1930 oli "Pallases" õpetajaks. 1944 emigreerus Saksamaale, seejärel USA –sse. Näitused: Riia, Pariis, Helsingi, Lübeck, Kiel, Kopenhaagen, Rooma, Varssavi, Budapest, New-York.
Illustratsioonid – sulejoonistused H. Raudsepa näidendile "Sinimandria" kuuluvad maalija Peet Areni väljapaistvamate raamatugraafiliste tööde hulka 1920. aastate teisel poolel.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Tuss, paber
13,3 x 9,5
1913 a. lõpetas Peterburi Kunstide Edendamise Seltsi Kooli N.Roerichi, J.Bilibini ja A.Rõlovi juhendamisel. 1926–1930 oli "Pallases" õpetajaks. 1944 emigreerus Saksamaale, seejärel USA –sse. Näitused: Riia, Pariis, Helsingi, Lübeck, Kiel, Kopenhaagen, Rooma, Varssavi, Budapest, New-York.
Illustratsioonid – sulejoonistused H. Raudsepa näidendile "Sinimandria" kuuluvad maalija Peet Areni väljapaistvamate raamatugraafiliste tööde hulka 1920. aastate teisel poolel.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Tuss, paber
13,3 x 9,5
1913 a. lõpetas Peterburi Kunstide Edendamise Seltsi Kooli N.Roerichi, J.Bilibini ja A.Rõlovi juhendamisel. 1926–1930 oli "Pallases" õpetajaks. 1944 emigreerus Saksamaale, seejärel USA –sse. Näitused: Riia, Pariis, Helsingi, Lübeck, Kiel, Kopenhaagen, Rooma, Varssavi, Budapest, New-York.
Illustratsioonid – sulejoonistused H. Raudsepa näidendile "Sinimandria" kuuluvad maalija Peet Areni väljapaistvamate raamatugraafiliste tööde hulka 1920. aastate teisel poolel.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Tušš, paber
20,4 x 13,6
All paremal – P.Aren 29
1913.a. lõpetas Peterburi Kunstide Edendamise Seltsi Kooli N.Roerichi, I.Bilibini ja A.Rõlovi juhendamisel. 1926–1930 oli "Pallases" õpetajaks. 1944 emigreerus Saksamaale, seejärel USA –sse. Suri New Yorgis. 1910-ndate lõpul-1920-ndatel oli mõjutatud ekspressionismist, mida kajastab ka käesolev raamatukujundus.
Maalija, graafiku, teatri- ja raamatukunstniku õnnestunumaid kaanekujundusi üleminekul ekspressionistlikult rahulikumale ja tasakaalukamale väljenduslaadile. Ära märgitud R. Looduse raamatus "Eesti raamatukunsti teke ja areng" (1982).
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Puugravüür, paber
13 x 22,9
All vasakul – Estonia teater
All keskel – Puugravüür, 39/100
All paremal – H.Arrak 1967
Sõjajärgsel kümnendid olid vaategravüüri õitseajaks. Henno Arrak on tuntud vaba-ja raamatugraafik, lõpetanud ERKI 1967.a.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Linoollõige, paber
32 x 36,8
All vasakul – Kaks kalurit. Linoollõige, 4/25
All paremal – H.Arrak 1961
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Linoollõige, paber
40,9 x 52,2
All vasakul – Suured ja väiksed laevad Linoollõige
All paremal – H.Arrak 1963
Sõjajärgsel kümnendid olid vaategravüüri õitseajaks. Henno Arrak on tuntud vaba-ja raamatugraafik, lõpetanud ERKI 1967.a.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Tušsš, paber
19 x 14
All paremal - Gv Bochmann 6 ten April 87
Nehatust pärit G.v. Bochmann, saanud 1868 Tallinnas Schilleri-stipendiumi, läks õppima Düsseldorfi Kunstiakadeemiasse, 1871.a. alustas ta iseseisvat kunstnikuelu Düsseldorfis, 1895.aastast tegutses Kunstiakadeemia professorina. Kuid kogu loomingut läbib tal Eesti teema, kodumaine külaainestik. Üks tema lemmikmotiive on hobuserakendid Eesti külateedel, möödumas talumajadest ja sõitjaid jälgivaist inimestest. Mõnigi kord viivad need teed üle väikese kivisilla, nagu käesoleval maalil või teoses “Eesti maanteel” (1910, Eesti Kunstimuuseum). Viimasele on see töö oma värske nüansirikka käsitluse ja otsekui vibreeriva atmosfääri poolest üpris lähedane.
Tema töid leidub Düsseldorfi Kunstimuuseumis, Berliini Rahvusgaleriis, Dresdeni Galeriis, Müncheni Uues Pinakoteegis, Tretjakovi Galeriis Moskvas, Eesti Kunstimuuseumis Tallinnas.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Lito, paber
Vm 41,5 x 30
All paremal
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Lito, paber
Vm 41,5 x 30
All paremal
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Lito, paber
Vm 31 x 26
All paremal – B.Bogatkin 1955
Vladimir Bogatkin tegutses nii maalija kui ka graafikuna Moskvas, kuid viibis sageli Eestis ning tal on palju töid siinsetest paikadest. Käesolev etüüd on ühtaegu vabalt ja peenetundeliselt maalitud.
|
|
|
|
| Artikkel: 1600 |
(**) müüdud |
Lühikirjeldus:
Lito, paber
Vm 31 x 26
All paremal
|
|
|
|
| Artikkel: 1601 |
(**) müüdud |
Lühikirjeldus:
Lito, paber
Vm 31 x 26
All paremal
|
|
|
|
| Artikkel: 1602 |
(**) müüdud |
Lühikirjeldus:
Lito, paber
Vm 31 x 26
All paremal
|
|
|
|
| Artikkel: 2624 |
(**) müüdud |
Lühikirjeldus:
Lito, paber
57 x 46
All paremal - B.Bogatkin 60
Vladimir Bogatkin tegutses nii maalija kui ka graafikuna Moskvas, kuid viibis sageli Eestis ning tal on palju töid siinsetest paikadest.
Näib, et see leht on kaasosaline keraamik Georg Bogatkini otsuses avada 1990.aastate algul Pikal jalal firma "Bogapott" müügisalong ja kohvik koos hubase õuega. Valli Lember-Bogatkini abikaasana on V.Bogatkin palju viibinud ja töötanud Tallinnas.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Graafika, akvatinta, paber
28 x 52
All keskel, plaadil- MOSCOW Publish`d by R.Bowyer, Pall Mall, 1814.
R. Bowyer´ kirjastusel ilmunud raamatus "An Ilustrated Record of Important Events in the Annals of Europe, during the Jears 1812, 1813, 1814 & 1815: Comprising a Series of Views of Paris, Moscow, the Krermlin, Dresden, Berlin, the Battles of Leipsic, etc. Etc.together with a History of Those Momentuous Transactions."
|
|
|
|
| Artikkel: 2858 |
(**) müüdud |
Lühikirjeldus:
Ofort, paber
34,7 x 27,5
All vasakul – Original – Radierung
All paremal – Max Brüning
Delizchis Saksamaal sündinud ja Lindaus surnud kunstnik õppis graafikat Leipzigi Akadeemias Alois Kolbi ja Peter Halmi juures (viimase juures on Münchenis õppinud ka K. Raud). 1910. Aastatest esini näitustel, õppis enne I maailmasõda ka Franz von Stucki juures. Tuntud nii maalijana kui ka graafikuna.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Lito, paber
67 x 50
Ülal, keskel - Bernard Buffet 57
Prantsuse kunstnik, graveerija, litograaf, projekteerija ja ”juhuslik” skulptor Bernard Buffet sündis Parisis 1928 ja suri Turturis, Prantsusmaal.
1939 – 1945 – oli Lycee Carnot tudeng. Samal aastal hakkas käima õhtustel joonistusõpingutel . 1943 - asus õppima Ecole Nationale Superieure des Beaux-Arts, 1945 –sõitis koos emaga Brittany. 1948 – sai eksklusiivkontrakti Emmanuel David galeriiga, Parisis.1974 – teda valiti Academie des Beaux Arts (Paris, Prantsusmaa). Kunstnik oli omapärase stiili, mis ühendas modernismi ja Salongi kunsti –neorealistiku kaldavusega autor. Tema loomingut iseloomustavad melanhoolsed, peaaegu monokroomtsed, tahtlikult pikliku proportsioonidega portreed ja vaikelud „sünge”, tahtlikult "ebamugavas" interjööris. Hiljem meistri teosvärvid muutuvad erksamaks, ilmuvad värvikad aktsendid, ta hakkab tegelema graveerimisega ja alates 1964 – skulptuuriga; loob tuntud Prantsuse kirjandusautorite mittu illustratiivseid tsüklit.
1973 – Surugadairas (Jaapanis) oli avatud kunstniku Bernard-Buffet-Muuseum. Mitmed tuntud maailma muuseumid, kollektsioonid ja erakogud omavad B. Buffet teoseid ja on nende üle uhked.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Värvilised pliiatsid, paber
40 x 28
All vasakul – Karl Burman 1950.
Karl Burman sen. õppis 1900.a. Moskvas G. Stroganivi tehnilise joonistamise koolis, 1901 – 1902 Peterburis A. Stieglitzi kunsttööstuskoolis ja 1902 – 1907 Peterburi KA kõrgemas kunstikoolis ehituskunsti
Eesti kunsti ajalukku on ta läinud nii silmapaistva arhitekti kui ka omapärase akvarellistina.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Linoollõige, paber
Km13,8 x 20,1
All vasakul – PB
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Lito, paber
28,7 x 42
All paremal , plaadil – A. Calame f
Ülal keskel - Etudes progressives
All keskel – A. Calame. Nr. 31 Imp. Lith Cattier rue de Lancry. 12
All vasakul – Paris. Jeannin Place du Louvre.20
All paremal – Eoupil et Vibert, B. Montmartre. 15 et m. de Lancry.7.
Tuntud Šveitsi maastikumaalija, kelle looming kätkeb nii romantilisi kui ka realistikke jooni, välja antud litode sarja, abistamaks kunstiõpilasi maastiku kujutamised. Leht sarjast.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Sepia, tušš, sulg, pintsel, paber
15,6 x 19,9
Pärineb XX sajandi algkümnendiltel kujunenud W. Oldekopi kogust Tallinnas
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Värvilito, paber
58 х 44,5
All vasakul – 290/300
All paremal - Dali
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Terasgravüür, paber
Lm 19,7 x 29,5. Km 10 x 15,4
Terasgravüürid Vene impeeriumi vaadetega ja olustikustseenidega vene ning tatari rahva elust. Bibliograafia Instituudi kunstitöökoda Hildburghausenis Saksamaal. Instituudi rajas Joseph Meyer (1796-1856) 1826 Gothas; alates 1828 tegutses see Hildburghausenis, alates 1874 Leipzigis; tegevus jätkub ka tänapäeval. Väljaanded: Das Grosse Conversations-Lexicon für die gebildeten Stände ,52 köidet, 1839-1855; Meyer’s Universum, I-XVII, 1833-1858; jt.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Terasgravüür, paber
Lm 19,8 x 29,5.Km 10,1 x 14,7
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Ofort, vasegravüür, paber (vasakul keskel vesimärk)
Plm 27,7 x 19,9 Lm 39,8 x 28,8
All paremal, plaadil - J.Daulle Sc.
All vasakul, plaadil - Rembrandt Pinx.
Teadaolevatest Rembrandti (1606-1669) teostest meenutab kujutatut "Leeprahaige kuningas Uzjah" (1635, Chatsworth, Devonshire koll.).Reprodutseerivates gravüürides, mis moodustasid lõviosa tolleaegsest graafikast, ei oldud eriti täpsed. Nende võlu on maali imiteerivas virtuooslikus tehnikas.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Terasgravüür, paber
Lm 15,4 x 23.Km 9,5 x 15,7
Graveerinud William Wilkins,London
Terasgravüürid Vene impeeriumi vaadetega ja olustikustseenidega vene ning tatari rahva elust. Bibliograafia Instituudi kunstitöökoda Hildburghausenis Saksamaal. Instituudi rajas Joseph Meyer (1796-1856) 1826 Gothas; alates 1828 tegutses see Hildburghausenis, alates 1874 Leipzigis; tegevus jätkub ka tänapäeval. Väljaanded: Das Grosse Conversations-Lexicon für die gebildeten Stände ,52 köidet, 1839-1855; Meyer’s Universum, I-XVII, 1833-1858; jt.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Terasgravüür, paber
Lm 19,4 x 29,8. Km 9,5 x 14,6
Terasgravüürid Vene impeeriumi vaadetega ja olustikustseenidega vene ning tatari rahva elust. Bibliograafia Instituudi kunstitöökoda Hildburghausenis Saksamaal. Instituudi rajas Joseph Meyer (1796-1856) 1826 Gothas; alates 1828 tegutses see Hildburghausenis, alates 1874 Leipzigis; tegevus jätkub ka tänapäeval. Väljaanded: Das Grosse Conversations-Lexicon für die gebildeten Stände ,52 köidet, 1839-1855; Meyer’s Universum, I-XVII, 1833-1858; jt.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Terasgravüür, paber
Lm 19 x 28,8. Km 10,3 x 15,4.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Litograafia, paber
54 х 40
All, paremal plaadil - Raoul Dufy
Raoul Dufy – prantsuse kunstnik, graafik, dekoraator. Sündinud Gavris 1877.a., surnud 1953 Forkalkjes, Prantsusmaal. Hariduse saanud Pariisi Kaunite Kunstide Koolis. Impressionistide looming oli temale väga lähedane. 1906.a. toimus kunstniku esimene personaalnäitus, kus ta sai tuttavaks Anry Matissiga ja fovistide rühmaga. Viimased oma maalide loomisel kasutasid säravaid, puhtaid värve ja terava kontuuri. Samad jooned iseloomustasid kunstniku loomingut 1906-1909 aa. ja alles 1920-ndatel Dufy töötas välja omaalgset stiili. Tema hilisema loomeperioodi maalilaadi nimetati ”stsenograafiliseks”. Kunstniku akvarellidel ja õlimaalidel kajastasid tollaaegse elu kombeid.
Dufy oli samuti tuntud ja andekas illustraator ja dekoratiiv-tarbe meister, tegelas monumentaalmaalimisega.
|
|
|
|
| Artikkel: 2716 |
(**) müüdud |
Lühikirjeldus:
Linoollõige, paber
34,3 x 43
All paremal – H. Eelma 65.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Süsi, paber
38 õ 27
All paremal - E. Einmann 1951
Eduard Einmann õppis Riigi Kunsttööstuskoolis Paul Raua ja August Janseni juhendamisel.
1930-ndail aastail viljeles ta peamiselt maali.1940-ndail paelus teda joonistus, milles kunstnik
näitas häid portreteerimisvõimeid. Loomingulistelt reisidelt Ameerikasse, Ukrainasse, Usbeki,
Egiptusesse, Itaaliasse, Tadžiki tõi kunstnik kaasa värskelt mõjuvaid joonistusi ja maale.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Süsi, paber
39 x 29
All paremal - E. Einmann.1951
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Süsi, paber
39 x 27,5
All paremal - E. Einmann.1951
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Süsi, paber
38 x 26,5
All paremal - E. Einmann.1951
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Süsi, paber
52,8 x 37,8
All paremal - E. Einmann.1951
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Süsi, paber
49,5 x 36,5
All paremal - E. Einmann.1951
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Süsi, paber
56,8 x 44,3
All paremal - E. Einmann.1951
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Süsi, paber
57,2 x 42,8
All paremal - E. Einmann.1951
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Süsi, paber
54,1 x 37,9
All paremal - E. Einmann.1951
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Süsi, paber
49,2 x 34,6
All paremal - E. Einmann.1951
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Süsi, paber
56,5 x 42,8
All paremal - E. Einmann.1951
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Süsi, paber
38,5 x 27,5
All paremal - E. Einmann.1951
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Süsi, paber
52,2 x 39
All paremal - E. E.51
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Süsi, paber
39 x 27,5
All paremal - E. Einmann.1953
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Pliiats, paber
63,5 x 43,5
All vasakul
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Grafiit, paber
59,9 x 42,9
All paremal – Ed. Einmann 1952
Käesolev joonistuse järge on samal aastal tehtud litoportree "Meditsiiniõde", mis kordab joonistust peegeldis võrdlemise täpselt. E. Einmann valdas hästi seda eksaktset realismi, mida tollal nõuti.
Eduard Einmann õppis Tallinnas Riigi Kunsttööstuskoolis Paul Raua ja August Janseni juhendamisel. 1930-ndail aastail viljeles ta peamiselt maali. 1940-ndail paelus teda joonistus, milles kunstnik näitas häid portreteerimisvõimeid. Loomingulistelt reisidelt Armeeniasse, Ukrainasse, Usbeki, Egiptusesse, Itaaliasse ja Tadžiki tõi kunstnik kaasa värskelt mõjuvaid joonistusi ja maale.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Sangviin, paber
40,4 x 28,9
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Akvatinta, paber
42.7 x 48.3
All paremal - Ed.Einmann 1961
1959.a. Egiptuse-reisi ainetel valmis E.Einmannil järgmisel aastal mitu akvatintat, millest suurejoonelisim oli "Niiluse paadimees". See on ühtlasi kunstniku tuntuim estamp. Sai lõpliku viimistluse ja esitati näitusele 1961.a., millest on tingitud erinevad lehtede dateeringud. Illustratsioon Einmanni reisikirjas "Püramiidide maal" (lk.141).
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Viltpliiats, paber
32,4 x 46,6
Ülal paremal – Ed. Einmann 1952
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Süsi, paber
49,8 x 35,3
All paremal – Eduard Einmann 1953.
All vasakul - Selja jõe org Rutjal
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Kuivnõel, paber
52 x 47,5
All paremal – Ed. Einmann 1958.
All vasakul – Toolse kalur autoritõmmis kuivnõel
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Akvarell, süsi, paber
43 x 33,5
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Kuivnõel, paber
21,2 x 15,5
All paremal – E. E. 57
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Akvatinta, paber
62,1 x 45,4
All vasakul - Usbeki tütarlaps Akvatinta
All paremal – Ed. Einmann 1961
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Kuivnõel, akvatinta, paber
61 x 31
All paremal - Ed.Einmann 1960
1959.a. Egiptuse-reisi ainetel valmis E.Einmannil järgmisel aastal mitu akvatintat. See on ühtlasi kunstniku tuntuim estamp. Sai lõpliku viimistluse ja esitati näitusele 1960.a. Illustratsioon Einmanni reisikirjas "Püramiidide maal" (lk.141).
Eduard Einmann õppis Tallinna Riigi Kunsttööstuskoolis Paul Raua ja August Janseni juhendamisel. 1930-ndail aastail viljeles ta peamiselt maali. 1940-ndail paelus teda joonistus, milles kunstnik näitas häid portreteerimisvõimeid. Loomingulistelt reisidelt Armeeniasse, Ukrainasse, Usbeki, Egiptusesse, Itaaliasse, Tadžiki tõi kunstnik kaasa värskelt mõjuvaid joonistusi ja maale.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Süsi, paber
59,2 x 41
All paremal – MEinmann
Ülasuslik töö tuntud joonistaja Eduardi Einmanni (1913 – 1982) abikaasalt.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Värviline litograafia, paber
42,6 x 33,8
Vasakul keskel, kujutusel – Eisvald
A. Eisvald- Ristimägi õppis 1921.a. A. Laikmaa juures, 1940/41. Ja 1942/43. Õppeaastastatel "Pallase" jätkukoolides (K. Mäe nim. Kõrgemas kunstikoolis ja Tartu Kõrgematel Kujutava Kunsti Kursustel.) 1944.a. siirdus Rootsi. Varasemalt loomingut mõjutas moesolev ekspressionism. 1923.a. ilmuma hakanud ajakirja "AGU" reklaamplakaat on hästi sailinud ja haruldane trükis.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Litograafia, paber
Lm 48 x 35,5
Km 30,1 x 32,3
All vasakul - Ziemak
Allkeskel - litograafija 3/100
All paremal - J. Elgerts -81
|
|
|
|
| Artikkel: 2662 |
(**) müüdud |
Lühikirjeldus:
Puugravüür, paber
23,5 x 17,2
All vasakul – Linnamotiiv. Puugravüür
All Paremal – L. Ennosaar 1970
Leopold Ennosaar lõpetas kunstiõpingud 1948.a. Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis A. Vabbe õpilasena ning jäi kuni 1951.a. instituudi graafikakateedrisse tööle. Siis asus ta Tallinna, kus tegutses vabakunstnikuna. Riigi Kunstitööstuskoolis aastail 1933- 39 graafikat õppides oli ta G. Reindorffi lemmik- õpilase: Ta on ka väga peenekoeline nii puugravüüris kui ka sügavtrükitehnikas.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Litograafia, paber
64 x 85
All vasakul – 98/150
All paremal - Erni
Šveitsi maalija, monumenttalist, virtuooslik joonistaja, skulptor, teatrikunstnik. Õppis Luzernis, täiendas end 1928 – 1930 Pariisis ja Berliinis. Signeeris oma töid tollal Francois Greque, et näidata oma antiigilembust. Aastatel 1932 – 1934 elas ta taas Pariisis, kus tal oli kontakte paljude tuntud kunstnikega ja kus talle avaldasid mõju eeskätt Braque ja Picasso. 1933. a. Ühines rühmitusega “Abstraction – Creation”
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Värvilito, paber
97, 5 х 71,5
All vasakul – 14/250
All paremal - Ernst Fuchs.
Kunstnik sündis Viinis, õppis alates 1945. a. Viini Akadeemias prof. Güterslo juhendamisel. 1948. a. Asutas koos R. Hausneri, A. Lemdeni, W. Hutteri ja A. Braueriga. Viini fantastilise realismi koolkonna. Tutvus 1950. Aastatel Pariisis sürrealistidega ja sai kuulsaks. 1962. Aastast Viinis. Maalija, teatri – ja kinokunstnik, tegev ka arhitektuuri ja skulptuuri alal, poeet, esseist.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Tušš, paber
25,0 x 17,4
Pöördel – Margarete Fuks.1946
Illustratsioon lk.89.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Akvarell, paber
28,7 x 19,1
Pöördel – autorlust tõendav kirjastuse tekst. Õpik jäi ilmumata.
M. Fuks – akvarellist. Sündis 1921 Leningradis, samal aastal pere tuli Eestisse. Lõpetas 1935 Tallinnas algkooli. Lõpetas 1940 Riigi Tarbe- ja Kujutava Kunsti Kooli dekoratsioonimaali erialal. Õppis 1940-41 J.Koorti nim. Riigi Rakenduskunsti Koolis ja 1942-43 Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti Koolis N.Mei ja E.Haameri õpilasena. Töötanud Sindis ning Tallinnas A. Mõttuse ateljees ja 1944-83 "Arsis". Aastast 1955 Kunstnike Liidu liige. Illustreerinud ja kujundanud hulga laste-ja noorsooraamatuid. Kujundanud ka õpikuid, noorteajakirju ja-lehti. Viljelenud plakatikunsti ning maalinud , linnavaateid, natüürmorte ja portreid. Kavandas 1947 toimunud Eesti NSV I üldlaulupeo märgi ja rinnamärgi koos A.Hoidrega.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Puugravüür, paber
23 x 30,5
All vasakul – E v Gebhardt
All paremal – G. Heder&Kirmse X.A.
All keskel – E. Von Gebhardt – Christus in Bethanien.
Puugravüüri tehnikas reproduktsioon E. Gebhardti järgi, mille teostajad on märgitud gravüüri paremal alanurgas. Puugravüür oli reprodutseeriva tehnikana kasutusel ka XIX-XX sajandi vahetusel. "Kristus Betaanias" on evangeelne süžee, mida on – ehk Gebhardti eeskujul – käsitlenud ka K. ja P. Raud. Gebhardti omal ajal tuntud, Barneni galeriile kuulunud töö on reprodutseeritud Adolf Rosenbergi monograafias (1899; repr. Lk.88, nr 87) ja mainitud Carola Griesi monograafia kataloogis (1995; A 121).
Järva-Jaanis sündinud E. Gebhardt õppis 1855–57 Peterburi Kunstiakadeemias. Täiendas end Saksamaal, Hollandis, Belgias jm. 1859. a jätkas õpinguid Karlsruhe kunstikoolis L. Des Coudres`i juures. Aastast 1860 oli Düsseldorfis W. Sohni eraõpilane. 1873–1912 oli Düsseldorfi Kunstiakadeemia õppejõud, aastast 1875 professor.
Eestis on säilinud Tallinna Toomkiriku altarimaal "Kristus ristil" (1866), portreed "Palvetaja" jt.
Näitused: Tallinn, Berliin, Düsseldorf, Brüssel, Dresden.
|
|
|
|
| Artikkel: 450 |
(*) uus teos |
Lühikirjeldus:
Litograafia, paber
34 x 60
All vasakul – 11/200
All paremal – E. Haamer
Silmapaistev maalikunstnik Eerik Haamer lõpetas õpingud "Pallases" N.Triigi juhendamisel 1935.aastal. Töötas 1941 – 44 Tallinna Rakenduskunsti Koolis maali-, joonistus- ja anatoomia õppejõuna 1944.a. emigreerus Rootsi, kus enamuse ajast kuni surmani 1994.a. oli vabakutseline kunstnik. Maalis figuurikompositsioone, illustreeris "Kalevipoega". E.Haamer, kes lahkus 1944. a. Eestist juba tuntud kunstnikuna, on olnud olulisemaid kunstnikuisiksusi ka Välis-Eestis. Tema tööd on mitmes muuseumis, näitused paljudes maades.
|
|
|
|
| Artikkel: 198 |
(*) uus teos |
Lühikirjeldus:
Süsi, paber
64,1 x 46
All vasakul - Haamer.
Pöördel - pihlakaoks kobaraga
Silmapaistev maalikunstnik Eerik Haamer lõpetas õpingud "Pallases" N.Triigi juhendamisel 1935.aastal. Töötas 1941 – 44 Tallinna Rakenduskunsti Koolis maali-, joonistus- ja anatoomia õppejõuna. 1944.a. emigreerus Rootsi, kus enamuse ajast kuni surmani 1994.a. oli vabakutseline kunstnik. Maalis figuurikompositsioone, illustreeris "Kalevipoega". E.Haameri tööd on mitmes muuseumis, näitused paljudes maades.
Maal "Püha puu", mis kujutab kaljudel kasvavat ja viljakandvat pihlakat, on omamoodi sümboolne ja autobiograafiline. Kaljude joonistamisel on kunstnikule modelliks olnud kaljud Lyro saarel, kus on olnud tema suvekodu.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Süsi, paber
41,6 x 54,7
All paremal – E. H 66.
Maalikunstnik Ernst Hallop sündis 1908. a. Gatšinas, suri 1980. a. Tallinnas. Õppis 1926-34
"Pallases" A. Vabbe juhendusel. Täiendas end Inglismaal, Prantsusmaal, Itaalias. Tegutses seejärel vabakunstnikuna Võrus, Tallinnas, sõja ajal Tšeljabinskis ja Moskvas, alates 1945. a. jälle Eestis, kuid tegi pikki loomematku ka Venemaale, eeskätt selle põhjaossa ja Siberisse. Viljeles pastell- ja õlimaali, kriidi- ja söejoonistust ning monotüüpiat. Žanreist eelistas maastikku ja portreed.
Näitused: Viljandis, Riias, Kaunases.
|
|
|
|
| Artikkel: 1035 |
(*) uus teos |
Lühikirjeldus:
Akvarelliga koloreeritud litograafia, paber
Km 27,1 x 38,7
All vasakul – Disegnano Lago di Garda Oct 1834 JDN
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Akvarelliga koloreeritud litograafia, paber
Km 26,2 x 37,5
All vasakul
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Värviline ofort, paber
35,7 x 25,5
All paremal – RH
R,E. von Hoerschelmann sündis Tartus ülikooli klassikalise filoloogia professori perekonnas, alustas kunstiõpinguid Tartus, jätkas Münchenis ning kujunes ajakirjade "Die Jugend", "Simmplicissimus" ja "Fliegende Bläter" tuntud kaastööliseke.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Akvarell, tušš, paber
34,7 x 29,2
All vasakul – RH Venedig
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Graafika, lito, paber
Lm 28,9 x 37,4; km 20 x 26,7
All paremal, plaadil - monogramm
All paremal – Alo Hoidre 60
Litot viljeles Alo Hoidre huvitavalt juba enne sõda, see tehnika domineeris tema loomingus ka sõjajärgsetel kümnenditel. Teda iseloomustas mitmekesine faktuur, elav heletumeduse käsitlus.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Litograafia, paber
37,8 x 47,8
All paremal – Alo Hoidre 65
|
|
|
|
| Artikkel: 2702 |
(**) müüdud |
Lühikirjeldus:
Litograafia, paber
31,7 x 45,1
All vasakul - Pühajärv
All paremal – Alo Hoidre 65
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Graafika, pliiatsimaneer, punktmaneer.
72 x 51
All vasakul, plaadil – Dessine par Eugene Bourgeous Eleve de M.`David, et pensionnaire de S.M. l` Empereur et Roi.
All paremal, plaadil – Grave` sous le Direction de M.`David par Noel Bertrand.
All keskel – NAPOLEON LE GRAND.
D`apre`s le Portrait en pied de S.M.l` Empereur et Roi Fait par M.` David son premier Peintre.
Noel Bertrand - J. L. Davidi õpilane, viljakas gravöör, kes on graveerinud portree oma õpetaja, Napoleoni esikunstniku maali järgi (1804, Liege), millest tegi joonistuse E.Bourgeois, samuti Davidi õpilane.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Sangviin, paber
45 x 35
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Pruun kriit, paber
Vm 30,4 x 22
All paremal – A. Johani 37 Paris
Õppis 1922–26 Tallinnas Riigi Kunsttööstuskoolis, kust lahkus peale IV kursuse lõpetamist. 1926–29 ja 1931–33 Tartus Kõrgemas Kunstikoolis "Pallas", lõpetades selle A. Vabbe ja P. Areni õpilasena. Maalikunstnik ja joonistaja. Oli aastast 1933 kunstiühingu "Pallas" liige. Käis 1934 ja 1935 õppe- ja töömatkadel Moskvas ja Leningradis, 1935 Soomes ja Taanis, 1936-37 Berliinis, Pariisis ja Amsterdamis. Hakkas 1928 esinema kodu- ja 1929 välismaa kunstinäitustel.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Tušš, sulg, pintsel, paber
51, 7 x 34
Kuigi ta tegi tušijoonistusi suplejatest juba 1920. aastatel, näib käsitluslaad siiski viitavad järgmisele kümnendile. A. Johani oli virtuooslikumaid joonistajad eesti.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Lito, paber
Lm 50,7 x 36
Km 49,2 x 33,6
Ülal vasakul, pöördel – (A. Rõude käega) A. Johani Kivitrükk
A. Johani Tallinna Kunstimuuseumis toimunud isiknäituse kataloogis (1957, nr. 39) registreeritud teos.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Linoollõige, paber
Lm 41,4 x 54
Km 30,5 x 43
All paremal - Richard Kaljo 63
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Pliiats, paber
29,3 x 45,7
All paremal – R.Кaljo 24.9.46
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Ofort, paber
29,4 x 39,7
All vasakul – Armeenia turul Ofort 1947
All paremal – RichardКaljo
1946.a. kais R. Kaljo koos eesti kunstnikega loomingulisel kamandeeringul Armeenias, kus valmis rida ilusaid tuššijoonistusi. 1947.a. tegi ta ka reisimuljetel põhineva ofordisarja.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Ofort, paber
21 x 28,6
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Ofort, paber
32,9 x 24,6
|
|
|
|
| Artikkel: 341 |
(*) uus teos |
Lühikirjeldus:
Tušš, paber (kriidi)
37,5 x 50
All paremal – RKaljo 8.sept46
1946. a. îli R. Kaljo koos A.Hoidre, E. Okka, E.Kitse, G.Reindorffiga loomingulisel komandeeringul Armeenias, kust pärineb rida ilusaid maastiku- ja zhanrilisi joonistusi. Armeenias valminud töödega esinesid kunstnikud 1946. a. Tallinnas ja 1947. a. Moskvas. Neil näitustel oli väljas ka käesolev töö.
Kunstihariduse sai "Pallases" graafika erialal (A.Laigo ja R.Vaheri juhendusel), lõpetas 1940. 1944–48 Tartu Riikliku Kunstiinstituudi õppejõud. Viljeles figuurikompositsiooni, linnavaadet, akti, portreed, peamiselt puugravüüri tehnikas.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Puugravüür, paber
25,5 x 32,5
All paremal – RKaljo
All vasakul – Dessant Saaremale. puugravüür 1951
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Puugravüür, paber
Km 27 x 21
All paremal – RKaljo
All vasakul – "Eeden" puugravüür 1967
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Tušš, paber
41, 4 x 55,7
All vasakul – Sõjapõgenikud
All paremal – R.Кaljo 1966
All keskel – pudel punnis puusa peal
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Puugravüür, paber
Km 29 x 22
All paremal – RKaljo
All vasakul – "Haruldane lugu" 200/80
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Süsi, paber
61 x 43
Kunstihariduse sai "Pallases" graafika erialal (A.Laigo ja R.Vaheri juhendusel), lõpetas 1940. 1944–48 Tartu Riikliku Kunstiinstituudi õppejõud. Viljeles figuurikompositsiooni, linnavaadet, akti, portreed, peamiselt puugravüüri tehnikas.
|
|
|
|
| Artikkel: 340 |
(*) uus teos |
Lühikirjeldus:
Grafiit, paber
46 x 62
All vasakul – R Kaljo 23.sept. 46. Bzhnis
Pöördel - alustatud Tartu vaade
Kunstnik viibis koos Alo Hoidre ja Günther Reindorffiga 1946. a.
loomingulisel komandeeringul Armeenias. Kõik nad kujutasid Bzhni küla. Käesolev motiiv sarnaneb ühe G. Reindorffi joonistusega. R. Kaljo, A. Hoidre, G. Reindorff, samuti E. Okas ja E. Kits esinesid oma Armeeniaetüüdidega 1946. a. näitusel Tallinnas ja 1947. a. Moskvas.
Kunstihariduse sai "Pallases" graafika erialal (A.Laigo ja R.Vaheri juhendusel), lõpetas 1940. 1944–48 Tartu Riikliku Kunstiinstituudi õppejõud. Viljeles figuurikompositsiooni, linnavaadet, akti, portreed, peamiselt puugravüüri tehnikas.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Linoollõige, paber
36,6 x 51
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Linoollõige, paber
25 x 37
All paremal – RKaljo 63
All paremal plaadil – RK
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Linoollõige, paber
29,5 x 22,9
All paremal – RichardКaljo - 1939
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Linoollõige, paber
32,4 x 49,4
All vasakul – Rünnakul Linoollõige 1945
All paremal – RichardКaljo
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Ofort, paber
32,1 x 41
All vasakul – Suur ja väike Ararat Ofort 1947
All paremal – RichardКaljo
1946.a. kais R. Kaljo koos eesti kunstnikega loomingulisel kamandeeringul Armeenias, kus valmis rida ilusaid tuššijoonistusi. 1947.a. tegi ta ka reisimuljetel põhineva ofordisarja.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Puugravüür, paber
Km 24 x 23,5
All paremal – R.Кaljo -1942
All vasakul – Tartu kivisild
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Puugravüür, paber
Km 18,1 x 26,2
All paremal – RichÊaljo
All vasakul – “Tartu viljasilo” puugravüür 1945
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Puugravüür, paber
Km 24,2 x 18,3
All paremal – RKaljo 61
Kunstihariduse sai “Pallases” graafika erialal (A.Laigo ja R.Vaheri juhendusel), lõpetas 1940. 1944–48 Tartu Riikliku Kunstiinstituudi õppejõud. Viljeles figuurikompositsiooni, linnavaadet, akti, portreed, peamiselt puugravüüri tehnikas.
Isikunäituse kataloogis 1964.a. – nr. 84, repro nr.54.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Linoollõige, kartong
32,4 x 49,4
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
44.9 x 29.3
Linoollõige, paber
All paremal
Üks R.Kaljo tuntumaid kompositsoone1960.aastast, talle iseloomuliku karakteriküllase
žanrilise lahendusega. Palju esinenud ja reprodutseeritud.
|
|
|
|
| Artikkel: 342 |
(*) uus teos |
Lühikirjeldus:
Süsi, paber
65 x 44,5
All vasakul – RKaljo73
Kunstihariduse sai "Pallases" graafika erialal (A.Laigo ja R.Vaheri juhendusel), lõpetas 1940. 1944–48 Tartu Riikliku Kunstiinstituudi õppejõud. Viljeles figuurikompositsiooni, linnavaadet, akti, portreed, peamiselt puugravüüri tehnikas.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Graafika, paber
34 x 45
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Graafika, paber
25.7 x 36.6
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Graafika, paber
34 x 45
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Graafika, paber
49 x 32
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Graafika, paber
26 x 35
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Graafika, paber
34 x 45
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Graafika, paber
34,5 x 45,5
All vasakul – Täispurjes. (söövitus)
All paremal – Paul Kamm 1974
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Graafika, paber
34 x 45
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Graafika, paber
46 x 30,5
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Graafika, paber
24,5 x 18
All vasakul – Tuulik (söövitus)
All paremal – Paul Kamm
Nagu paljudel, nii ka temal lõppes koolitee alghariduse omandamisega. Kuid unistus saada kunstnikuks jäi püsima. Esialgsed saamatud katsetused, muutusid aasta-aastalt meeleolukateks piltideks kodusaare loodusest ja kalurite elust – "Kivine rand" (värviline pliiats, 1960), "Ristna männid" (grafiit, 1962), "Hiiumaa motiiv" (grafiit, 1962), "Ristna" (grafiit, 1963), "Sõudjad" (süsi, 1965) jt. Olukorrast tingituna saab ta vähe joonistada otse natuurist, paljud motiivid tuleb paberile kanda mälu järgi. Joonistusvahendiks on peamiselt pliiats. 1953. aastal võttis ta esmakordselt osa Kärdla isetegevuslike kunstnike näitusest. Aastatepikkune töö oli vilja kandnud, talle anti I preemia. 1961. aastal võttis Eesti NSV Riiklik Kunstiinstituut ta oma šefluse alla, teda hakkas juhendama graafik Olev Soans. Samal aastal esines Paul Kamm juba Moskvas Isetegevuslike kunstnike näitusel. Ka seal sai ta diplomi. 1963. aastal võeti ta Eesti NSV Kunstnike Liidu liikmeks.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Kõrgtrükk, paber
33,2 x 49,7
All keskel - Elukeskkond II. Kõrgtrükk
All paremal – Esta Kamsen 1982
E. Kamsen on üks 1980. aastatel iselekerkinud graafikuid (lõpetas ERKI 1977).
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Tušš, paber
Lm 17,1 x30
Km 8,1 x 24,3
Lehe alanurgas paremal – Tervishoid ja kehakultuur
Päisliist 1926. a. Tartus ilmunud koguteosele. Illustratsioonid lk. 1 – 936 tegi Eduard Wiiralt, Juhan Kangilaski püüdis oma illustratsioonides järgida tema viirutavat laadi. Aastail 1922 – 23 Kunsttööstuskoolis graafikat ja 1923 – 27 "Pallases" maali õppinud Juhan Kangilaski – Ott Kangilaski vend, Jaak Kangilaski isa – tegutses 1950. aastani Viljandis.
|
|
|
|
| Artikkel: 1077 |
(*) uus teos |
Lühikirjeldus:
Tušš, paber
Lm 17,1 x30
Km 8,1 x 24,3
Lehe alanurgas paremal – Tervishoid ja kehakultuur
Päisliist 1926. a. Tartus ilmunud koguteosele. Illustratsioonid lk. 1 – 936 tegi Eduard Wiiralt, Juhan Kangilaski püüdis oma illustratsioonides järgida tema viirutavat laadi. Aastail 1922 – 23 Kunsttööstuskoolis graafikat ja 1923 – 27 “Pallases” maali õppinud Juhan Kangilaski – Ott Kangilaski vend, Jaak Kangilaski isa – tegutses 1950. aastani Viljandis.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Linoollõige, paber
25,9 x 34,1
All vasakul – JK-79 "Lahemaa neet" (linool)
All paremal – J.Kangilaski 1979.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Linoollõige, paber
28,8 x 34
All vasakul – JK-70 "Viljandi järv" (linool)
All paremal – J.Kangilaski 1970.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Kahevärviline puulõige, papp
19,8 x 15,8
All paremal – Ott Kangilaski 40
Portree on O. Kangilaski loomingus üpris haruldane žanr, lisaks sellele on tegu ühega väga vähestest tõmmistest.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Ofort, paber
Km 18,4 x 12,3
All keskel
|
|
|
|
| Artikkel: 2057 |
(**) müüdud |
Lühikirjeldus:
Akvatinta, paber
31,4 x 42
All paremal – Ott Kangilaski 1956
All vasakul – "Keda valida?" (akvatinta)
Tuntud graafiku loomingus on omaette leheküljeks satiirilis – humoristlikud gravüürid. Groteskne ajakajaline estamp oli O. Kangilaski 1956 küllalt iseloomulik; ta leidis, et selline žanr on võimalik just graafikas. Tol ajal oli nõukogude esteetikas parajasti käimas võitlus niihästi formalismi kui ka naturalismi vastu (külgmised aktifiguurid) tasakaalustatud realismi (keskmine figuur) nimel.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Pliiats, paber
19,2 x 13,2
All vasakul – AKasemaa
All paremal – 1966. a.
Kunstnik on tegutsenud eeskätt joonistajana, olles sel alal üks eesti tugevamaid ja omapärasemaid meistrid. Tema anne avaldus juba õpinguaastail.
Kunstnik Andrus Kasemaa on sündinud 1941. aastal Tallinnas. Kunstihariduse omandas 1962-1967 Tartu Kunstikoolis ja 1968-1972 ERKI-s, mille lõpetas skulptuuri erialal. 1974-1993 juhatas Tartu Ülikooli kunstikabinetti. 1993-1995 elas ja töötas Austraalias. Kunstnike Liidu liige alates 1985. aastast. Kasemaa on silmapaistev joonistaja. Tema joonistuste käsitluslaad on spontaanne, jõuline ja improvisatsiooniline. Allegoorilistes piltides põimub reaalne abstraktsega ootamatuis seoseis. Kujurina loonud nii abstraktseid kui ka realistlikke figuurikompositsioone ning portreesid; vormikäsitlus on pingestav ja stiliseeriv, portreedes ekspressiivne.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Puugravüür, paber
25,5 x 25,1
Ülal vasalul, plaadil – WKaulbach
Tuntud Stuttgarti kirjastaja Georg von Cotta tillis W. Von Kaulbachilt, silmapaistvalt maalijalt, 1839/40 illustratsioonid J.W. von Goethe „Reineke Fuchs`le“, mis kujutab inimühiskonda allegoorilist loomade maailma kaudu. 36 suuremast ja hulk väiksemaid illustratsioone valmis aastaks 1847, need graveerisid Hans Rudolf Rahn ja Adrian Schleich. Tollal valitsus veel kõõljaotus autori - looja gravööri vahel.
|
|
|
|
| Artikkel: 2698 |
(**) müüdud |
Lühikirjeldus:
Linoollõige, paber
23,2 x 58,5
All vasakul - Rehielamu. linool 1964.
All paremal - Avo Keerend
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Linoollõige, paber
31 x 42
All paremal - Avo Keerend
All vasakul - Tallinn Toomkirik. linool (1958).
Aastail 1936–41 Riigi Kunsttööstuskoolis ja J. Koorti nim. Riigi Rakenduskunsti Koolis graafikat ning 1941–43 Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti Koolis maali õppinud ning sel alal 1949.a. Tartu Riikliku Kunstiinstituudi lõpetanud Avo Keerendist sai siiski graafik – üks Eesti tugevamaid ja mitmekülgsemaid. Praegu on ta tuntud kui geomeetrilise abstraktsionismi huvitav viljeleja, kuid tema algus 1950. aastatel oli täiesti realistlik. Seejuures paistis ta juba siis silma kõrge graafilise kultuuriga.
|
|
|
|
| Artikkel: 2705 |
(**) müüdud |
Lühikirjeldus:
Kahevärviline linoollõige, paber
25 x 37,2
All paremal - Keerend
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Linoollõige, paber
40,2 x 34,5
All vasakul – 14/25 Vasknõud
All paremal - Avo Keerend 1967
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Terasgravüür, paber
Lm 19,4 x 28,8. Km 10,3 x 16,5
Terasgravüürid Vene impeeriumi vaadetega ja olustikustseenidega vene ning tatari rahva elust. Bibliograafia Instituudi kunstitöökoda Hildburghausenis Saksamaal. Instituudi rajas Joseph Meyer (1796-1856) 1826 Gothas; alates 1828 tegutses see Hildburghausenis, alates 1874 Leipzigis; tegevus jätkub ka tänapäeval. Väljaanded: Das Grosse Conversations-Lexicon für die gebildeten Stände ,52 köidet, 1839-1855; Meyer’s Universum, I-XVII, 1833-1858; jt.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Ofort, paber
Plm 15,4 x 19,5
Linnavaate kohal, lindil – Narva ja Ivangorodt
Plaadil, paremal keskel – 128
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Ofort, paber
Plm 15,5 x 19,5
Linnavaate kohal, lindil – REVEL
Plaadil, paremal keskel – 136
|
|
|
|
| Artikkel: 2706 |
(*) uus teos |
Lühikirjeldus:
Pastapliiats, paber
19 x 13,1
All vasakul – EK. 15.XII 71.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Linoollõige, paber
10,5 x 15
All vasakul – Leesikmäe (plastikaatlinool)
All paremal – Ago Kivi 67
Tartus tegutsenud vaba – ja tarbegraafik. Töötas 1960. Aastatel juurdunud üldistavas laadis. On lõpetanud ERKI graafikuna ja Tallinna Pedagoogilise Instituudi täienduskursuse.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Linoollõige, paber
16,5 x 19,5
All vasakul – 200- aastane Tartu Raekoda (plastikaatlinool)
All paremal – Ago Kivi -86
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Litograafia, 2 – värv., paber
Vm 19 x 16,5
All paremal – Endel Kõks
All vasakul – Theme – timide, 90/90, 1968
|
|
|
|
| Artikkel: 3214 |
(**) müüdud |
Lühikirjeldus:
Ofset – lito, paber
78,5 x 58,5
All vasakul - Flamenco dancers. Offset- litho 10/60 1971
All paremal – Endel Kõks
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Ofsett-lito, paber
71 x 51
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Offset- lito, paber
78,5 x 58,5
All vasakul - The Belly Dancer. Offset – litho 6/60 1970
All paremal – Endel Kõks
Endel Kõks – üks silmapaistvamaid Välis- Eesti kunstnikke, kes oli hinnatud juba enne lahkumist Eestist 1944.a., köidab erakordselt liikuva vaimuga, vastuvõtlikkusega nii uutele vooludele kui ka uudsetele motiividele.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Ofsett-lito, paber
71 x 51
All paremal –Endel Kõks
All vasakul – The Motador ofset-litho 34 /60 1971
Endel Kõks – üks silmapaistvamaid Välis–Eesti kunstnikke, kes oli hinnatud juba enne lahkumist Eestist 1944.a., köidab erakordselt liikuva vaimuga, vastuvõtlikkusega nii uutele vooludele kui ka uudsetele motiividele. Tema ulatuslikust loomingust on Eestisse jõudnud veel vähe.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Ofset – lito, paber
44,7 x 61,8
All vasakul - The Ram’s blower wailing-wall. Offset- litho 23/50 1972
All paremal – Endel Kõks
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Ofsett-lito, paber
71 x 51
All paremal –Endel Kõks
All vasakul – Spanish Ceramics. ofset-litho 55 /60 1970
Endel Kõks – üks silmapaistvamaid Välis–Eesti kunstnikke, kes oli hinnatud juba enne lahkumist Eestist 1944.a., köidab erakordselt liikuva vaimuga, vastuvõtlikkusega nii uutele vooludele kui ka uudsetele motiividele. Tema ulatuslikust loomingust on Eestisse jõudnud veel vähe.
|
|
|
|
| Artikkel: 3213 |
(**) müüdud |
Lühikirjeldus:
Ofset – lito, paber
78,5 x 58,5
All vasakul - Sudiah. Offset- litho 22/60 1970
All paremal – Endel Kõks
|
|
|
|
| Artikkel: 3211 |
(**) müüdud |
Lühikirjeldus:
Ofset – lito, paber
78,5 x 58,5
All vasakul - The Toreadors. Offset – litho 1/60 1970
All paremal – Endel Kõks
|
|
|
|
| Artikkel: 3212 |
(**) müüdud |
Lühikirjeldus:
Ofset – lito, paber
78,5 x 58,5
All vasakul - The Rain-Bow Women III, artist`s proof. 3/5 1970
All paremal – Endel Kõks
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Tušš, paber
24 x 18
Kavand linoollõikele mapi jaoks "Jüriöö ülestõus 1343".
Ernst Kollom sündis 1908.a. Võrumaal, suri 1974.a. Tallinnas. Õppis 1927–31 "Pallases" N.Triigi ateljees maali ja 1943–45 Moskva Kunstiinstituudis P.Pavlinovi juhendamisel graafikat. 1933–40 töötas Tartus vabakunstnikuna, peale sõda aga kirjastustes ja ajakirjade toimetustes. E. Kollom on eesti viljakamaid raamatugraafikuid. Viljeles ka värvilist puugravüüri. Hiljem tõusis loomingus esiplaanile vabagraafika, eeskätt linnavaated.
Näitused: Tartu, Rooma, Budapest.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Pruun pliiats, pliiats, paber
km 29.3 x 17,5
All paremal
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Pruun pliiats, pliiats, paber
km 29.3 x 17,5
All paremal
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Puugravüür, paber
21,5 x 30
All vasakul – Harjumaa I 41/100
All paremal – EKollom 1968
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Must akvarell, paber
32,6 x 23,8
All paremal
Ernst Kollom tegi endale puugravööri – raamatu-illustraatorina nime juba.enne sõda. Peale sõda on ta loonud endisest enam vabagraafilisi lehti, peamiselt Tallinna vaateid – nii puugravüüris kui ka linoollõikes.
Ernst Kollom sündis 1908. a. Võrumaal, suri 1974. a. Tallinnas. Õppis 1927 – 31 "Pallases" N. Triigi ateljees maali ja 1943 – 45 Moskva Kunstiinstituudis P. Pavlinovi juhendamisel graafikat. 1933 – 40 töötas Tartus vabakunstnikuna, peale sõda aga kirjastustes ja ajakirjade toimetustes. E. Kollom on eesti viljakamaid raamatugraafikuid. Viljeles ka värvilist puugravüüri. Hiljem tõusis loomingus esiplaanile vabagraafika, eeskätt linnavaated.
Näitused: Tartu, Rooma, Budapest.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Puugravüür, paber
14,8 x 23,2
All vasakul – EKollom puugravüür
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Puugravüür, paber
27 x 29,5
All keskel – Tartu kivisild
All paremal – EKollom 37.a.
All vasakul, plaadil - EK
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Puugravüür, paber
18,5 x 25,7
All vasakul –Puugravüür – Tartu Riikliku Ülikooli Raamatukogu
All paremal – EKollom 1945.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Linoollõige, paber (hall)
lm 37,3 x 23,7
km 29.3 x 18,9
All vasakul – Linoollõige
All keskel – Vana Tallinn – (Kieck in de Kök)
All paremal – EKollom 62
Ernst Kollom tegi endale puugravööri – raamatu-illustraatorina nime juba.enne sõda. Peale sõda on ta loonud endisest enam vabagraafilisi lehti, peamiselt Tallinna vaateid – nii puugravüüris kui ka linoollõikes.
Ernst Kollom sündis 1908. a. Võrumaal, suri 1974. a. Tallinnas. Õppis 1927 – 31 “Pallases” N. Triigi ateljees maali ja 1943 – 45 Moskva Kunstiinstituudis P. Pavlinovi juhendamisel graafikat. 1933 – 40 töötas Tartus vabakunstnikuna, peale sõda aga kirjastustes ja ajakirjade toimetustes. E. Kollom on eesti viljakamaid raamatugraafikuid. Viljeles ka värvilist puugravüüri. Hiljem tõusis loomingus esiplaanile vabagraafika, eeskätt linnavaated.
Näitused: Tartu, Rooma, Budapest.
|
|
|
|
| Artikkel: 2691 |
(**) müüdud |
Lühikirjeldus:
Puulõige, paber
40,8 x 25,6
All vasakul – Vana Tallinn. Niguliste.
All paremal – EKollom
|
|
|
|
| Artikkel: 1711 |
(**) müüdud |
Lühikirjeldus:
Linoollõige, paber
lm 32,5 x 38,5
km 26 x 28
All vasakul – Vana Tallinn. Tornide väljak.
All paremal – EKollom
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Puugravüür, paber
km 24 x 26,5
All vasakul – Puugravüür
All keskel – Vana Tallinna panoraam
All paremal – EKollom 58
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Süsi, värv. kriit, paber papile kleebitud
35 x 48,5
All paremal - F Koppel 1936
Fridrich Koppel lõpetas Riigi Kunsttööstuskooli dekoratiivmaali alal 1930.a. ning töötas seal järgnevalt õppejõuna 1940. aastani. Tema maale ja joonistusi iseloomustab küllaltki lopsakas, sumedate varjudega, romantiline laad, mis lähendab teda "Pallase" koolkonna meistritele. Paljutõotav maalija hukkus sõjaajal. Joonistus “Kaks puud” on lummavalt nägemuslik.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
a. 19 etüüdi vene 16.- 17. Sajandi ajaloo teemaliste maalide jaoks.
Pliiats, paber 40 x 35,5
b. 3 etüüdi biidermeier ajastu naiste moe teemal
Pliiats, paber 43,7 x 31
Tallinnas sündinud kunstnik õppis 1871 – 73 Tallinna kuber mangugümnaasiumis (joonistusõpetaja T.A. Sprengel) ja 1873 – 85 Peterburi Kunstide Akadeemias. Aastast 1883 elas ta Tallinnas. Eesti Kunstimuuseumis on tema maastikku, aga ka eeltöid ajaloomaalidele (pliiatsijoonistused "Episood Ivan Groznõi ajast" ning „Vürst surivoodil“ 1877).
Liisaks 2 joonistust, mille autor on A. Gussev:
1) Lamav naise 1896. Pliiats, süsi 23,2 x 17,9
2) Köler puhkamas 27. XII 1889.a. pliiats 17,8 x 21,7
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Graafika, paber
30 x 21
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Graafika, paber
21 x 30
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Graafika, paber
30 x 21
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Graafika, paber
30 x 21
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Graafika, paber
30 x 21
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Tint, paber
22 x 20
All keskel – WvK
Pöördel lipik - inventari numbrid ja andmed kunstniku kohta.
Wilhelm von Kügelgen on Eesti kunstiajaloost tuntud Franz Gerhard von Kügelgeni poeg,
kel Saksamaal eladeski säilisid sidemed siinsete sugulastega, muuhulgas C.T.von Neffiga. Ta
on siin korduvalt viibinud ja töötanudki (Oleviste kiriku altarimaal). Oma elu lõpupoole veetis kunstnik Harzis, Ballenstedtis, kus tema patrooniks oli Anhalt-Bernburgi hertsoginna Friederike.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Grafiit, hall paber
33,7 x 41,5
Wilhelm von Kügelgen on Eesti kunstiajaloost tuntud Franz Gerhard von Kügelgeni poeg, kel Saksamaal eladeski säilisid sidemed siinsete sugulastega, muuhulgas C.T.von Neffiga. Ta on siin korduvalt viibinud ja töötanudki (Oleviste kiriku altarimaal). Oma elu lõpupoole veetis kunstnik Harzis, Ballenstedtis, kus tema patrooniks oli Anhalt-Bernburgi hertsoginna Friederike.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Grafiit, hall paber
35,4 x 43,3
All paremal - Wilhelm Kügelgen inv.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Akvatinta, paber
50 x 40
All paremal – T. Kulles 1961
All vasakul – Tütarlaps rannakividel akvatinta
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Värviline linoollõige, paber
33 x 23,5
All paremal – T. Kulles 70
All vasakul – "Hoov Vene tänavale"
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Värviline linoollõige, paber
24 x 28,5
All paremal – T. Kulles
All vasakul – "Järve rand" (linool)
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Linoollõige, paber
37 x 31
All paremal – T. Kulles
All vasakul – Kiek in de kök.1958.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Värviline linoollõige, paber
35,5 x 26,5
All paremal – T. Kulles 70
All vasakul – "Laboratooriumi tänav" (linool)
Õppis 1937-41 aastatel Riigi Kunsttööstuskoolis, Riigi Tarbe- ja Kujutava Kunsti koolis ning J. Koorti nim. Riigi Rakenduskunsti Koolis graafikat. Lõpetas Tallinna Riikliku Tarbekunsti Instituudi 1948 maali erialal. Töötas peamiselt vabagraafika, raamatuillustratsiooni ja tarbegraafika valdkonnas. Tuntud maastiku ja linnavaadetega linoollõigete loojana.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Lito, paber
26,5 x 35
All paremal
|
|
|
|
| Artikkel: 1567 |
(**) müüdud |
Lühikirjeldus:
35 x 25
All paremal – T. Kulles 58
All vasakul – "Nooruse tänav" (linool)
Õppis 1937-41 aastatel Riigi Kunsttööstuskoolis, Riigi Tarbe- ja Kujutava Kunsti koolis ning J. Koorti nim. Riigi Rakenduskunsti Koolis graafikat. Lõpetas Tallinna Riikliku Tarbekunsti Instituudi 1948 maali erialal. Töötas peamiselt vabagraafika, raamatuillustratsiooni ja tarbegraafika valdkonnas. Tuntud maastiku ja linnavaadetega linoollõigete loojana.
|
|
|
|
| Artikkel: 1568 |
(**) müüdud |
Lühikirjeldus:
Värviline linoollõige, paber
27,5 x 24
All paremal – T. Kulles 70
All vasakul – "Nooruse tänav"
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Autolito, paber
42 x 60
All paremal – T. Kulles 57
All vasakul – Peipsi rand.. Autolito
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Värviline linoollõige, paber
30 x 23
All paremal – T. Kulles 69
All vasakul – "Rataskaevu tänav"
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Tušš, guašš, paber
Lm 29,9 x 38,3
Km 21,8 x 30,5
All paremal – T. Kulles
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Tušš, guašš, paber
Lm 27,4 X 28
Km 22,9 X 24,5
All paremal
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Tušš, guašš, paber
Lm 27, 3 x 37,2
Km 20,3 x 30,1
All paremal
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Värviline linoollõige, paber
27,5 x 38
All paremal – T. Kulles 64
All vasakul – Tallinna vaade
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Pliiats, paber
Lm 37,5 x 26
All paremal
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Värviline linoollõige, paber
30,5 x 21
All paremal – T. Kulles 69
All vasakul – "Toompea motiiv" (linool)
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Värviline linoollõige, paber
30 x 23
All paremal – T. Kulles
All vasakul – "Toompea motiiv"
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Tušš, paber
Lm 25 x 35
All paremal – T. Kulles 27 aug -54
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Kriit, paber
Lm 20,9 x 29,8
Km 17,5 x 24
All paremal
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Linoollõige, paber
35 x 48
All paremal – T. Kulles 60
All vasakul – Vällämägi Lõuna - Etsti. (linool)
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Tušš, guašš, paber
Lm 34,5 x 25,5
Km 28,8 x 21,5
All paremal – T. Kulles
All vasakul – Vana Tallinn 62.
Õppis 1937-41 aastatel Riigi Kunsttööstuskoolis, Riigi Tarbe- ja Kujutava Kunsti koolis ning J. Koorti nim. Riigi Rakenduskunsti Koolis graafikat. Lõpetas Tallinna Riikliku Tarbekunsti Instituudi 1948 maali erialal. Töötas peamiselt vabagraafika, raamatuillustratsiooni ja tarbegraafika valdkonnas. Tuntud maastiku ja linnavaadetega linoollõigete loojana.
Kavand kas ofort – akvatintale või vahevärvilisele linoollõikele. T. Kullese loomingus on linnavaatel estambi loomise protsessi illustreerijatena, ent ka iseseisvalt vaadeldavad.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Tušš, guašš, paber
Lm 35,6 x 28
Km 28,8 x 22
All paremal
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Tušš, paber
Lm 31,6 x 22,6
All paremal – 27,5 x 17
All vasakul – Vana Tallinn
Pöördel – Vana Tallinn ofort, akvatinta T. Kulles. 62.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Lito, paber
44,5 x 59
All vasakul – Гитлер капут
All paremal – В. Курдов 1944 год
Pöördel, all paremal – Leht sarjast "Sõjateedel" (1944)
V. Kurdov õppis Jekaterinburgis, Permis ja Peterburis. Peterburis käis P. Filonovi ja K. Malevitsi stuudiotes. 1920.aastatel oli kubist, pärast 1927. a. Muutus realistlikuks. Oli viljakas graafik ja illustrator. Külastas 1946.a. Peterburi (tollal Leningrad) kunstnike koosseisus Eestit. Selle leht kinkis Priidu Aavikule, kes oli tollal Kunstnike Liidu juhatuse esimees.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Kuivnõel, paber
23,9 x 28
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Teos "Sõjamasin" kuulub kunstniku söövitustehnikas lehtede ja nende kavandite sarja, mis esitab inimkonna elu eri aspekte fantastilises miljöös. Oma mastaapse filosoofilise kontseptsiooniga tähendas sari uut taset kunstniku loomingus.
1980. aastate teisel poolel valminud joonistus viitas ühtlasi järjest enam arenevale sõjatehnikale ja võidurelvastumisele. Ehkki külm sõda Nõukogude Liidu ja USA vahel hakkas vaibuma, ei tahtnud sotsialistlik leer oma hääbumist sugugi tunnistada ning jätkas hävitavate masinate tootmist. Vastavad meeleolud ilmnevad ka sellel Alleks Kütti teosel - võitlusvaim ja tahtejõud ülemvõimu säilitamiseks jäävad kindlalt püsima ka kõige segasematel aegadel.
|
|
|
|
| Artikkel: 1281 |
(**) müüdud |
Lühikirjeldus:
Graphic, paper
38 x 48
Lower right - A.Kütt 59a.
Lower left - "Karjala motiiv"
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Graafika, paber
Lm 30 x 37
All paremal – A.Kütt 64a.
All vasakul – "Lõuna- Eesti"
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Graafika, paber
Lm 28 x 35
All paremal – A.Kütt 63.a.
All vasakul – "Park"
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Graafika, paber
Lm 19,5 x 31
All paremal – A.Kütt
All vasakul – "Siga"
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Graafika, paber
Lm 42 x 52
All paremal – A.Kütt 59.a.
All vasakul – "Tallinna sadam"
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Graafika, paber
Lm 30 x 37
All paremal – A.Kütt 64a.
All vasakul – "Talv"
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Pliiats, paber
14,5 x 19,5
All vasakul – Kihnu saar
All paremal – A.Kütt 1957
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Graafika, paber
Lm 52 x 44,5
All paremal – A.Kütt 81.a.
All vasakul – "Bokserid"
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Graafika, paber
Lm 47 x 57
All paremal – A.Kütt 69.a.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Graafika, paber
Lm 45 x 36
All paremal – A.Kütt 59.a.
All vasakul – "Pärnu kalurid"
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Lito, paber
40,5 x 49
All vasakul – Auruhaamrid (lito)
All paremal – A.Kütt 59a.
|
|
|
|
| Artikkel: 486 |
(**) müüdud |
Lühikirjeldus:
Graafika, paber
59 x 62
All paremal - A.Kütt 77a.
All vasakul - Dokk
|
|
|
|
| Artikkel: 474 |
(*) uus teos |
Lühikirjeldus:
Akvatinta, paber
40 õ 50
All paremal – A.Kütt 81a.
All vasakul – Ekraan. Akvatinta.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Lito, paper
40 x 27
All vasakul - Litoograaf Jul. Männik
All paremal - Kütt
Haruldane portree Tallinna Riikliku Tarbekunsti Instituudi (alates 1951 Eesti Riikliku Kunstiinstituudi litograafiameistrist)
|
|
|
|
| Artikkel: 361 |
(**) müüdud |
Lühikirjeldus:
Graafika, paber
11,5 x 17
All paremal – A.Kütt 59a.
All vasakul – "Karjala"
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Tušš, paber
14 x 11,9
All paremal - A.Kütt. 76
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Linool, paber
22 x 30
All paremal – A.Kütt 67 a.
All vasakul – "Metsajärv" (linool)
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Pliiats, paper
20,4 x 14,6
All paremal - A.Kütt
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Pliiats, paber
25 x 23
All paremal - A.Kütt. 57 a
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Lito, paper
46,5 x 31,1
Ülal vasakul, kujutised - Kütt 48
Õppis 1930-1936 Nõmme Rahumäe algkoolis, lõpetas 1938 Nõmme tööstusliku täienduskooli. Töötas seejärel firmas Puhk ja Pojad käskjalana ning õppis ühtlasi 1939–1940 Tallinna Rahvaülikooli Seltsi kolledži reaalkoolis. Astus 1942 Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti Kooli, kuid võeti peagi Saksa sõjaväkke, kus teenis sanitarina. Sai Sinimägedes haavata. Jätkas 1945 õpinguid Tallinna Riiklikus Tarbekunsti Instituudis, lõpetas selle 1949. Töötas 1949–1985 ERKI joonistamise ja graafika kateedri õppejõuna.
Tuntud eelkõige oma vabagraafika poolest. Kasutas mitmesuguseid tehnikaid ning uuendas värvilist sügavtrükki ning katsetas elektrograafilise söetrükiga. Kujutanud kalureid, tööstusmotiive, maastikku, sportimist, sõda. Varasem looming on looduslähedane, 1960ndate II poolel muutus kompositsioon keerukamaks ning valdavaks sai fantaasiaküllane dekoratiivne laad. Kunstnikku huvitas inimene urbaniseerunud ühiskonnas. Tegi ka plakateid.
|
|
|
|
| Artikkel: 369 |
(**) müüdud |
Lühikirjeldus:
Linool, paber
38,5 x 29
All paremal – A.Kütt 58.
All vasakul – "Müürivahe põik" ( Linool)
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Tušš, akvarell, õhuke kartong
14,7 x 18,6
All vasakul – Otepää, linoolikavand
All paremal – A. Kütt 67.a.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Lito, paber
18 x 24
All paremal – A.Kütt 64 a.
All vasakul – "Otepää" (lito)
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Söövitus, paber
32,5 x 25,5
All vasakul – Põlevkivi kaevandus (söövitus)
All paremal – A.Kütt 71a.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Söövitus, paber
40 x 49
All vasakul – Rannal (söövitus)
All paremal – A.Kütt 66a.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Linoollõige, paber
17,4 x 25,5
All vasakul – Saaremaa Linool
All paremal – A.Kütt 69
|
|
|
|
| Artikkel: 2609 |
(**) müüdud |
Lühikirjeldus:
Ofort, akvatinta, paper
41,8 x 60,5
All vasakul – "Sepatsehh" (ofort, akvat.)
All paremal - A.Kütt 60
Õppis 1930-1936 Nõmme Rahumäe algkoolis, lõpetas 1938 Nõmme tööstusliku täienduskooli. Töötas seejärel firmas Puhk ja Pojad käskjalana ning õppis ühtlasi 1939–1940 Tallinna Rahvaülikooli Seltsi kolledži reaalkoolis. Astus 1942 Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti Kooli, kuid võeti peagi Saksa sõjaväkke, kus teenis sanitarina. Sai Sinimägedes haavata. Jätkas 1945 õpinguid Tallinna Riiklikus Tarbekunsti Instituudis, lõpetas selle 1949. Töötas 1949–1985 ERKI joonistamise ja graafika kateedri õppejõuna.
Tuntud eelkõige oma vabagraafika poolest. Kasutas mitmesuguseid tehnikaid ning uuendas värvilist sügavtrükki ning katsetas elektrograafilise söetrükiga. Kujutanud kalureid, tööstusmotiive, maastikku, sportimist, sõda. Varasem looming on looduslähedane, 1960ndate II poolel muutus kompositsioon keerukamaks ning valdavaks sai fantaasiaküllane dekoratiivne laad. Kunstnikku huvitas inimene urbaniseerunud ühiskonnas. Tegi ka plakateid.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Akvatinta, paper
25 x 48,5
All vasakul – "Süvendaja" (akvatinta)
All paremal - A.Kütt 62 a.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Pliiats, paber
21 x 21
All vasakul – A.Kütt
|
|
|
|
| Artikkel: 490 |
(**) müüdud |
Lühikirjeldus:
Graafika, paber
41 x 56
All paremal - A.Kütt 65a.
All vasakul - Tallinna sadam.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Linool, paber
26,5 x 35
All paremal – A.Kütt 65 a.
All vasakul – "Talu" (linool)
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Pliiats, paper
24,5 x 33,9
All paremal - 1949
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Lito retuššeeritud. akvarelliga, paper
33,3 x 42,8
All paremal - Kütt II krs
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Söövitus, paper
41,5 x 46,3
All vasakul – "Tehas I" (Söövitus 1/25)
All paremal - A.Kütt 77 a.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Ofort, paber
29 x 32
All paremal – A.Kütt 60
All vasakul – "Toila rand"(ofort)
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Lito, paber
42 x 36
All paremal – A.Kütt 62 a.
All vasakul – "Toompea" 18/20 (lito)
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Söövitus, paper
46 x 53
All vasakul – “Tsemenditehase ehitus I” (Söövitus)
All paremal - A.Kütt 63 a.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Söövitus, paper
45 x 53,8
All vasakul – "Tsemenditehase ehitus III" (Söövitus)
All paremal - A.Kütt 63 a.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Söövitus, paber
60 x 62
All vasakul – Tuukrid (söövitus) 13/15
All paremal – A.Kütt 71a.
|
|
|
|
| Artikkel: 3206 |
(**) müüdud |
Lühikirjeldus:
Rezervaaž, paber
36,5 x 57
All vasakul – Ürgorg (rezervaaž)
All paremal – A.Kütt 65a.
|
|
|
|
| Artikkel: 333 |
(**) müüdud |
Lühikirjeldus:
Graafika, paber
48 x 33
All paremal - A.Kütt 62a.
All vasakul – "Vana Tallinn"
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Kuivnõel, paber
41 x 52
All paremal - A.Kütt 60a.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Akvatinta, paber
46 x 60
All paremal – A.Kütt 79a.
All vasakul – "Kiirus II" Akvatinta
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Kuivnõel, paber
41 x 52
All paremal - A.Kütt 59a.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Värviline pliiats, paber
27 x 39
All paremal - A.Kütt 61 a.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Värviline pliiats, paber
27 x 39
All paremal - A.Kütt 61 a.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Värviline pliiats, paber
39 x 27
All paremal - A.Kütt 61 a.
|
|
|
|
| Artikkel: 1439 |
(**) müüdud |
Lühikirjeldus:
Akvatinta, paber
48 x 33
All paremal - A.Kütt 65a.
All vasakul –Tallinn
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Pliiats, paper
27 x 39
All paremal - A.Kütt 54
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Ofort, paber
55 x 53
All paremal – A.Kütt 82a.
All vasakul – Informatsioon. Ofort 5/50
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Söövitus, paber
34,5 x 34,5
All paremal – A.Kütt 76a.
All vasakul – Kiirus III. söövitus
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Söövitus, paber
27x 39
All paremal – A.Kütt 65a.
All vasakul – Põhjarannik. söövitus
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Tušš, sulg, pintsel, paber
19,9 x 27,8
All paremal –Osvald 60. 9pt.
Osvald Lääne õppis 1935 "Pallases", 1942-44 Tartu Kõrgematel Kujutava Kunsti kursustel, 1961-65 Tartu Kunstimuuseumi kaugõppekursustel. Tegutsedes Jõgeval joonistusõpetajana, maalis ühtlasi palju, iseäranis figuraalseid kompositsioone. 1960. Aastate jooksul kujunes välja tema geometriseeriv värvikas laad. Käesolev akvarell on meisterlik, mõjub oma läbikumavate pindadega nägemuslikult, otsekui pildike minevikust.
|
|
|
|
| Artikkel: 2647 |
(**) müüdud |
Lühikirjeldus:
Puulõige, paber
21,8 x 14,2
All paremal, plaadil - ML
All vasakul – Palavik. Puulõige 1955
All paremal - M. Laarman
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Linoollõige, paber
20 x 15
Tuntud graafik, maalikunstnik pedagoog ja literaat. 1920. aastal õppis lühikest aega A Laikmaa ateljeekoolis. 1920-1930-ndatel aastatel täiendas end õppereisidel Põhjamaades (Soomes, Saksamaal, Taanis, Rootsis). 1920-ndatel aastatel oli Eesti Kunstnike Rühma järjekindlamaid kubistliku ja konstruktivistliku suuna arendajaid ja propageerijaid. 1930. aastate lõpus hakkas käsitlema motiive realistlikult. Tema teostele on omane rauge ja üsna üldistatud dekoratiivsus ja värv maalide jaotuses pinna peal, tagasihoidlik ja vaoshoitud lürism kujundite tõlgendamisel.
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Värviline puulõige, paber
28 x 42,5
All vasakul – Piusa maastik.
All paremal - M. Laarman
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Puugravüür, paber
12,1 x 9,1
Plaadil, all paremal: AL
All paremal - Ark. Laigo-36
Arkadio Laigo isiknäituse kataloog (Tartu 1961/62) nr.52; Arkadio Laigo – Hando Mugasto kataloog (Tallinn 1982) nr. 61 ja repro
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Puugravüür, 2- värviline, paber
18,3 x 20,7
Plaadil, all paremal- AL
|
|
|
|
Lühikirjeldus:
Puugravüür, paber
19,5 x 16,5
Plaadil, all paremal - AL
Tuntumaid lehti Arkadio Laigo esinduslikust mapist "Puugravüürid" (1935) ja tuntumaid kaluriteemalisi teoseid sõjaeelsest ajast. Kunstniku jõulises, veidi geometriseerivas vormiüldistuses on tunda kubistide, iseäranis F. Logei mõju. Väikeseformaadilise kompositsiooni monumentaalsust tugevdab veelgi seda ümbritsev ja raamitav must pind. Jässakas figuuristiil näib sobivat rahvalike töö- ja olmestseenide puhul. 1961/62. a. Tartu
isiknäituse kataloogis repr. Nr.10.
|
|
|
ET
RU
EN
