RIOS Gallery
2001
ARHIIV
FOTOD TEEMA KOHTA

Alexandre Calame (1810-1864)

Mägimaastik.
Õli, lõuend. 67,5 x 104,5 cm.
Hind 350 000 krooni.
RIOS Galerii




Henn Roode (1924-1974)

Kärstna teel. 1960.
Õli. kartong. 46 x 34 cm.
Hind 15 000 krooni.
RIOS Galerii

14 Juuni 2001

Ausammastatud Calame Tallinnas


Tuntud Šveitsi kunstniku ainus teadaolevalt Eestis asuv maal. Oletatavasti sattus see siia Calame'i juures õppinud baltisaksa kunstnike kaudu.

Calame kuulus maalijate põlvkonda, kes püüdis looduse kujutamisel vabaneda tol ajal levinud idealiseerimisest. Seejuures hingestab tema pilte ümbruskonna ilu ja imetlus. Veendunud kalvinistina nägi ta oma objektegi - ürgseid loodusjõude, tormikeerises mäetippe või rahulikke järvi - jumaliku väe väljendusena.

Kunstniku arvukatelt reisidelt on pärit ka tema esimesed Šveitsi maastikuvaated. Täna leidub tema maale mitmes muuseumis üle maailma. Genfis püstitati Calame'ile ausammas. Kunstiturul on Calame kõrgelt tunnustatud, Sotheby's oksjonil on tema maalide hind tõusnud 70 000-100 000 USA dollarini.


Roode - "kaaperdajast" õilishing?


Üldistatud, artistlikult naiivses laadis maalil on kujutatud kunstniku perekonda tema enda äratuntava seisva figuuriga.

Henn Roode maalijasaatus oli keeruline. Ta ei jõudnud esmakatsel õpinguid Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis (endine Pallas) lõpetada: 1949. aastal ta arreteeriti koos rühma ülikoolikaaslastega, Ülo Soosteri, Valdur Viirese ja Lembit Saartsiga. Neile omistati grupiviisiline põgenemiskatse lennukil Pariisi, kusjuures lendur ka vatseti tappa. Järgnesid laagriaastad Kasahstanis, Karagandas. Alles vabanemise järel 1956. aastal õnnestus Roodel lõpetada Eesti Riiklik Kunstiinstituut Tallinnas. Pärast lõpetamist tuli rehabiliteerimisteade.

Juuresolev pilt on loodud Läänemaal Kärstna külas, kus kunstnik veetis koos perega suve. Sealne omapärane romantiline loodus innustas teda maalima maastikke, merevaateid ja kompositsioone.

Henn Roodet hinnatakse erakordselt tugeva maalijana, kelle imeline värvikäsit-lus lähendab teda Kandinskyle ja Chagallile. Novaatorliku vormiuuendusega jõudis ta ühelt poolt abstraktse kunstini, teisalt jälgis aga pallaslikke traditsioone loodus-motiivide täpsel kujutamisel.



DIIVAN, suvi 2001