| X HEATEGEVUSLIK KUNSTIOKSJON |
17. detsembril on maailmas juhtunud palju olulist. Näiteks 17. detsembril 1770 sündis helilooja Ludwig van Beethoven. 17. detsembril 1865 toimus Franz Schuberti "Lõpetamata sümfoonia" esmaesitlus. 17. detsembril 1903 sooritasid vennad Wrightid maailma esimese eduka õhulennu.
17. detsembril 2009 tehakse aga ajalugu Tallinnas Rotermani kvartalis, kus kell 18 toimub US Art Galerii pidulik avamine ja Eesti Sportlaste Ühenduse X Heategevuslik juubelioksjon traagiliselt hukkunud sportlaste laste toetuseks.
Seekordsel oksjonil tuleb enampakkumisele 10 erinevat taiest. Sümboliseerigu see kümmet aastat koostööd, kümnest sõrmest koosnevat käepigistust tänutähe märgiks ja kümmet unistust, mis tänu heategevusele täituvad.
Jüri Tamm, ESÜ president
Urmas Sõõrumaa, US Art Galerii asutaja
|
|
| FOTOD TEE MAKOHTA |
KUNSTIOKSJON 2003.a.
KUNSTIOKSJON 2004.a.
KUNSTIOKSJON 2006.a.
KUNSTIOKSJON 2007.a.
Jüri Tamm, proua Laine Jänes
Gerdt Kanter
|
|
|
| Salongi võlus |
Olete oodatud galeriisse RIOS tutvuma uue näitusega
PÄRLEID ÜHEST ERAKOGUST IV
Väljapanek on koostatud salongikunstist
Avatud 27.11.2008 - 06.12.2008 iga päev kl. 12. – 19.
Ootame teid aadressil Kaarli pst. 8, Tallinn
|
|
| FOTOD TEE MAKOHTA |
Julie Wilhelmine Hagen-Schwarz (1824- 1902)
Daami portree. 1888
Eduard Franz Karl von Gebhardt (1838 – 1925)
Muusikatund. 1913
Anton Ebert (1845 – 1896)
Musitseerimas. 1879
Rollin (tegelikult Karl Kauffmann) (1843 – 1901)
Talvemaastik jõega. 19. saj. lõpp
Gustav Barbarini (1840 - 1909)
Mägimaastik jõega.1880 - 90.aastad
Wilghelm Niemitz
Jõe maastik. 19. -20. saj. vahetus
Carl Gustav Rodde (1830 –1906)
Riva Del Garda. 1884
Max von Othegraven (19. – 20. saj.)
Jõemaastik sügisel. 19. saj. lõpp
|
|
|
|
 |
|
|
|
| Artikkel: 1854 |
(**) müüdud |
Aavik, Priidu (1905 – 1991) Kaks naisakti. (1957)
Lühikirjeldus:
Öli, lõuend
49,8 x 61
All vasakul – PAavik 57.
Kunstiharidust sai 1920. aastail A. Laikmaa ateljeekoolis, 1934 – 38 õppis “Pallases” N. Triigi juhendamisel. Käis 1939.a. täiendusreisil Pariisis. Aastast 1938 kunstiühingu “Pallas” liige. 1944 -.45 Tartu Riikliku Kunstiinstituudi direktor, 1947 – 48 Tallinnas Kunstifondi esimees.
P. Aavik on maalinud suuri figuraalkompositsioone, kuid paeluvamalt avaldub tema maalijatalent just etüüdides, maastikes ja mariinides. Käesolev maal on talle iseloomulik – karge tunnetusega, lihtne, koguni napp vahendis, ometi õnnestunud kompositsiooniga ja hästi paikapandud toonivahekordadega.
|
|
|
|
|
Aavik, Priidu (1905 – 1991). Lõuna – Eesti maastik. (1978).
Lühikirjeldus:
Õli, lõuend
60 x 70
All vasakul – Priidu Aavik 78.
Kunstiharidust sai 1920. aastail A. Laikmaa ateljeekoolis, 1934 – 38 õppis "Pallases" N. Triigi juhendamisel. Käis 1939.a. täiendusreisil Pariisis. Aastast 1938 kunstiühingu "Pallas" liige. 1944 -.45 Tartu Riikliku Kunstiinstituudi direktor, 1947 – 48 Tallinnas Kunstifondi esimees.
P. Aavik on maalinud suuri figuraalkompositsioone, kuid paeluvamalt avaldub tema maalijatalent just etüüdides, maastikes ja mariinides.
|
|
|
|
|
Aavik, Priidu (1905 – 1991). Roila maastik. (1988).
Lühikirjeldus:
Öli, kartong
52 õ 86
All paremal – Priidu Aavik 88
1938. a. "Pallase" lõpetanud P. Aavik on maalinud suuri figuraalkompositsioone, kuid paeluvamalt avaldub tema maalijatalent just maastikes ja mariinides. Käesolev maastik on talle iseloomulik – karge tunnetusega, lihtne, koguni napp vahendis, ometi õnnestunud kompositsiooniga ja hästi paikapandud toonivahekordadega.
|
|
|
|
|
Allsalu, Efraim. (1929 - 2006). Akt. (1999).
Lühikirjeldus:
Õli, kartong
70 x 100
All paremal - E.Allsalu 99
1948-54 õppis ENSV Riiklikus Kunstiinstituudis J. Võerahansu õpilasena. 1954-60 töötas õppejõuna Tartu Kunstikoolis, 1961-77 Kunstnike Liidu Tartu osakonna esimees. 1956. aastast peale võtab osa vabariiklikest ja Tartu kunsti näitustest, töid on eksponeeritud üleliidulistel näitustel Moskvas ja eesti kunsti tutvustavatel näitustel vennasvabariikides (1972. a. Tšehhoslovakkias). 1969. a. esines Vilniuse maalitriennaalil. Samal aastal omistati E. Allsalule ENSV teenelise kunstniku aunimetus. Ulatuslikuma ülevaate E. Allsalu loomingust andis grupinäitus (E. Allsalu, I. Malin ja K. Polli) 1964. a. Tartu Riiklikus Kunstimuuseumis (valikut tutvustati 1965. a. Vilniuses ja Kaunases). Personaalnäitus Tartu Riiklikus Kunstimuuseumis 1973. a., Tallinna Kunstisalongis 1976. a.
|
|
|
|
|
Allsalu, Efraim. (1929). Valge pojeng. (1979).
Lühikirjeldus:
Valge pojeng. (1979).
Õli, saepuruplaat
27,5 x 27,5
All paremal – Eallsalu 79
1948-54 õppis ENSV Riiklikus Kunstiinstituudis J. Võerahansu õpilasena. 1954-60 töötas õppejõuna Tartu Kunstikoolis, 1961-77 Kunstnike Liidu Tartu osakonna esimees. 1956. aastast peale võtab osa vabariiklikest ja Tartu kunsti näitustest, töid on eksponeeritud üleliidulistel näitustel Moskvas ja eesti kunsti tutvustavatel näitustel vennasvabariikides (1972. a. Tšehhoslovakkias). 1969. a. esines Vilniuse maalitriennaalil. Samal aastal omistati E. Allsalule ENSV teenelise kunstniku aunimetus. Ulatuslikuma ülevaate E. Allsalu loomingust andis grupinäitus (E. Allsalu, I. Malin ja K. Polli) 1964. a. Tartu Riiklikus Kunstimuuseumis (valikut tutvustati 1965. a. Vilniuses ja Kaunases). Personaalnäitus Tartu Riiklikus Kunstimuuseumis 1973. a., Tallinna Kunstisalongis 1976. a.
|
|
|
|
|
| Artikkel: 1658 |
(**) müüdud |
Assmus, Robert (1837 – 1902). Walchensee Baieris. (IX. saj. II pool).
Lühikirjeldus:
Õli, lõuend
31,5 x 51,5
All vasakul – Rob. Assmus
Pöördel, alusraamil, ülal vasakul- geb. 25.12.1837 in Stähna
gest. 12.11.1902 in Münhen
Museen – Leipzig – Berlin – Paris
Robert Assmus on kunstnik, kes on jäädvustanud erinevaid paiku Saksamaal ja mujal Euroopas, sealhulgas Eestis (Tallinna ja Vigala vaatedajakirja "Die Gartenluube" jaoks Münhenis). Käesolev motiiv pärineb Garmisch- Partenkircheni lähistelt.
|
|
|
|
|
Aunapuu, Hermann (1915 - ?). Vaas lilledega. (1990).
Lühikirjeldus:
Õli, papp
27,1 x 24,2
All paremal – H.Aunapuu-90
Tartu Kõrgematel Kujutava Kunsti kursustel sõja-aastatel ning Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis pärast sõda õppinud, seega pallaslasest kunstnik, arreteeriti ning saadeti laagrisse 1945.a. kevadel koos Varmo Pirgiga. Hermann Aunapuu oli üks neid noori kunstnikke, kelle tulevikule tõmbas vangistus kriipsu peale.
|
|
|
|
|
Baciu, Vladimir (1965). Mererand. (1990. aastad).
Lühikirjeldus:
Õli, masoniit
40 x 60
All paremal – Baciu
Eesti Riikliku Kunstiinstituudi lõpetanud, Eesti Kunstnike Liidu liige V. Baciu äratas maastikumaalijana tähelepanu 1990. aastatel. Tema kunst on värvi – ja elurõõmus, maalilaad üldiselt pastoosne.
|
|
|
|
|
Bochmann, Gregor Alexander Heinrich von (1850 – 1930). Kaks purjekat rannas. (XIX – XX saj. vahetus).
Lühikirjeldus:
Akvarell, paber
Vm 28,7 x 44,4
All paremal - Gv Bochmann
Nehatust pärit G.v. Bochmann, saanud 1868 Tallinnas Schilleri-stipendiumi, läks õppima Düsseldorfi Kunstiakadeemiasse, 1871.a. alustas ta iseseisvat kunstnikuelu Düsseldorfis, 1895.aastast tegutses Kunstiakadeemia professorina. Kuid kogu loomingut läbib tal Eesti teema, kodumaine külaainestik. Üks tema lemmikmotiive on hobuserakendid Eesti külateedel, möödumas talumajadest ja sõitjaid jälgivaist inimestest. Mõnigi kord viivad need teed üle väikese kivisilla, nagu käesoleval maalil või teoses “Eesti maanteel” (1910, Eesti Kunstimuuseum). Viimasele on see töö oma värske nüansirikka käsitluse ja otsekui vibreeriva atmosfääri poolest üpris lähedane.
Tema töid leidub Düsseldorfi Kunstimuuseumis, Berliini Rahvusgaleriis, Dresdeni Galeriis, Müncheni Uues Pinakoteegis, Tretjakovi Galeriis Moskvas, Eesti Kunstimuuseumis Tallinnas.
|
|
|
|
|
Bogatkin, Vladimir (1922 – 1971). Hoovid linnas. (1955).
Lühikirjeldus:
Õli, lõuend
60,5 x 40,5
Pöördel, all –Vladimir Bogatkini töö 1955
Valli Lember – Bogatkina
Tallinna Kunstihoone aknast maalitud hoogne etüüd vaatega talvisele linnale Kaarli kirikuga taamal. Vladimir Bogatkin tegutses maalija ja graafikuna Moskvas, ent viibis sageli Eestis ning tal on palju siinseid vaateid.
|
|
|
|
|
Bormeister, Märt (1916 – 1991). "Natüürmort õuntega". (1940-nendate II pool – 1950-nendate I pool).
Lühikirjeldus:
Monotüüpia, paber
30 x 36
All paremal - Märt Bormeister Tallinn
Töö asub aadressil: Tallinn, Mustamäe tee 4 ruum 103
Lõpetas 1937 Riigi Kunsttööstuskooli dekoratsioonimaali alal (R. Nymani ja A. Janseni õpilasena). Jätkas õpinguid 1939 Tallinnas Riigi Kõrgemas Kunstikoolis ja 1940-41 Tartus K. Mäe nim. Riigi Kõrgemas Kunstikoolis. Kuulas 1943-45 Moskva Kunstiinstituudis A. Osmjorkini loenguid.
Tuntud maastikumaalija M.Bormeister suutis säilitada isegi rasketel 1950.aastatel harukordse siiruse ja vahetu käsitluslaadi oma loomingus.
|
|
|
|
|
| Artikkel: 1728 |
(**) müüdud |
Bormeister, Märt (1916-1991). Sinililled. (1985)
Lühikirjeldus:
Õli, masoniit.
10 x 10
All paremal – Bormeister Tallinn.
Pöördel – andmed teose kohta.
M.Bormeister oli mitmekülgne maalija, sealhulgas meisterlik lillemaalija ja eriti armastas ta maalida sinililli.
|
|
|
|
|
| Artikkel: 1806 |
(*) uus kaup |
Brževskaja, Irina (1909 – 1990). Pidu Muhus. (1960 -nendad).
Lühikirjeldus:
Õli, papp
39,5 x 72
Aastast 1952 Eesti Kunstnike Liitu kuulunud Moskva kunstiharidusega J. Brževkaja oli temperamentne, ekspressiivse laadi ja tumedapoolse koloriidiga maalija, kes on tuntud oma portreedega Eesti kultuuritegelastest, ent on viljelnud ka teisi žanri.
|
|
|
|
|
Breard, Henri-Georges (1873 - 1939). France Natüürmort. (XX saj. algus).
Lühikirjeldus:
Õli, lõuend
52 x 62
All paremal – Henri Breard
Breard, Henri-Georges, frz. Maler, *1873 Paris. Stud.: Acad. Julian in Paris bei Henri Royer und François Schommer. – Portr., Genrebilder, Landschaften.
WORKS OTTAWA, Nat. Gall. of Canada.
EXHIBITIONS G: 1911-39 Paris, Salon (1934 lobende Erwähnung).
BIBLIOGRAPHY Vo1, 1953 (Lit.). Bénézit II, 1976. – Schurr I, 1975.
|
|
|
|
|
| Artikkel: 1920 |
(*) uus kaup |
Burman, Paul (1888-1934). Äärelinna tänav (1920-ndad aastad)
Lühikirjeldus:
Õli, vineer
52,5 x 70,5
All paremal - PAUL BURMAN
Töö asub aadressil: Tallinn, Roseni tänav 8, Rotermanni väljakul.
Maastik on maalitud ilmselt Seevaldi lähedal Paldiski maantee kandis. Pruunikas-rohekas-ookerjas koloriit ja pintslikäsitlus tekitavad assotsatsioone mitmete 1920. aastate töödega. Küllaltki suur töö kuulub selle kümnendi loomingu tähelepanuväärsemasse ossa.
|
|
|
|
|
Busch, Hans (1894 – 1978). Talvemaastik jahimeestega. (1940 – 50.a.).
Lühikirjeldus:
Õli, vineer
15,8 x 33,2
Pöördel, ülal pliiatsiga - HANS Busch (1894)
Samas lipik
Düsseldorfi koolkonna maastikumaalija, kelle õpetajateks ja eeskujudeks olid Max Clarenbach, Fritz Köhler ja Helmut Liesegang. Maalis Alam-Reini loodust. Eriti hinnatud on olnud tema talvemaastikud.
|
|
|
|
|
Büchtger, Robert (1862 – 1951). Järv ääres (1920-30.aastad.).
Lühikirjeldus:
Õli, lõuend.
60,2 x 80
All paremal – Rob. Büchtger.
R.Büchtger – maastikumaalija, portretist, illustraator. Kunstnik sündis St.Peterburis, õppis Riia Polütehnikumis ja St.Peterburis tuntud vene kunstnikute Gavriil Kondratenko ja Ivan Siskini juures. 1889. aastas tema lõplikult kolis Münhenisse, Saksamaale, kus ta elas ja töötas kuni elu lõpuni.
R.Büchtgeri maalides on tunda vene kunstniku Ilja Repini traditsioonilise realismi mõju.
Antud maal paelub omapärase pastoorse laadiga, tundliku valguse käsitlusega. Tugev töö, mis võib esindada põhjalikult koolitatud Münheni maalijat.
|
|
|
|
|
| Artikkel: 875 |
(**) müüdud |
Craig, Ralph Spann (1908 – 1940). Meri. (1930. aastad).
Lühikirjeldus:
Akvarell, kartong
41.5 x 102
All vasakul – R. Craig
USA kunstnik, kelle professionaalne merepilt peegeldab ameerikalikule realismile üldiselt väga omast fotograafilise efekti taotlust.
|
|
|
|
|
| Artikkel: 1863 |
(*) uus kaup |
Davidson, Allan Douglas (1873 – 1932). Davidson, Allan Douglas (1873 – 1932).
Lühikirjeldus:
Õli, lõuend
72 x 91
All paremal – A. Davidson 1895
A. Davidson oli küllaltki britimaalija, kes esines alates sajandivahetusest näitustel figuraalsete kompositsioonide, portreede aktide ja lillemaalidega. Hea professionaalse ettevalmistusega kunstnik oli ka ise õppejõuks. Vt. Thieme-Beeker, Volmer jt. allikad
|
|
|
|
|
Deiker, Carl (1879 - 1958). Metsis. (1920).
Lühikirjeldus:
Guašš, paber
19,5 x 30,2
All paremal – Carl Deiker Düsseldorff 1920
Tuntud Düsseldorfi koolikonna maalija maalijate suguvõsast, kes oli ka kirjanik. Ta maalis põhiliselt maastike, jahistseene ning jahiloomi. Maalis ühendub realistlik meisterlikkus moodsalt vaba käsitluslaadiga.
|
|
|
|
|
Donadini, Ermenegildo Antonio (1847 – 1936). Thieme-Becker document San Polo saar Venetsias pärlipüüdjatega. (1910-20-nendad).
Lühikirjeldus:
Õli, lõuend papile kleebitud
49 x 73
All paremal – Donadini,Radebeul
Pöördel, ülal paremal DDR-I aegne kaubalipik ja keskel, sinise pliiatsiga: 3952 Donadini. Isola San Polo, Venedig m. Perlenfischer 73 x 49
Splitis sündinud, Radebeulis Drezdeni lähedal surnud Donadini on olnud joonistus –ja maali- professor Wienis Kunstiühingu koolis ja monumentaalmaali professor Dresdeni Kunstiühingu Koolis kuni 1913. Olnud hinnatud nii monumentaalmaalijana. Käesolev töö on romantiline Venetsia motiiv meisterlikult kujutatud veeavarusega.
|
|
|
|
|
| Artikkel: 1710 |
(**) müüdud |
Dumont (Du Mont), Francois (1850 -?). Metsas (1889)
Lühikirjeldus:
Õli, lõuend
60 x 49
All vasakul – Dumont 89
Alusraamil lipik – Dumont Francois Ben III
Alates 1870. Aastatest Genfis, Antverpenis, Brüsselis ja Pariisis esinud kunstnikul on ühisjooni Barbizoni koolkonna järgijatega.
|
|
|
|
|
| Artikkel: 1622 |
(**) müüdud |
Dücker, Eugen Gustav (1841 – 1916). Tee külasse. (1900– 1910. aastad).
Lühikirjeldus:
Akvarell, paber
26 x 35,5
All vasakul - E.Dücker
Kuressaares sündinud Eugen Gustav Dücker lõpetas Peterburi Kunstide Akadeemia 1862. a. suure kuldmedaliga. Òema lõputöö on Tretjakovi galerii püsiekspositsioonis Moskvas. 1872. aastast oli ta maastikumaali professor Düsseldorfi Kunstiakadeemias. Impressionistlikust vabaõhumaalist mõjutatud peenetundelise maastikumeistrina oli ta hinnatud eluajal, aga ka praegu. Tema valguse- ja õhuküllasest laadist annab käesolev akvarell hea ettekujutuse.
Tema teoseid leidub Berliini Rahvusgaleriis, Dresdeni Galeriis, Tretjakovi Galeriis Moskvas ja Peterburi Vene Muuseumis.
See maastik aitab mõista, miks Dücker oli professorina nii hinnatud Düsseldorfi Kunstiakadeemia põhjamaalastest õpilaste poolt.
|
|
|
|
|
Edzard – Eisendieck, Suzanne (1906 - 1998). Naine diivanil. (1930.aastad).
Lühikirjeldus:
Õli, lõuend
47,5 x 44
All vasakul – Susanne Eisendieck
Danzigis sündinus, Pariisis surnud maalija õppis kunsti peamiselt Berliinis, esines näitusel Berliinis ja Pariisis alates 1929. Aastast. Alates 1932. Tegutses Pariisis, oli abielus maalija Dietz Edzardiga. Mõjutatud A. Renoir’ ja Marie Laurencini loomingust. Peamisel figuuri ja portreemaalija.
|
|
|
|
|
Einmann, Eduard (1913 – 1982). "Natüürmort pudeliga" (1960-1970.aastad).
Lühikirjeldus:
Õli, masonit
54 x 65
Töö asub aadressil: Tallinn, Mustamäe tee 4 ruum 103
Eduard Einmann õppis Tallinna Riigi Kunstitööstuskoolis Paul Raua ja August Janseni juhendamisel. 1930-ndail aastail viljeles ta peamiselt maali. 1940-ndail paelus teda joonistus, milles kunstnik näitas häid portreteerimisvõimeid. Loomingulistelt reisidelt Armeeniasse, Ukrainasse, Usbeki, Egiptusesse, Itaaliasse, Tadžiki tõi kunstnik kaasa värskelt mõjuvaid joonistusi ja maale.
|
|
|
|
|
Einmann, Eduard (1913 – 1982). "Põld Ukrainas". (1950).
Lühikirjeldus:
Pastell, paber
37,5 x 54,2
Töö asub aadressil: Tallinn, Mustamäe tee 4 ruum 103
Eduard Einmann õppis Tallinnas Riigi Kunsttööstuskoolis Paul Raua ja August Janseni juhendamisel. 1930-ndail aastail viljeles ta peamiselt maali. 1940-ndail paelus teda joonistus, milles kunstnik näitas häid portreteerimisvõimeid. Loomingulistelt reisidelt Armeeniasse, Ukrainasse, Usbeki, Egiptusesse, Itaaliasse ja Tadžiki tõi kunstnik kaasa värskelt mõjuvaid joonistusi ja maale.
|
|
|
|
|
Einmann, Eduard (1913 – 1982). "Ukraina küla". (1950).
Lühikirjeldus:
Pastell, paber
36,7 x 48,9
All paremal - Andrus Einmanni tõendus autorsuse kohta
Töö asub aadressil: Tallinn, Mustamäe tee 4 ruum 103
Eduard Einmann õppis Tallinnas Riigi Kunsttööstuskoolis Paul Raua ja August Janseni juhendamisel. 1930-ndail aastail viljeles ta peamiselt maali. 1940-ndail paelus teda joonistus, milles kunstnik näitas häid portreteerimisvõimeid. Loomingulistelt reisidelt Armeeniasse, Ukrainasse, Usbeki, Egiptusesse, Itaaliasse ja Tadžiki tõi kunstnik kaasa värskelt mõjuvaid joonistusi ja maale.
|
|
|
|
|
Einmann, Eduard (1913 – 1982). Ateljee interjöör. (1965).
Lühikirjeldus:
Õli, lõuend
98,5 x 71
All paremal– Ed. Einmann 1965
Eduard Einmann õppis Tallinnas Riigi Kunsttööstuskoolis Paul Raua ja August Janseni juhendamisel. 1930-ndail aastail viljeles ta peamiselt maali. 1940-ndail paelus teda joonistus, milles kunstnik näitas häid portreteerimisvõimeid. Loomingulistelt reisidelt Armeeniasse, Ukrainasse, Usbeki, Egiptusesse, Itaaliasse ja Tadžiki tõi kunstnik kaasa värskelt mõjuvaid joonistusi ja maale.
|
|
|
|
|
Einmann, Eduard (1913 – 1982). Floksid. (1982).
Lühikirjeldus:
Õli, lõuend
64 x 50
All vasakul – Ed. Einmann 1982
Eduard Einmann õppis Tallinnas Riigi Kunsttööstuskoolis Paul Raua ja August Janseni juhendamisel. 1930-ndail aastail viljeles ta peamiselt maali. 1940-ndail paelus teda joonistus, milles kunstnik näitas häid portreteerimisvõimeid. Loomingulistelt reisidelt Armeeniasse, Ukrainasse, Usbeki, Egiptusesse, Itaaliasse ja Tadžiki tõi kunstnik kaasa värskelt mõjuvaid joonistusi ja maale.
|
|
|
|
|
Einmann, Eduard (1913 – 1982). Hoovis. (1955).
Lühikirjeldus:
Akvarell, paber
41,7 õ 31,5
All vasakul - E. Eimann 1955
Eduard Einmann õppis Tallinnas Riigi Kunsttööstuskoolis Paul Raua ja August Janseni juhendamisel. 1930-ndail aastail viljeles ta peamiselt maali. 1940-ndail paelus teda joonistus, milles kunstnik näitas häid portreteerimisvõimeid. Loomingulistelt reisidelt Armeeniasse, Ukrainasse, Usbeki, Egiptusesse, Itaaliasse ja Tadžiki tõi kunstnik kaasa värskelt mõjuvaid joonistusi ja maale.
|
|
|
|
|
| Artikkel: 1718 |
(**) müüdud |
Eist, Aksel (1930 – 2000) Sild Emajõeil (1960 – 70. aastad)
Lühikirjeldus:
Õli, lõuend
65 x 81
Alusraamil – Aksel Eist
Pastoosselt, temperamentselt maalitud töö Aksel Eist - maalijalt, tuntud tegijalt Tartu kunstielus, kes õppis maali 1959 -64 E. Ja M. Arraku stuudios ning kuulus 1989. aastast Eesti Kunstnike Liitu.
|
|
|
|
|
| Artikkel: 1696 |
(**) müüdud |
Eisvald Aleksander (1930. a-te teisest poolest Ristimägi, 1902 -) "Toompea motiiv" (1931)
Lühikirjeldus:
Õli, papp
66 x 52
All vasakul – AE
Pöördel, ülal – A. Eisvald 1931 Tallinn
Kunstniku Aleksander Eisvaldi biograafilised andmed on üsna lünklikud. Teada on, et 1921. aastal õppis ta Tallinnas Eesti ühe tuntuma maalikunstniku Ants Laikmaa juures ning 1940. aastate algul asus õppima kunstikooli "Pallas". Näitustel hakkas A. Eisvald esinema 1920. aastate teisest poolest. Teadmata on aga kunstniku sõjajärgne saatus.
Maheda värvigammaga loodud Tallinna vanalinna motiiv on suurepärane näide kunstnikule iseloomulikust laadist. Maal „Toomapea motiiv“ on kaetud paksu värvikihiga, jõulised ning tugevad pintslilöögid rõhutavad hoonete fasaadi, andes oskuslikult edasi kiviseina reljeefset pinda. Teosest õhkub rahulikku ja vaikset meeleolu. Motiivistik ning kunstniku käsitluslaad loovad tunde, et tegemist on kauni suvehommikuga, mil linn ei ole veel ärganud ning vaid üksikud varajased uitajad võivad tänavanurkatel kohtuda.
|
|
|
|
|
| Artikkel: 1177 |
(**) müüdud |
Eslon, Osvald (1895 – 1961). Veneetsia motiiv. (1926 –27).
Lühikirjeldus:
Akvarell, paber
36,8 x 24,7
All paremal – O. Eslon Venezia
1918- 19.a Münchenis õppinud O. Eslon täiendas end aastail 1926 – 27 Itaalias. Sest ajast pärineb Itaalia motiive akvarellis, mis olid sõjaeelses Eestis üpris populaarsed. Pärast sõda siirdus Eslon üle Rootsi Kanadasse. Eesti akvarelli ajaloos on tal kindel koht.
|
|
|
|
|
Espe, Nigul (1907 – 1970). Lilled. (1964).
Lühikirjeldus:
Akvarell, paber
28 x 19
All paremal- Nigul Espe 64
Lõpetas 1932 Tartu "Pallase" A.Vabbe ateljees. Kuulus aastast 1932 EKKKÜ-sse, aastast 1945 KL-i liige. Aastast 1929 esineb näitustel Eestis, Riias, Roomas ja Budapestis.
Loonud stafaažiga maastiku- ja linnavaateid.
|
|
|
|
|
Espe, Nigul (1907 – 1970). Rand. (1963).
Lühikirjeldus:
Akvarell, paber
22 x 32
All paremal- N. Espe 1963
Lõpetas 1932 Tartu "Pallase" A.Vabbe ateljees. Kuulus aastast 1932 EKKKÜ-sse, aastast 1945 KL-i liige. Aastast 1929 esineb näitustel Eestis, Riias, Roomas ja Budapestis.
Loonud stafaažiga maastiku- ja linnavaateid. Käesolev etüüd maalitud plahvatuslikult – spontaanselt, vaba ja laia pintslitõmmetega, mis näitab Espet–maalijat parimast küljest.
|
|
|
|
|
| Artikkel: 1893 |
(*) uus kaup |
Essenson, Avo. Kaberneeme motiiv. (2003).
Lühikirjeldus:
Õli, lõuend
45,5 x 60,3
All paremal – Avo 03
Pöördel, ülal – Avo Essenson "Kaberneeme motiiv" 2003
Traditsioonilises realistlikus laadis hästi maalitud töö.
|
|
|
|
|
Farge, Pierre (sünd. u. 1900). Place du Tertre Pariisis. (1930 –nendad).
Lühikirjeldus:
Õli, lõuend
41 x 33,5
All paremal – Farge
Pierre Farge oli Pariisis tegutsenud maalija, peamiselt linnavaadete looja, kes esines 1927.aatast Sõltumatute salongis, 1930. aastast Tuileries’ salongis. Place du Tertre on väljak Monmartre’il, kus on traditsiooniliselt palju maalivaid ja oma pilte müüvaid kunstnikke.
|
|
|
|
|
Fuks, Margarethe (1921 – 2005). Eesti vanemad. (1940- nendad).
Lühikirjeldus:
Akvarell, paber
47 x 33
All vasakul – M. Fuks
Margarethe Fuks sündis 1921. a. Leningradis. Pere tuli 1921. a. Eestisse. Kunstialase algõpetuse sai Riigi Tarbe- ja Kujutava Kunsti Koolis dekoratsioonimaali erialal. 1940-41 õppis J. Koorti nim. Riigi Rakenduskunsti Koolis, 1942-43 N. Mei ja E. Haameri õpilasena Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti Koolis. On viljelnud plakatikunsti ning maalinud sadama- ja linnavaateid, natüürmorte, portreid, eriti lapseportreid.
Näitused: Tallinn, Tartu.
|
|
|
|
|
Gailit, Elvi (1931 – 1990). Roosid klaaskannus. (1984).
Lühikirjeldus:
Õli, papp
78,5 x 49,5
All vasakul – E. Gailit 84
Kirjanik August Gailiti vennatütar Elvi Gailit on sündinud Vastemõisas Kasaritsa vallas. Ta küüditati 1949. a. Aastail 1955 – 57 õppis ta Irkutski kunstikoolis, 1957 – 59 Tartu Kunstikoolis; lõpetas ERKI 1965. a. maalijana. Tegutses kunstipedagoogina, maalis isikupärases laadis natüürmorte ja lilli.
|
|
|
|
|
Gebhardt, Karl (1860 – 1917). Kiriku eeskoda. (1896).
Lühikirjeldus:
Õli, papp
26, 5 x 37
All vasakul – Rattenberg park (Kiriku eeskoda)
Töö asub aadressil: Tallinn, Mustamäe tee 4 ruum 103
Karl Gebhardt – Müncheni maalija – õppis sealses Kunstide Akadeemias, oli Roomas stipendiaadina, esines Müncheni näitustel peamiselt ajaloožanriga. Need kirikuinterjöörid on käsitluselt ja meeleolult tüüpilised oma aja interjöörimaalile, mida huvitas interjööri seos välismaailmaga, inimese tunnetusega, kes äsja ruumi läbis.
|
|
|
|
|
Gebhardt, Karl (1860 – 1917). Käärkambri esine. (1896).
Lühikirjeldus:
Õli, papp
26 x 34
Ülal paremal – Tasfers 96
Töö asub aadressil: Tallinn, Mustamäe tee 4 ruum 103
Karl Gebhardt – Müncheni maalija – õppis sealses Kunstide Akadeemias, oli Roomas stipendiaadina, esines Müncheni näitustel peamiselt ajaloožanriga. Need kirikuinterjöörid on käsitluselt ja meeleolult tüüpilised oma aja interjöörimaalile, mida huvitas interjööri seos välismaailmaga, inimese tunnetusega, kes äsja ruumi läbis.
|
|
|
|
|
| Artikkel: 1895 |
(*) uus kaup |
Geyer, Johann (1807 – 1875). Uudishimulikud lapsed. (1840. aastad)
Lühikirjeldus:
Õli, lõuend
68 x 64,5
All paremal – Johann Geyer
Magamajäänud hoidja jääb pildi hämaramale, paremale poolele. Vasakul üritavad lapsed piiluda läbi ukseprao küünlasäras saali. Saksa žanristi meisterlik maal biidermeierajastust.
|
|
|
|
|
Griffin David (1825 - ?) Suvemaastik. (1892).
Lühikirjeldus:
Õli, lõuend
62 x 41
All vasakul – G. Griffin 1892
Inglise maastikumaalija, romantilise koolikonna esindaja. Tema tegevus on jälgitav umbes aastast 1870 Lõuna – ja Kesk – Inglismaal. Teda on hinnatud peenekoelise detailikäsitluse ja harmoonilise, meeleolu loova koloriidi pärast.
|
|
|
|
|
| Artikkel: 1597 |
(*) uus kaup |
Grünberg, Jaan (1889-1969). Bukett klaasvaasis. (1945).
Lühikirjeldus:
Monotüüpia, üle maalitud, paber
Km 33 x 23,8
Lm 39,5 x 30,7
All paremal – J. Grünberg 45.
Jaan Grünberg oli eesti tuntumaid monotüüpiameistreid, kes trükitud kujutise enamasti tugevasti üle maalis. Seetõttu on tema puhul eriti raske määratleda teose liiki: see on rohkem maal kui graafika. J. Grünbergi sõjajärgseid monotüüpiaid kohtab Eestis veel harva.
|
|
|
|
|
| Artikkel: 1596 |
(*) uus kaup |
Grünberg, Jaan (1889-1969). Lillepott. (1950-nendad).
Lühikirjeldus:
Õli, kartong
29,6 x 21
All vasakul - Jaan
J.Grünberg, kes elas aastail 1926–1933 ja 1937–1939 Prantsusmaal ning alates 1944.a-st Rootsis, on tuntud kolorist, Pariisi koolkonnale lähedane maalija. Tema varjundirikas laad muutus ajapikku üha ekspressiivsemaks. Ta tavatses üle maalida oma monotüüpiaid ning kasutas paberit ka puhta õlimaali alusena, jäädvustas kiirelt oma värvinägemusi. Analoogilisi motiive pole teada.
|
|
|
|
|
Guli, Nikolai (1936 – 2008) "Järvemaastik" (1977)
Lühikirjeldus:
Õli, lõuend
75 x 96
All paremal – Culi 79
Nikolai Guli säravas koloriidis ja valgusküllastele teostele kuulus tähelepanuväärne koht 1960. – 1990. aastate näitusepildis. Kunstnik lõpetas Eesti Riikliku Kunstiinstituudi 1962. aastal, kus ta 1968.a. asus tööle õppejõuna. 1970. aastatel osales N. Guli Tallinna Laste Kunstikooli rajamisel ning oli ka selle esimene direktor. Aktiivse pedagoogilise tegevuse kõrvalt jagus kunstnikul siiski ka energiat loometöö viljelemiseks.
Teosel "Järvemaastik" on kujutatud järve, mis on piiratud metsatukkadega. Seda on edasi antud kirgastes ja jõulistes toonides. Kõik kokku loob antud motiivist vaikse ja eraldiseisva paiga, kuhu on võimalik varjuda kärarikka linnaelu ning halli argipäeva eest. Järvel paadis istuv figuur näib nautivad üksindust ning hetke, mille ta saab pühendada vaid iseendale ja oma mõtetele.
|
|
|
|
|
| Artikkel: 1629 |
(**) müüdud |
Haas, Voldemar (1889–1982). Rannaliivikud. (1960-nendate lõpp – 1970-nendate algus).
Lühikirjeldus:
Õli, papp
34 x 49
Pöördel - Voldemar Haas
1919–1923 "Pallases" K. Mäe ja A. Vabbe juures õppinud Voldemar Haas kujunes silmapaistvaks teatrikunstnikuks, rikastades lavakujundust tehniliste uuendustega. Paralleelselt viljeles ka tahvelmaali, milles paelub värvirõõmsa dekoratiivsusega. 1957 sai ENSV rahvakunstniku aunimetuse. Värskelt maalitud tundlik etüüd, mis näitab kunstniku meisterlikkust looduse maalimisel.
|
|
|
|
|
Haas, Voldemar (1889–1982). "Talvine mets". (1960-nendate lõpp – 1970-nendate algus).
Lühikirjeldus:
Õli, lõuend
34,5 x 49
Töö asub aadressil: Tallinn, Mustamäe tee 4 ruum 103
1919–1923 "Pallases" K. Mäe ja A. Vabbe juures õppinud Voldemar Haas kujunes silmapaistvaks teatrikunstnikuks, rikastades lavakujundust tehniliste uuendustega. Paralleelselt viljeles ka tahvelmaali, milles paelub värvirõõmsa dekoratiivsusega. 1957 sai ENSV rahvakunstniku aunimetuse. Värskelt maalitud tundlik etüüd, mis näitab kunstniku meisterlikkust looduse maalimisel.
|
|
|
|
|
Hallop, Ernst (1908 –1980). Natüürmort valgete pojengidega. (1950-nendad).
Lühikirjeldus:
Pastell, papp
58,5 x 48,5
All paremal – Hallop
Maalikunstnik Ernst Hallop sündis 1908. a. Gatšinas, suri 1980. a. Tallinnas. Õppis 1926-34
"Pallases" A. Vabbe juhendusel. Täiendas end Inglismaal, Prantsusmaal, Itaalias. Tegutses seejärel vabakunstnikuna Võrus, Tallinnas, sõja ajal Tšeljabinskis ja Moskvas, alates 1945. a. jälle Eestis, kuid tegi pikki loomematku ka Venemaale, eeskätt selle põhjaossa ja Siberisse. Viljeles pastell- ja õlimaali, kriidi- ja söejoonistust ning monotüüpiat. Žanreist eelistas maastikku ja portreed.
Näitused: Viljandis, Riias, Kaunases.
|
|
|
|
|
Hofmann O. Maastik. (1942).
Lühikirjeldus:
Õli, lõuend
60 x 90
All paremal – O. Hofmann 42
Töö asub aadressil: Tallinn, Mustamäe tee 4 ruum 103
|
|
|
|
|
| Artikkel: 1904 |
(*) uus kaup |
Hoppe, Ferdinand (1848- 1890). Küla orus. (1870 – 80. aastad).
Lühikirjeldus:
Õli, lõuend
49 x 65
All paremal – F. Hoppe
Tartus sündinud ja Kölnis oma elu lõpetanud Düsseldorfi koolkonna kunstnik oli headeudustega, nagu näitab üks leevikesega natüürmort 1863. Aastast, mis on kunstiturul vilksatanud. Tema figuuri – ja maastikumaalidel on tugev romantiline maik, nagu antud alpimaastikulgi.
|
|
|
|
|
| Artikkel: 1905 |
(*) uus kaup |
Hoppe, Ferdinand (1848- 1890). Natüürmort lasted lindudega. (1887).
Lühikirjeldus:
Õli, puu
87,2 x 56,9
All vasakul – F. Hoppe 1887
Tartust pärit maalija oli Dückeri õpilane Düsseldorfis ja tegutses seal elu lõpuni, viljeldes eri žanre. Realistlik natüürmort, sealhulgas biidermeierlikus vaimus illusoorne vaikelu, nagu käesolev, oli 19. Sajandi lõpukümnenditelgi populaarne. Kui puitseina üldiselt imiteeriti värvidega, siis Hoppe on kasutanud ära puutahvli naturaalset mustrit.
|
|
|
|
|
Härm, Lilian (s. 1927). Põllulilled. (1995).
Lühikirjeldus:
Õli, lõuend papile kleebitud
34,8 x 27
All vasakul – L. Härm
Pöördel, ülal – Lilian Härm "Põllulilled" 2005
Töö asub aadressil: Tallinn, Mustamäe tee 4 ruum 103
Peamiselt tarbegraafiku ja raamatuillustraatorina tuntud kunstnik on esinenud ka maalijana, kelle töid iseloomustab lüürilisus ja dekoratiivsus.
|
|
|
|
|
Hübner, Carl Wilhelm (1814 – 1879). Ema lapsega. (1840 – 50 aastad).
Lühikirjeldus:
Õli, tsinkplaat
vm 15 x 11,5 (ovaal)
All paremal monogramm – CH
Pöördel – Carl Hübner
Tagaplaanil lipikud kunstniku elulooliste andmetega ja katkendiga Wolfgang Hütti raamatust "Die Düsseldorfer Malerschule 1816 – 1863" (Leipzig 1965). C. W. Hübner oli pärit Königsbergist, õppis W. von Schadow` ja C. F. Sohni juures Düsseldorfi akadeemias, jäi Düsseldorfi tööle; kunstnike ühingu "Malkasten" asutajaliikmeid. Akadeemilis – biidermeierlikus laadis töö on stiilne näide tema kunstist, mis tõi talle Amsderdami ja Philadelfia akadeemiate liikmeks nimetamise.
|
|
|
|
|
Jegorov, Andrei (1878-1954). Saanisõitja heinasaoga taamal.. (1930. aastad)
Lühikirjeldus:
Tempera, papp
Vm 32,5 x 43,5
All paremal – A. Jegorov
Sündis 1878. a. Harjumaal, suri 1954. a. Tallinnas. Õppis 1898-1901 Peterburis Kunstide Edendamise Seltsi Koolis ja 1901-09 vabakuulajana Peterburi KA kõrgemas kunstikoolis (I. Repini ja D. Kardovski ateljees). Tegutses Peterburis vabakunstnikuna . Alates 1920. aastast elas Eestis. Loomingus lähtus vene realismist. Sai tuntuks linnavaadete ja maastikumaalidega.
Näitused: Tallinn, Peterburg, London, Riia, Pariis, Helsingi, Lübeck, Kiel, Köln, Kopenhaagen, Moskva, Kaunas, Rooma, Budapest.
|
|
|
|
|
Jegorov, Andrei (1878-1954). Saanisõitjad taluga vasemal. (1930. aastad).
Lühikirjeldus:
Tempera, guašš, papp
vm 33x 49
All paremal – A.Jegorov.
A. Jegorovi ülipopulaarsed talvemaastikud saanisõitjatega on kõik lahendatud erinevalt, kuid alati annavad nad edasi pakaselise talvepäeva sära ja tunnet inimese kooskõlast loodusega.
Sündis 1878. a. Harjumaal, suri 1954. a. Tallinnas. Õppis 1898-1901 Peterburis Kunstide Edendamise Seltsi Koolis ja 1901-09 vabakuulajana Peterburi KA kõrgemas kunstikoolis (I. Repini ja D. Kardovski ateljees). Tegutses Peterburis vabakunstnikuna . Alates 1920. aastast elas Eestis. Loomingus lähtus vene realismist. Sai tuntuks linnavaadete ja maastikumaalidega.
Näitused: Tallinn, Peterburg, London, Riia, Pariis, Helsingi, Lübeck, Kiel, Köln, Kopenhaagen, Moskva, Kaunas, Rooma, Budapest.
|
|
|
|
|
| Artikkel: 1645 |
(**) müüdud |
Juškevitš, Andrei. (s. 1962) Tallinna motiiv. (2007).
Lühikirjeldus:
Õli, lõuend
80,5 x 110
All paremal – A. Juškevitš 2007
Lõpetanud Tallinna Kunstiülikooli maali erialal 1994.
1995 – Feodossias, I. K. Aivazovski galeriis.
Töid Feodossia muuseumis, erakogudes Prantsusmaal, Saksamaal, Soomes, Rootsis, Hollandis.
|
|
|
|
|
Jõerüüt, Helga (1925). Saaremaa motiiv. (1978).
Lühikirjeldus:
Monotüüpia, paber
Plm 40 x 54
All paremal – H. Jõerüüt 1978
Helga Jõerüüt, kes õppis alates 1943. aastast Kõrgematel Kujutava Kunsti kursustel, peale sõda – Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis ja lõpetas ERKI 1951. a. maalijana, kuulus Ü. Soosteri põlvkonda, kuid tema looming jäi üldiselt looduslähedaseks – idülliliseks. Silmapaistva meisterlikkuse on ta saavutanud monotüüpias, olles praegugi üks selle väheseid viljelejaid.
|
|
|
|
|
Jõerüüt, Helga (1925). Soomaa. (1980-ndad).
Lühikirjeldus:
Monotüüpia, paber
Plm 56 x 79
All paremal – H. Jõerüüt
Ülo Soosteri õpingukaaslane Tartu “Pallases” ja Kunstiinstituudis. 1951. a. Tallinna Kunstiinstituudi maalijana lõpetanud Helga Jõerüüt on tuntud akvarellmonotüüpia viljelejana. See suureformaadiline monotüüpia paistab silma nüansipeenusega; kunstnik on tulemust küllalt täpselt osanud ette arvestada plaadile maalides. Avar põhjamaine maastik võlub siin oma karmi iluga.
|
|
|
|
|
Jõgever, Silvia (1924-2005). Istuv akt. (1940.aastate lõpp – 1950. aastate algus).
Lühikirjeldus:
Õli, lõuend
103 x 81,2
All paremal – S. Jõgever
Sündis 1924. a. Tartumaal. 1942. a. asus õppima Tartu Kõrgematel Kujutava Kunsti Kursustel, õpingud lõpetas ENSV Riiklikus Kunstiinstituudis 1952. a . Alates 1948. a. töötas õpetajana Tartu koolides. 1960-67 esines näitustel, järgnevalt võis S. Jõgeveri loomingut näha personaalnäitustel Tartu Riiklikus Kunstimuuseumis 1972. a. ja Tallinna Kunstisalongis 1973. a.
|
|
|
|
|
Jõgever, Silvia (1924-2005). Kaubitseja. (1980).
Lühikirjeldus:
Lõuend, kleebitud papile
62,5 x 86,5
Sündis 1924. a. Tartumaal. 1942. a. asus õppima Tartu Kõrgematel Kujutava Kunsti Kursustel, õpingud lõpetas ENSV Riiklikus Kunstiinstituudis 1952. a . Alates 1948. a. töötas õpetajana Tartu koolides. 1960-67 esines näitustel, järgnevalt võis S. Jõgeveri loomingut näha personaalnäitustel Tartu Riiklikus Kunstimuuseumis 1972. a. ja Tallinna Kunstisalongis 1973. a.
Tihke dekoratiivse faktuuriga, lummava värvi- ja heletumeduse kontrastiga allegoorilis-sümbolistlik kompositsioon ühelt Tartu huvitavalt naiskunstnikult. Unistuslik-fantastiline maailmanägemine ilmnes juba tema 1960. aastate töös.
|
|
|
|
|
Kalckreuth Patric von (1898 – 1970) Mere (1940 – 50. Aastad)
Lühikirjeldus:
Õli, lõuend
60 x 80
All paremal – P.v. Kalckreuth
Saksa maalikunstnik P. von Kalckreuth oli nõutud marinist.Oma eluajal osales ta aktiivselt näitustel, kus tema meremaalid kogusid suurt populaarsust. Tema maalide köitvuse üks põhjusi on valgusekujutuse meisterlikkus,taeva ja mere seisundite täpne tabamine.
“Murdlainetus rannikul” on suurepärane näide kunstniku käekirjast ning teemakäsitlusest, kus keskmes on taaskord lainetev meri. Kunstnik andis läbi oma tunnetuse mäslevale ja tormisele merele uued dimensioonid.
|
|
|
|
|
Kaljo, Richard (1914 – 1978). Bžnis. (1946).
Lühikirjeldus:
Õli, paber
34,3 x 45,7
All paremal - Richard Kaljo 1946 24.sept.1946 Bžni
Suurepärane mahlakas joonistus, sõjajärgsele Tartule iseloomulik vaatenurk. Järgmisel aastal asus kunstnik Tallinnasse.
Haruldane ja üllatavalt värvipeen õlietüüd Richard Kaljo 1946.a. loominguliselt matkalt Armeeniasse . Valdavalt valmis sel matkal sulejoonistusi, muljete alusel järgmisel aastal ka paar estampi. Richard Kaljot tuntakse kui virtuooslikku puugravööri, ent üldiselt ei tunta kui maalijat. Seejuures oli tal hea maalitunnetus.
|
|
|
|
|
Kant C. Natüürmort. (1940 –60. aastad).
Lühikirjeldus:
Õli, lõuend
38 x 53
All paremal – C Kant
Saksa kunstniku teos ilmselt sõjajärgsetest aastakümnetest, mil figuratiivne kunst oli kunstiturul valitsev. Sümpaatselt, kultuurselt maalitud töö.
|
|
|
|
|
Kell, Elmar (1925-2006). Sadam. (1953).
Lühikirjeldus:
Õli, papp
36,5 x 30
All paremal – Elm Kell 1953
Elmar Kell lõpetas Tallinna Riikliku Tarbekunsti Instituudi 1950.a. ning töötas televisioonikunstnikuna, esinedes sageli näitustel ning olles seotud 1960. aastate põlvkonna kunstnikega.
|
|
|
|
|
Kell, Elmar (1925-2006). Tütar Kaja. (1958).
Lühikirjeldus:
Õli, lõuend papil
40,5 x 30,5
All paremal – Elm Kell
Pöördel – Tütar Kaja 1958 Elm Kell
Elmar Kell lõpetas Tallinna Riikliku Tarbekunsti Instituudi 1950.a. ning töötas televisioonikunstnikuna, esinedes sageli näitustel ning olles seotud 1960. aastate põlvkonna kunstnikega.
|
|
|
|
|
Kimm, Ilmar (1920). "Tartu motiiv". (1949).
Lühikirjeldus:
Õli, lõuend
51 x 43
All paremal – I.Kimm 49
Töö asub aadressil: Tallinn, Mustamäe tee 4 ruum 103
Ilmar Kimm lõpetas I.Repini nim.Kunstiinstituudi maali alal 1948. Oli 1948-51 Tartu Riikliku Kunstiinstituudi ja 1952-88 Tallinnas ERKI õppejõud (a-st 1954 dots., a-st 1965 prof., 1963-83 maalikat. Juh., 1983-88 konsultantprof.)
Viljelenud kõiki maaližanre, enim ajaloo- ja tööteemalist figuurikompositsiooni ning portreed.
|
|
|
|
|
Kits, Elmar (1913 – 1972). Hosta. (1965).
Lühikirjeldus:
Tempera, paber
47 x 56
All paremal – Elmar Kits 65
Elmar Kits õppis "Pallases" Ado Vabbe juhendamisel. Peale sõda töötas õppejõuna Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis. Ta oli silmapaistvamaid "Pallase" maalikoolkonna esindajaid. Viljeles kõiki tahvelmaali žanre, monumentaalmaali ja raamatuillustratsiooni. Suutis säilitada isikupära vaatamata nõukogude kunstipoliitikale.
|
|
|
|
|
| Artikkel: 1926 |
(*) uus kaup |
Kits, Elmar (1913 – 1972). Kompositsioon figuuridega (1968)
Lühikirjeldus:
Tempera, paber
44,5 x 40
All paremal – Elmar Kits 68
Pöördel - Ülo Tedrele Elmar
Töö asub aadressil: Tallinn, Roseni tänav 8, Rotermanni väljakul.
Peale E. Kitse näitusi Tartus ja Tallinnas 1966-67. a., mil ta üllatas publikut oma originaalse poolabstraktse laadiga, jätkas ta taoliste tööde maalimist - enamasti temperas, papil või paberil. Neis avaldub tema ammendamatu värvifantaasia: omaette tervik on ka käesolev töö roheliste, hallide, oranźide, napolikollaste toonidega. Motiiviks on tihti motiivigrupp - nii ka siin.
|
|
|
|
|
| Artikkel: 1925 |
(*) uus kaup |
Kits, Elmar (1913 – 1972). Vaas kirju buketiga (1963)
Lühikirjeldus:
Tempera, guaśś, paber
58,8 x 47,8
Ülal paremal - Elmar Kits 63
Töö asub aadressil: Tallinn, Roseni tänav 8, Rotermanni väljakul.
Kits on meisterlik kunstnik, kes suutis kõik oma motiivid huvitavaks maalida. Lilli on ta jäädvustanud kogu oma loomingu jooksul ning kõik pildid kannavad ka oma ajastu nägu. 1960ndatel pöördus Kits abstraktsiooni poole ja tema koloriit muutus kümnendi algul heledaks. Antud töös ongi lillakates toonides lillebuketti kujutatud heledates kollakas-rohekates toonides foonil. Kitse pintslikiri on kiire ja värelev, toone kannab ta elegantselt ja meisterlikult üksteise kõrvale. Tulemuseks on maal, kus vaatajat köidab esmalt särav koloriit. Kunstnik leidis, et maalida saab ja tuleb kõike, et osata näha ja tabada esemeis ja looduses peituvat värvimaailma.
|
|
|
|
|
Kits, Elmar (1913-1972). "Adleri lähedal". (1963)
Lühikirjeldus:
Tempera, paber
49,5 x 61,5
All paremal - Elmar Kits 63
Töö asub aadressil: Tallinn, Mustamäe tee 4 ruum 103
Kunstniku pärandis hõlmavad küllaltki suure osa loomingulistelt matkadelt kaasatoodud teosed, kus avaldub, nagu mujalgi, tema impulsiivsus ning isikupärane loodusetõlgendus. See Kaukaasia motiiv lumega kaetud mäeahelikuga mõjub majesteetlikult, veel rohkem paelub aga koloriit - türkiisroheline taevas, mis peegeldub järves, lillakassinisesse vinesse mähkunud mäed, lauskmaa rusked ja oliivjad toonid, hõrk "idamaine" gamma. Teos on reprodutseeritud kataloogis "Elmar Kitse fenomen"/Tartu 1994, nr.531/.
|
|
|
|
|
Kits-Mägi, Linda (1916-1990). Põlulilled. (1960-nendad).
Lühikirjeldus:
Õli, lõuend
45,5 x 38,5
Linda Kits-Mägi õppis "Pallases" 1934-1943, abiellus õpingute ajal, 1939. a., Elmar Kitsega. Pidev kontakt viimase loominguga ei jätnud tema laadile muidugi teatavat mõju avaldamata, kuid see oli siiski väiksem, kui võinuks arvata. Sest Linda Kits-Mägi oli ise üpris tugev ja omapärane maalijaisiksus, kes lähtudes prantsuse hilisimpressionistlikust traditsioonist, arendas seda täiesti individuaalses maalilis-koloristlikus võtmes.
|
|
|
|
|
Kivit, Richard (1888 – 1981). Kasesalu kevadel. (1920-nendad).
Lühikirjeldus:
Akvarell, paber
24,5 x 19
All vasakul – R. Kivit
Richard Kiwit – sündinud Tartus ja surnud Ludwigsbergis Stuttgarti lähedal – on Eestis tuntud eeskätt viljaka lasteraamatute illustraatorina. Ent ta oli ka omapärane ja meisterlik akvarellist, kes oli oma oskusi sel alal täiendanud 1921-22.a. Berliinis. 1944.a. lahkus ta Eestist ja tegutses elu lõpuni päris edukalt Saksamaal, samadel aladel, milles kodumaalgi.
|
|
|
|
|
Klaus, Christian (1843 – 1893). Lapsed eeskojas. (1880).
Lühikirjeldus:
Õli, puu
24,1 x 16,3
All paremal- Oberuhd 1880 Chr.Klaus
Taga, ülal lipik andmetega
Töö asub aadressil: Tallinn, Mustamäe tee 4 ruum 103
Ülemöödunud sajandi lõpule iseloomulik idüll mängivate lastega poolhämaras trepikojas vaatega loodusesse. Autor – Nürnbergi maalija, peamiselt žanrist. Puu oli Saksamaal tollal maalialusena väga levinud.
|
|
|
|
|
| Artikkel: 1866 |
(*) uus kaup |
Klos, K. Klos, K.
Lühikirjeldus:
Õli kleebitud vineerile
35 x 45
All vasakul – K.Klos
|
|
|
|
|
Kokamägi Epp-maria (1959) Maastik majadega (1978)
Lühikirjeldus:
Õli, lõuend
60 x 69
All vasakul – E Kokamägi 78
Epp Maria Kokamägi on sündinud 28. jaanuaril 1959 Tallinnas. 1983. aastal lõpetas ta Eesti Riikliku Kunstiinstituudi maalijana. Alates1984 aastast kuulub ta Eesti Kunstnike Liitu.
Epp Maria Kokamägi loomingulised tegevusalad on õlimaal, akvarell, raamatukujundus
ning teatri- ja kinokujundus. Alljärgnev loetelu annab ülevaate tema saavutustest.
|
|
|
|
|
Kokamägi, Luulik (1921 – 1986). Maastik valge majaga. (1964).
Lühikirjeldus:
Õli, kartong
44 x 63
All paremal – L.Kokamägi 64
Lõpetas Eesti Riikliku Kunstiinstituudi, oli samas ka õppejõud. Luulik Kokamägi saavutas kiiresti tunnustuse portretistina, kelle realism oli meisterlik ja omanäoliselt tundlik. See esimene õitseaeg kestis 1960-ndate alguseni. Siis tunnetas temagi vajadust oma laadi moderniseerida, ent leidis end taas alles 1970–ndatel, peamiselt portreekompositsioonides oma perekonnaliikmetest, eelkõige tütrest, kellest on saanud tuntud maalija Epp-Maria Kokamägi.
Käesolev maastik on otsekui tähis Luulik Kokamäe teel 1970.aastate valgustundliku, heleda ja avara hingusega laadi poole. Motiiv on iseenesest lihtne, ent valge maja tumedate puude vahel, roosatava põllu taga on lummav. Teoses on põhjamaise valguse erilist selgust, mida Luulik Kokamägi imetles, nagu me kõik, Paul Raua maastikes.
|
|
|
|
|
Kongo, Alfred. (1906 – 1990). Kaktus. (1987-1988).
Lühikirjeldus:
Tempera, masoniit
68,5 x 49,8
Alfred Kongo lõpetas "Pallase" J.Vahtra, A.Vabbe ja V.Ormissoni juhendamisel. Kooli koloristliku traditsiooni säilitaja. Käesolev on kunstniku üks viimaseid maale, mis annab tunnistust meistri värvinägemuse erksusest.
|
|
|
|
|
Kongo, Alfred. (1906 – 1990). Sügisene Kanepi maastik. (1988).
Lühikirjeldus:
Tempera, kartong
50,5 x 65,5
All paremal, pliatsiga – 1988
Pöördel – Kongo A. "Sügisene Kanepi maastik"
Alfred Kongo lõpetas "Pallase" J.Vahtra, A.Vabbe ja V.Ormissoni juhendamisel. Kooli koloristliku traditsiooni säilitaja. Käesolev on kunstniku üks viimaseid maale, mis annab tunnistust meistri värvinägemuse erksusest.
|
|
|
|
|
Kormašov, Nikolai (1929). Krimm. (1959).
Lühikirjeldus:
Õli, kartong
50 x 70
All paremal – N.Korm 59
Töö asub aadressil: Tallinn, Mustamäe tee 4 ruum 103
Nikolai Kormašov on alates 1960. aastatest üks huvitavamaid eesti maalijaid. 1960. aastate lõpupoolel ilmnes tema kunstis ikoonimaali mõju, mis 1970. aastate keskpaiku hakkas nõrgenema. Ikoonimaalile omast sümbolite keelt kasutas ta loovalt ja kaasaegselt.
|
|
|
|
|
| Artikkel: 1928 |
(*) uus kaup |
Kormašov, Nikolai (s.1929). Kaluri naine (1956)
Lühikirjeldus:
Õli, lõuend
60 x 48
All paremal - Kormashov 56.
Töö asub aadressil: Tallinn, Roseni tänav 8, Rotermanni väljakul.
Nikolai Kormašov on alates 1960. aastatest üks huvitavamaid eesti maalijaid. 1960. aastate lõpupoolel ilmnes tema kunstis ikoonimaali mõju, mis 1970. aastate keskpaiku hakkas nõrgenema. Ikoonimaalile omast sümbolite kult kasutas ta loovalt ja kaasaegselt. "Pojad II" lõppvariant (sünt. Tempera, lõuend, 201 x 132,2) valmis 1973. aastal ja asub Tartu Kunsti muuseumis. Teoste "Pojad I" (1972), "Pojad II" ning maali "Minu Eestimaa" (1973) eest sai N. Kormašov 1974. aastal Kristjan Raua preemia.
|
|
|
|
|
| Artikkel: 1918 |
(*) uus kaup |
Korstnik, Raivo (1932 - 1992). Valli tänava ja Pärnu maantee nurgal. (1960)
Lühikirjeldus:
Õli, lõuend
58 x 79
All paremal – 60 RK
Töö asub aadressil: Tallinn, Roseni tänav 8, Rotermanni väljakul.
Raivo Korstniku loomingu esiletõusev teema on alati olnud meri koos rannarahva eluoluga. Võimalik, et selle Ida-Virumaalt pärit noormehe kiindumus mereteemasse sai alguse 1950. aastatel, mil Kihnu saarest kujunes Eesti Riikliku Kunstiinstituudi tudengite suvepraktika paik.
Raivo Korstnik lõpetas ERKI 1957. aastal. Arvestades kunstniku armastust meremaali vastu, on seda huvitavam aga kohata tema loomingus hoopis teistsugust külge – linnavaadet.
Valli tänava ja Pärnu maantee nurka kujutaval kohal asub praegu hoopiski parkimisplats. Seda haljasala on kujutanud ka Andres Tolts. Tollal, 1960. aastatel, otsiti linnavaates ebatrafaretseid, linna palet mõneti ootamatust küljest valgustavaid motiive, mis tuleb ilmsiks ka antud maalil. Kunstnik on kujutanud suurlinna argielu kulgemist selle katkematus rütmis, kus näeb ruttavaid inimesi ning voorivaid autosid. Maal väljendab tollast miljööd ning annab aimu 1960. aastatel valitsenud kunstimaitsest.
|
|
|
|
|
| Artikkel: 1082 |
(**) müüdud |
Kuznetsov, Aleksander (s.1922). Vana Peterburi. (1991).
Lühikirjeldus:
Õli, lõuend
30,4 x 40,2
All vasakul – Êóçíåöîâ
Pöördel, ülal paremal – Êóçíåöîâ À. 1991ã. õ.ì. 30 x 40 "Ñòàðûé Ïåòåðáóðã"
Maal kujutab talvist Senati väljakut Peterbuuris Vaskratsaniku ja taamal paistva Jisaku katedraalige. Vanale Peterburile viitab peamiselt troska esiplaanil. Maalilaad on impressionistlik.
|
|
|
|
|
Leškin, Viktor (1914-1998). Kollased tülbid. (1983).
Lühikirjeldus:
Õli, papp
79 x 49,5
All paremal – V. Leškin 83
Pöördel, ülal – Viktor Leškin s. 1914a. Teostatud 1989 a. „kollased tülpid” nr 3
Viktor Leškin õppis Riigi Kunsttööstuskoolis, Riigi Kõrgemas Kunstikoolis ja Tallinna
Riiklikus Tarbekunsti Instituudis ja lõpetas ERKI 1949 aastal, kus hiljem oli aastakümneid õppejõuks.
|
|
|
|
|
Leškin, Viktor (1914-1998). Märts (1967).
Lühikirjeldus:
Õli, lõuend
50 x 80
All paremal – V. Leškin 1967
Pöördel - V. Leškin Märts 1967
Viktor Leškin õppis Riigi Kunsttööstuskoolis, Riigi Kõrgemas Kunstikoolis ja Tallinna Riiklikus Tarbekunsti Instituudis. Hariduse saanud maalija oli aastakümneid ERKI õppejõud. Tema loomingus domineerib maastikužanr, milles kajastuvad ajastu suuna-muutused. 1960. aastatel liigub kunstnik üldistatuma, eepilisema käsitluslaadi suunas.
|
|
|
|
|
Lehis, Enno (s. 1912). Viivikonna maastik. (1965).
Lühikirjeldus:
Akvarell, papp
50,8 x 70,2
All vasakul – E. Lehis.65
Pöördel – Viivikonna maastik
Siiani akvarellistina töötav ja esinev Enno Lehis oli sel alal eriti silmapaistev 1950. ja 1960. aastatel. Ta on rohkem romantilis-lüüriline loojanatuur. Selles maastikuski vastandab ta põlevkivibasseini karmid kraanad-tuhamäed õrnadele puukestele esiplaanil.
|
|
|
|
|
Leitu, Silvia (1912-1969). "Liilia". (1950-60.a.).
Lühikirjeldus:
Akvarell, paber
57.5 x 26.5
All paremal - Silvia Leitu
Töö asub aadressil: Tallinn, Mustamäe tee 4 ruum 103
Silvia Leitu oli tunnustatud kostüümikunstnik ja akvarellist juba enne emigreerumist. Välis-
Eesti kunstis on ta silmapaistvamaid akvarellivirtuoose, võrdselt tugev ja omapärane nii
figuuri kui ka lillemaalis.
|
|
|
|
|
Lepik, Hugo (1905 - 2001). Herradura. Hispania. (1950- nendad).
Lühikirjeldus:
Akvarell, süsi, paber
25,3 x 32, 5
All vasakul – H.Lepik
Peale sõda Rootsis, Göteborgis elanud Hugo Lepik oli kuni emigreerumiseni tuntud kui Riigi Kunsttööstuskooli litograafia- ja tsinkograafitöökoja juhataja, graafik ja maalija. Nimetatud aladel on ta viljakalt tegutsenud ka Rootsis.
Seal on pärit antud idülliline motiiv.
|
|
|
|
|
Lepik, Hugo (1905 - 2001). Hispaania motiiv. (1950- nendad).
Lühikirjeldus:
Akvarell, paber
Vm 35,2 x 47
All vasakul – H.Lepik
Kui kunstniku Lääne – Rootsi maastikku näeb Eesti galeriides sageli, siis Hispaania motiivid on haruldasemad. Nagu paljud rootslased ja eestlased, otsis H. Lepik mitmeid kordi päikest ja uusi muljeid Hispaaniast.
|
|
|
|
|
Lepik, Hugo (1905 - 2001). Natüürmort tedrekukega. (1950- nendad).
Lühikirjeldus:
Õli, lõuend
50 õ 61
All paremal – H.Leppik
Peale sõda Rootsis, Göteborgis elanud Hugo Lepik oli kuni emigreerumiseni tuntud kui Riigi Kunsttööstuskooli litograafia- ja tsinkograafitöökoja juhataja, graafik ja maalija. Nimetatud aladel on ta viljakalt tegutsenud ka Rootsis.
|
|
|
|
|
Lepik, Hugo (1905). Karikakrad. (1950- nendad).
Lühikirjeldus:
Õli, lõuend
41,5 õ 33,5
All paremal – H.Lepik
Peale sõda Rootsis, Göteborgis elanud Hugo Lepik oli kuni emigreerumiseni tuntud kui Riigi Kunsttööstuskooli litograafia- ja tsinkograafitöökoja juhataja, graafik ja maalija. Nimetatud aladel on ta viljakalt tegutsenud ka Rootsis.
|
|
|
|
|
Leskin, Viktor (1914-1998). Piusa maastik. (1965 – 86).
Lühikirjeldus:
Õli, lõuend
54 x 81
All paremal – V. Leškin 1965 - 1986
Viktor Leškin õppis Riigi Kunsttööstuskoolis, Riigi Kõrgemas Kunstikoolis ja Tallinna
Riiklikus Tarbekunsti Instituudis. Hariduse saanud maalija oli aastakümneid ERKI
õppejõud. Tema loomingus domineerib maastikužanr, milles kajastuvad ajastu suuna-
muutused.1960. aastatel liigub kunstnik üldistatuma, eepilisema käsitluslaadi suunas.
|
|
|
|
|
Liivak, Paul (1900-1942). Kosel. (1925).
Lühikirjeldus:
Akvarell, guašš, paber
33 x 44
All vasakul – P. Liivak Kosel
Paul Liivak – üks 1920.-30. aastate silmapaistvamaid graafikuid – viljeles puugravüüri ja linoollõike kõrval ka stiliseeriv-dekoratiivses laadis akvarelli.
|
|
|
|
|
| Artikkel: 960 |
(**) müüdud |
Lilian Härm (1927). Künklik maastik teega. (1988).
Lühikirjeldus:
Pastell, paber
40,7 x 52,2
All vasakul – LH 1988
Illustraatorina eriti tuntud Lilian Härm on esinenud ka tahvelmaaliga erinevates tehnikates. Tema värvikat dekoratiivset laadi iseloomustab ilmekalt käesolev sügistoonides pastell.
|
|
|
|
|
Linnat, Ilmar (1914-1987). Maastik majadega. (1974).
Lühikirjeldus:
Pastell, paber
33 x 53
All paremal – I.Linnat 74
Ilmar Linnat õppis alates 1935. aastast (vaheaegadega) "Pallases", pärast sõda Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis, mille lõpetas 1947 maali erialal.
|
|
|
|
|
Loik, Valerian (1904 – 1986). Kaks meremeest. (1960 - nendad).
Lühikirjeldus:
Õli, lõuend
70,6 x 50,3
Lõpetas "Pallase" Ado Vabbe õpilasena 1935. a., täiendas end Pariisis. Eesti Riikliku Kunstiinstituudi õppejõud 1950–1976 (professor). Maalikunsti meistrina viljeles figuurikompositsiooni, akti, interjööri, linnavaateid, portreesid. Esines Eestis, Balti vabariikides, üleliidulistel näitustel Moskvas.
Sild metsapargis meenutab Palmset. Kunstnik on meisterlikult kujutanud varjundirikast rohelust ja selle peegeldust veel. Sild on keskne ja meeleolu loov kujund.
|
|
|
|
|
Loik, Valerian (1904 – 1986). Natüürmort merekarbiga. (1970. aastad).
Lühikirjeldus:
Õli, lõuend
70 x 73
Lõpetas “Pallase” Ado Vabbe õpilasena 1935. a., täiendas end Pariisis. Eesti Riikliku Kunstiinstituudi õppejõud 1950–1976 (professor). Maalikunsti meistrina viljeles figuurikompositsiooni, akti, interjööri, linnavaateid, portreesid. Esines Eestis, Balti vabariikides, üleliidulistel näitustel Moskvas.
|
|
|
|
|
Lokk, Artur. (1928-1996). Vaade Vana - Otepääle. (1977).
Lühikirjeldus:
Õli, paber
46 x 67
All paremal – A. Lokk 77
1951.a. Tartu Riikliku Kunstiinstituudi lõpetanud A. Lokk määras omajagu Tartu kunstielu ja näituste ilmet. Nagu paljude tartlaste, nii oli ka tema loomingus oluline koht Lõuna –Eesti vaadetel.
|
|
|
|
|
Maaser Eduard. (1916 – 1990). Luke maastik. (1944).
Lühikirjeldus:
Akvarell, paber
32 x 44,6
All paremal – 14. VIII. 44.a.
Pöördel, ülal vasakul – Luke Ed. Maaser
Eduard Maaser õppis 1934 –35 "Pallases", lõpetas 1948.a. maali alal Tartu Riikliku Kunstiinstituudi.
|
|
|
|
|
Maaser, Eduard (1916 – 1990) "Tartu Ülikooli botaanikaaias" (1947)
Lühikirjeldus:
Guašš, paber
Lm 51 x 72,5
Km 46,5 x 57,2
All paremal – 7. III 1947 Maaser
Eduard Maaseri loomingus kohtab erinevaid žanre, kuid kunstniku üheks meelismotiiviks on põlise tartlasena ikka ja jälle olnud kodulinn. Selle jäädvustamiseks armastas kunstnik kasutada akvarelli, mis võimaldab kiirelt avanevat vaatepilti jäädvustada. Käesolev teose puhul on kunstnik aga kasutanud raskepärast guašši.
Teos "Tartu Ülikooli botaanikaaias" on kompositsioonieskiis Eduard Maaseri õppimise ajast Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis, mille ta lõpetas 1948. a. tahvelmaali erialal. Selle juurde kuulub kompositsioonifragment õlis. Teostuslaadis on tunda instituudi tolleaegse õppejõu Elmar Kitse mõju. Eelkõige aga annab teos tunnistust pallasliku maalikultuuri kestmisest ka sõjajärgsel ajal.
|
|
|
|
|
Maaser, Eduard (1916-1990) Astrid. (1954).
Lühikirjeldus:
Õli, vineer
55 x 40,5
All paremal - Maaser 1954
1948.a. Tartu Riikliku Kunstiinstituudi lõpetanud E.Maaser oli Tartu näituste pidev eksponent, nii õli- kui ka akvarellmaalija. Oma lihtsuses on töö nende aastate kunsti iseloomulik näide. Sõjajärgsetel aastakümnetel, oli kunsti tähtsaks adressaadiks kodu.
|
|
|
|
|
Makarenko, Vladimir (s.1943). Personaaz ja linnud (1983).
Lühikirjeldus:
Segatehnika, lõuend.
65 x 54
All paremal – Makar 83
Kunstnik sündis Ukraina Dnepropetrovskis, kus 1963 lõpetas Kunstikeskkooli.
1963-1969 õpis Muhhina nim. Leningardi Kõrgemas Kunstikoolis, kus omas kunsti monumentalisti diplomi.
1973-1981 - elas ja töötas Tallinnas.
1981 al.-tänaseni - elab ja töötab alaliselt Pariisis.
1973-1976 - osalenud vabariiklikel Tallinna Kunstisalongi näitustel.
1981-1999 – eksponeerinud töid mitmel personaalnäitused Prantsusmaal, Rootsis, Suurbritaanias, Ameerikas, Saksamaal.
2002-2005 – osalenud mitmel näitustel Prantsusmaal ja Saksamaal.
Kunstniku töid on eksponeeritud Vene ja Ukraina kunstnike kollektiivnäitustel.
Ta on saavutanud mittu auhinnalisi kohti rahvusvahelistel konkursidel.
Autasustatud Pariisi linna Hõbemedaliga panuse eest Prantsuse kunsti arengusse.
|
|
|
|
|
Maran, Olav (1933). Pilvine päev. (1970).
Lühikirjeldus:
Guašš, kartong
Vm 48,5 x 57
Pöördel, ülal paremal – Olav Maran pilvine päev
Suurt rahu hoovab sellest vaatest merele, milles leiame nii taeva halle kui ka maa rohelisi varjundeid. Kolm elementi sulavad siin harmooniliseks tervikuks. Oli eksponeeritud kunstniku isiknäitusel Eesti Kunstimuuseumis 1971. a.
|
|
|
|
|
Maran, Olav (s.1933). Vaikelu pirni ja kurgiga (1998).
Lühikirjeldus:
õli, lõuend
65 x 81
All keskel – OM 98
Maran pöördub oma maalil esemete valikul tagasi 1960ndatesse, mil ta kasutas rõhutatult vanamoodsaid, kasutuselt ammu kadunud köögitarvikuid ja majapidamisriistu. Seda askeetlikku esemetemaailma kujutas Maran teemale vastavalt piiratud värvivalikuga koloriidis. Oksjonitööd iseloomustab värvivalik, mis lähtub rohelise-valge suhetest. Kunstnik mängib selle teema läbi variatsiooniderohkelt, demonstreerides oma oskusi materjalide varjundirohkel esitamisel ja eriti asjatundlikkust pehmete vormide käsitlejana.
|
|
|
|
|
Mei, Lydia (1896 – 1965). Alpikannid (1960).
Lühikirjeldus:
Akvarell, paber
44 x 32,5
Lydia Mei oli Eesti virtuooslikumaid akvarelliste, kes töötas mitmesugustes žanrites, kuid kelle looming on eriti rikas kaunitest natüürmortidest ja lillemaadest. Üheks tema lemmiklilleks oli lupiin oma efektsete õiekobaratega.
|
|
|
|
|
Mei, Natalie (1900 – 1975). Kostüümikavand. (1930. aastad).
Lühikirjeldus:
Akvarell, paber
37 x 24.8
All paremal - Kretschmar "Pidulik marss"
Kostüümikavand H. Kretschmari "Piduliku marsi" lavastusele on nähtavasti tehtud mõne balletiõhtu puhuks. N. Mei oli aastail 1929–1935 "Estonia" teatri kostüümikunstnik ja tegi muuhulgas kostüüme paljudele balletilavastustele. Tema kavandid paeluvad muuhulgas oma dünaamilisusega.
|
|
|
|
|
Mei, Natalie (1900–1975). "Kostüümikavand operetile 'Valgehobu võõrastemaja'". (1933).
Lühikirjeldus:
Akvarell, paber
24.2 x 16.4
Ülal paremal - "Valgehobu"
Töö asub aadressil: Tallinn, Mustamäe tee 4 room 103
All paremal - N 12
Ülal vasakul - Leopold hr. Lüdvig
Kostüümikavand austria helilooja Ralph Benatzky 1931. a valminud opereti "Valgehobu võõrastemaja" lavastusele "Estonia" teatris. Silmapaistev kostüümikunstnik Natalie Mei oli 1929. a alustanud oma kauaaegset tööd selles teatris.
|
|
|
|
|
Mei, Natalie (1900–1975). Kostüümikavand. R. Benatzky "Valgehobu võõrastemaja". (1933).
Lühikirjeldus:
Akvarell, pliiats, paber
24,7 x 17,4
Ülal vasakul – pr. Virhaus. Josepha. IIv.
Ülal paremal - "Valgehobu"
Pöördel - pliiatsiskitsid
Tuntud "Estonia" teatri kunstniku Natalie Mei kostüümikavand R. Benatzky opereti "Valgehobu võõrastemaja" lavastusele, Lully Wirkhausile. N. Mei kostüümikavanditel on iseseisev kunstiline ja suur kultuuriline väärtus.
|
|
|
|
|
Mei, Natalie(1900–1975). "Kostüümikavand operetile 'Valgehobu võõrastemaja'".(1933-ndad aastad).
Lühikirjeldus:
Akvarell, paber
24.2 x 16.4
Ülal vasakul - Tahtrühm. II v. 2 tüdrukut
Töö asub aadressil: Tallinn, Mustamäe tee 4 room 103
1 Vaino
2 Reinik
Ülal paremal - "Valgehobu"
All vasakul - N 28e
Kostüümikavand austria helilooja Ralph Benatzky 1931. a valminud opereti "Valgehobu võõrastemaja" lavastusele "Estonia" teatris. Silmapaistev kostüümikunstnik Natalie Mei oli 1929. a alustanud oma kauaaegset tööd selles teatris.
|
|
|
|
|
Mihailov, Konstantin (1908 – 1997). Kunda. (1958).
Lühikirjeldus:
Õli, lõuend kleebitud papile
35,4 x 50
All vasakul – K.Mihailov Kunda 1958
Realistlik talumaastik, loodud arvatavasti suvepraktika ajal, kus K. Mihhailov (Mihailov) ERKI Õppejõuna koos üliõpilastega veetis. 1950 –54.a. Leningradis I. Repini nim. Kunstiinstituudis õppinud Mihailov (sünd. Tallinnas) oli aastail 1954 – 78 ERKI õppejõud
|
|
|
|
|
| Artikkel: 1923 |
(*) uus kaup |
Mikko, Lepo (1911 – 1978). Lõuna-Eesti panoraam (1962)
Lühikirjeldus:
77,2 x 153,5
Õli, lõuend
All paremal - MIKKO 62
Töö asub aadressil: Tallinn, Roseni tänav 8, Rotermanni väljakul.
Juba 1950ndate aastate lõpul ilmnes Lepo Mikko loomingus tendents monumentaal-dekoratiivmaalile, mille ees taandus pallaslik intiimsus ja nüansipeenus (L.Mikko õppis 1931-1932 ja 1936-1939 Tartu Kõrgemas Kunstikoolis Pallas). Näib, nagu oleksid hakanud mõju avaldama kunstniku õpingud dekoratsioonimaali alal Tallinna Kunsttööstuskoolis. Mikkol oli arenenud rütmitaju, ta armastas harmoonilist, tasakaalustatud kompositsiooni. Käesolev töö oli võibolla tellitud mõnele asutusele.
|
|
|
|
|
Muks, Juhan (1899 - 1983). Uued elamud. Viljandi. (1983).
Lühikirjeldus:
Õli, lõuend, kartongile kleebitud
48,2 x 68,7
Pöördel, ülal vasakul - "Uued elamud" 1983 (autori käega)
Juhan Muks on kahtlemata omapärasemaid isiksusi Eesti maastikumaalis. Käesolev kevadvärske maastik vaatega üle Viljandi järve kuulub tuntud maastikumeistri viimaste tööde hulka, demonstreerides taas tema ehtmaalilise lähenemise ja siira tunnetuse võlu. Muksi looming köidab peaaegu naiivse motiivitunnetusega ja rikka faktuuriga, mis tõi talle koguni hüüdnime "Viljandi Dubuffet".
Juhan Muks õppis 1917–1919 Tallinna Kunsttööstuskoolis, ka A. Laikmaa ateljeekoolis, 1921–1925 Tartus "Pallases" A. Vabbe juhendamisel ja K. Mäe ateljees. Tema kunstil ei puudu peenus: pärast "Pallase" lõpetamist 1925. a. täiendas ta end Pariisis, koguni elas mõned aastad Prantsusmaal, Pariisi lähistel.
|
|
|
|
|
Muks, Juhan (1899–1983). Looduse motiiv. (1970- nendad).
Lühikirjeldus:
Segatehnika, kartong
50 x 70
Õppis 1917–1919 Tallinna Kunsttööstuskoolis, ka A. Laikmaa ateljeekoolis, 1921. aastast Tartus "Pallases" A. Vabbe juhendamisel ja K. Mäe ateljees. 1925–1926 täiendas end Pariisis, seejärel töötas kuni 1929. a vabakunstnikuna Tartus, hiljem Viljandis ning 1933–1939 Pariisi lähedal. Seejärel asus lõplikult Viljandisse.
Juhan Muks on maalinud portreid, figuurikompositsioone, loodus- ja lillepilte, natüürmorte. Varasemad tööd olid maalitud lokaaltoonides ja neis ilmnes kubistlikku stilisatsiooni, samuti lakoonilist uusasjalikku vormikäsitlust. 1920. aastate lõpus muutub koloriit tooniderikkamaks, heledamaks, valguseküllasemaks. 1960.aastatel võitsid tema pastoosse faktuuriga loodusmotiivid üldise tunnustuse.
|
|
|
|
|
Murakin, Ants (1892 – 1975). Kaljumaastik Rootsis. (1950. aastad).
Lühikirjeldus:
Akvarell, guass, paber
vm 26,6 x 32,2
All paremal, kujutisel – AMurakin
Maalikunstnik ja teatridekoraator Ants Murakin sündis 1892. a. Viljandimaal, suri 1975. a. Rootsis. Õppis 1907-12 Saksa Käsitööliste Seltsi joonistuskursustel R. J. von zur Mühleni juhendusel maalimist. Täiendas end 1917-20 Budapestis ja Viinis. Töötas 1921-28 Viljandi gümnaasiumi joonistusõpetajana. Viljeles peamiselt maastikumaali, sh. linnavaadet. Loonud ka guaššmaale, teinud oforte ja koloreeritud joonistusi.
Näitused: Tartu, Tallinn, Košice, Riia, Kaunas, Rooma, Budapest, Antverpen, Stockholm.
|
|
|
|
|
Mägi-Palm, Ano (1913-1991). Kressid (1991).
Lühikirjeldus:
Akvarell, paber
38 x 26
All paremal – A Mägi-Palm –91
Ano Mägi-Palm on 1940 –60. aastatel esinenud regulaarselt näitustel, peamiselt akvarellide ja monotüüpiatega.
|
|
|
|
|
Mässo, Eduard (1893 – 1947). Asula talvel. (1941).
Lühikirjeldus:
Õli, vineer
38,5 x 53,5
All paremal – Ed. Mässo 41
Peterburis Kunstide Edendamise Seltsi koolis ja 1919-21 "Pallases" õppinud E.Mässo esindas maalikunstnikuna uusasjalikkusest mõjutatud realismi, mille paremaid näiteid on käesolev teos.
|
|
|
|
|
| Artikkel: 1871 |
(*) uus kaup |
Ninemäe (Niinemäe), Boris (1925 1991). Võrkude puhastajad rannas. (1960 – 1970-aatsad).
Lühikirjeldus:
Õli, lõuend
50 x 60
All paremal - Ninemäe
Boris Ninemäe kunstiõpingud Eestis jäid lühikeseks. Õpingud katkestas sõda ja emigratsioon.
Paguluses jätkas Boris Ninemäe õpinguid, täiendades ennast õppereisidel : Soomes, Taanis, Norras, Austrias, Saksamaal, Itaalias, Prantsusmaal ja USA-s.
Kunstnik maalis suure armastusega Eesti elust võetud motiive, mis kujutasid lihtsate inimeste igapäevaseid töid ja tegemisi ning puhkehetki.
Isiknäitused toimunud mitmes Rootsi ja Norra linnas: Malmö, Växjö, Karlshamn, Larvik, Elverum, Stockholm. Ninemäe töid leidub erinevates välismaa muuseumides.
|
|
|
|
|
| Artikkel: 433 |
(**) müüdud |
Ninemäe (Niinemäe), Boris (1925). Kalurid. (1950 – 1960-ndad).
Lühikirjeldus:
Õli, lõuend
57 x 105
All paremal - Ninemäe
Kunstnik on autodidakt, ent leidnud sageli Eesti elust võetud motiividega sõjajärgsetel aastakümnetel Rootsis head vastuvõttu. Rootsi publikule imponeeris nähtavasti tema teatud naivism ühenduses koloriidi põhjamaise kargusega.
|
|
|
|
|
Ohakas, Valdur (1925-1998) Naine kohvikus (1960.-70.aastad)
Lühikirjeldus:
Õli, kartong
42,7 x 34,9
Kohvikuteema oli sagedane V.Ohaka loomingus, kust leiame hulgaliselt väikemaale-improvisatsioone, mis võluvad hea kompositsiooni- ja värvitunnetusega. Kunstniku talent avaldub vahetult just sellistes töödes.
|
|
|
|
|
Ojalo, Ilmar (1910 – 1989). Lamav akt. (1950-nendad).
Lühikirjeldus:
Õli, masoniit
33,5 x 38,5
Ilmar Ojalo õppis 1924 ja 1931-32 Tallinna Tehnikumis, 1932-36 Praha Tenikaük-s arhitektuuri ning 1936-39 Helsingis Soome Kunstiühingu koolis maalikunsti, tutvus seal (J. Gebhardi juhendusel), ka maalide restaureerimisega. Täiendas end 1949 Ermitaaži töökodades ja 1958 Moskvas Üleliidulises Restaureerimise Kesktöökojas.
|
|
|
|
|
Ojalo, Ilmar (1910 – 1989). Müürivahe tänav Tallinnas. (1978).
Lühikirjeldus:
Õli, lõuend
81 x 65
Ülal paremal – Ojalo
Pöördel, ülal paremal - Tänav 1978 81 x 65
Ilmar Ojalo õppis 1924 ja 1931-32 Tallinna Tehnikumis, 1932-36 Praha Tenikaük-s arhitektuuri ning 1936-39 Helsingis Soome Kunstiühingu koolis maalikunsti, tutvus seal (J. Gebhardi juhendusel), ka maalide restaureerimisega. Täiendas end 1949 Ermitaaži töökodades ja 1958 Moskvas Üleliidulises Restaureerimise Kesktöökojas.
|
|
|
|
|
| Artikkel: 1922 |
(*) uus kaup |
Okas, Evald (s. 1915). Angla tuulikud (1958)
Lühikirjeldus:
Õli, lõuend
74 x 100
All paremal – EOkas 1958.
Töö asub aadressil: Tallinn, Roseni tänav 8, Rotermanni väljakul.
Viiekümnendatel aastatel lõi Evald Okas rea kauneid töid rannarahva elust. Evald Okas on neid paiku maalinud korduvalt, köites alati spontaanse, virtuoosliku maalilisega. Võimekana erinevates žanrites, on ta seda olnud ka maastikumaalis, Tema anne pääses maksvusele ka kunstile rasketel 1940-ndatel ja 1950- ndate algul. Seda võluvat väikemaali elustab kaks figuuri.
|
|
|
|
|
Ole, Eduard (1898-1995). Seisev naisakt. (1956 – 57).
Lühikirjeldus:
Akvarell, paber
89 x 54
All vasakul – mõneti kujutisse sulanult
Sel perioodil maalis Stockholmis elav kunstnik rohkesti akte, mida ühendab idüllilis-pastoraalne üldmeeleolu. Võrreldes kodumaal looduga ja sõjajärgsete Põhja-Rootsi maastikega on käsitluslaad neis hoogsam ja üldistavam.
|
|
|
|
|
Otto, Heino (1915 – 1982). Mees apelsiniga. (1960 – 70-nendad).
Lühikirjeldus:
Pastell, must paber
30,5 x 40,7
Töö asub aadressil: Tallinn, Kaarpi pst. 8
Tuntud laulja, aastail 1947- 69 „Estonia teatris töötanud Heino Otta on õppinud sõja –aastail, 1943-44 Tartus, Kõrgematel Kujutava Kunsti kursustel ning tegelenud järgnevatel aastatel üsna
|
|
|
|
|
| Artikkel: 501 |
(**) müüdud |
Paikule- Kimm, Arija. Kellukesed. (1980).
Lühikirjeldus:
Õli, lõuend
73 x 60
All paremall – Arija Paikule 1980
Arija Paikule on lätlanna, kes on lõpetanud 1980.aastate algul Kunstiinstituudi Tallinnas maali erialal.
|
|
|
|
|
Peil, Voldemar (1907). Astrid. (1979).
Lühikirjeldus:
Õli, lõuend
60 õ 60
All paremal - Vpeil 79.
Maaliõpingud "Pallases" J. Vahtra, V. Melliku, V. Ormissoni ja A. Vabbe juures. Täiendas end 1939. a., Moskva ja Leningradi teatrites. Töötas teatridekoraatorina Narvas, "Vanemuises", Tallinna Draamateatris, Tallinna Vene Draamateatri peakunstnikuna. Näitused Eestis, Moskvas jm.
|
|
|
|
|
| Artikkel: 1901 |
(*) uus kaup |
Petzold. Lilled. (1930 – 50.aastad)
Lühikirjeldus:
Õli, masoniit
50 x 40
All paremal – Petzold
Ei oli õnnestunud kindlaks teha täpsemaid andmeid selle biidermeier meistrite vaimus töötanud XX sajandi saksa kunstniku kohta, kuid tegu n omas laadis stiilselt läbi viidud pildiga.
|
|
|
|
|
| Artikkel: 1855 |
(*) uus kaup |
Pihelga, Agu (1910 – 1998). Õhtune meri. (1973).
Lühikirjeldus:
Õli, lõuend
50 x 73
All paremal – A.Pihelga 73
Pöördel – A. Pihelga Õhtune meri 1973.a. 50 x 73 cm
Lõpetas Riigi Kunsttööstuskooli dekoratiivmaali erialal 1934.a. R. Nymani ja A. Janseni juhendusel. Jätkas õpinguid 1936–39 Helsingis Soome Kunstiühingu koolis. 1946–80 Eesti Riikliku Kunstiinstituudi õppejõud. Loonud maastikumaale, sadama- ja linnavaateid. Tööd Eesti muuseumides, Peterburi Vene Muuseumis ja mujal. Arvukad näitused.
|
|
|
|
|
Pilar, Aleksander (1912 – 1989). Natüürmort. (1970).
Lühikirjeldus:
Akvarell, paber
42 x 48
All vasakul – Pilar 70
Õppis A. Kaigorodovi maalistuudios, 1938–41 Riigi Kunsttööstuskoolis. 1959–62 ja 1969–71 Kunstnike Liidu vastutav sekretär. Tunnustatud akvarellistina viljeles maastikke, linnavaateid, natüürmorte, portreesid.
|
|
|
|
|
Pilar, Aleksander (1912 – 1989). Sügis mägedes. (1977).
Lühikirjeldus:
Akvarell, paber
55,7 x 59,9
All paremal – AP 77
Töö asub aadressil: Tallinn, Mustamäe tee 4 ruum 103
Õppis A. Kaigorodovi maalistuudios, 1938–41 Riigi Kunsttööstuskoolis. 1959–62 ja 1969–71 Kunstnike Liidu vastutav sekretär. Tunnustatud akvarellistina viljeles maastikke, linnavaateid, natüürmorte, portreesid.
|
|
|
|
|
Pilar, Aleksander (1912 – 1989). Õhtu. (1983).
Lühikirjeldus:
Akvarell, paber
43 x 52
All vasakul – Pilar 83
Õppis A. Kaigorodovi maalistuudios, 1938–41 Riigi Kunsttööstuskoolis. 1959–62 ja 1969–71 Kunstnike Liidu vastutav sekretär. Tunnustatud akvarellistina viljeles maastikke, linnavaateid, natüürmorte, portreesid.
|
|
|
|
|
Pilar, Aleksander (1912 – 1989). Õhtune järvemaastik (1977).
Lühikirjeldus:
Akvarell, paber
56,5 x 68,9
All vasakul - AP 77
Sõjajärgsete aastakümnete silmapaistvamaid akvarelliste Aleksander Pilar paistab silma laadi julge üldistavuse, suurejoonelise lihtsuse ja virtuoosliku märjalt-märga tehnika poolest. Tema maastikele on omane eepilisus; kui ta on romantiline – siis kargelt, nagu käesolevas töös. Eriti paelub selles akvarellis oskuslikult maalitud tüüne järvepind.
|
|
|
|
|
Pinhosovitš, Boriss (1910 - 1993) Natüürmort. (1960 -ndad).
Lühikirjeldus:
Õli, kartong
90 x 100
Sündinud 1910.a. Venemaal, Brjanski gubermangus, õppinud ühel ajal Vilmsomiga, Deinekaga ja Bogorodskiga Riiklikus Kõrgemas Kunstitehnilises Meistrikojas. Kunstnik oli Falki, Kardovski, Maškovi ja Istomini õpilane. Oli NSVL Kunstnike Liidu liige.
|
|
|
|
|
Pinhosovitš, Boriss (1910 - 1993) Natüürmort. (1960 -ndad).
Lühikirjeldus:
Õli, kartong
70 x 100
Sündinud 1910.a. Venemaal, Brjanski gubermangus, õppinud ühel ajal Vilmsomiga, Deinekaga ja Bogorodskiga Riiklikus Kõrgemas Kunstitehnilises Meistrikojas. Kunstnik oli Falki, Kardovski, Maškovi ja Istomini õpilane. Oli NSVL Kunstnike Liidu liige.
|
|
|
|
|
Pirk, Varmo (1913 – 1980). Põllulilled. (1955).
Lühikirjeldus:
Õli, kartong
22, 5 x 16,5
All paremal - V.55
1954. a vabanes Varmo Pirk Molotovi vangilaagrist ja asus elama Tartusse, kus tal 1945. a. arreteerimise tõttu ei õnnestunud Tartu Riiklik Kunstiinstituut lõpetada. 1950-nendate aastate keskpaiku meenutab tema laad mõneti sõjaaegset, on nüansirikas, idülliline, formaadid väiksed.
|
|
|
|
|
Pirk, Varmo (1913 – 1980). Roosid (1960-nendad).
Lühikirjeldus:
Õli, kartong
70 x 50
Pöördel – Kingitud Maimu Vannasele V. Pirgi poolt
1954. a vabanes Varmo Pirk Molotovi vangilaagrist ja asus elama Tartusse, kus tal 1945. a. arreteerimise tõttu ei õnnestunud Tartu Riiklik Kunstiinstituut lõpetada. 1950-nendate aastate keskpaiku meenutab tema laad mõneti sõjaaegset, on nüansirikas, idülliline, formaadid väiksed.
|
|
|
|
|
Pirk, Varmo (1913-1980). Natüürmort. (1955).
Lühikirjeldus:
Õli, kartong
24,8 x 18
All vasakul – Varmo 55
"Pallase" lõpetamise eel 1945.a. kunstnik arreteeriti ja saadeti vangilaagrisse. Naasnud kodumaale, maalis väikseid, intiimseid, nüansirikkaid maastikke.
|
|
|
|
|
| Artikkel: 1900 |
(*) uus kaup |
PREVOT, VALERI André (1890-1959). Jõemaastik õngitsejaga. (1910- 20.ndad)
Lühikirjeldus:
Õli, lõuend
56,2 x 46,1
All paremal – Prevot - Valeri
Isa – Prevot –Valeri, Auguste (1857 – 1930) oli Societe des Artiststes Francceis’ liige aastast 1911 temagi. Barbizoni koolkonna vaimus töötav Prevot – Valeri, Andre’ sai 1928.a. Rosa Bonheuri nim. auhinna. Antud töös on tunda C. Corot’ mõju.
|
|
|
|
|
Promet, Aleksander (1879 – 1938). Pajud. (1920 - ndad).
Lühikirjeldus:
Pastell, papp
56,7 x 39,8
All paremal – A.Promet
Aleksander Promet lõpetas 1904.a. Stieglitzi Kunstikooli Peterburis ning täiendas end aastali 1905- 6 Londonis, Pariisis ja Brüsselis.
Sajandi algkümnendil juba kujunes temast üks rahvusromantilise suuna viljelejaid ; seda suunda jätkas ta ka edaspidi. Ent eepose- ja folklooriaineliste piltide kõrval maalis ta ka lilli, ilmutades ses žanris nauditavat tundlikkust.
|
|
|
|
|
Pulst, August (1889 – 1977). Külamaastik teega. (1912).
Lühikirjeldus:
Õli, lõuend, dubleeritud papile
25,5 x 34,2
All vasakul - A. Pulst
All paremal -12
Kunstihariduse sai kunstnik aastail 1911 – 15 Riia Linna Kunstikoolis, kus tema õpetajaiks olid V. Purvitis, J. Tillbergs ja B. Borchert. 1915-17 töötas ta "Estonias" dekoraatorina, hiljem joonistusõpetajana ja muuseumiametnikuna. Kunstinäitustel esines alates 1919. a. akvarelli ja õlimaalidega. Kujutanud on enamasti maastikke, lilli ja vanalinna vaateid, sageli kohtab tema töödes ka etnograafilist ainestikku. Suuri teeneid on tal vanavara kogumises ning mitmete Eesti muuseumide asutamisloos.
Tuntud maalija suurepärane varane maal pärineb võib-olla et veel Riia Linna Kunstikoolis õppimise ajast. Esemed on seatud huvitavaks grupiks, töö maalilis-koloristlikult haruldaselt terviklik. Seda natüürmorti võib täie õigusega nimetada monumentaalseks.
|
|
|
|
|
Pulst, August (1889 – 1977). Õunad. (1946).
Lühikirjeldus:
Akvarell, paber
26 x 43
All vasakul - A. Pulst 1946
Töö asub aadressil: Tallinn, Mustamäe tee 4 ruum 103
Kunstihariduse sai kunstnik aastail 1911 – 15 Riia Linna Kunstikoolis, kus tema õpetajaiks olid V. Purvitis, J. Tillbergs ja B. Borchert. 1915-17 töötas ta "Estonias" dekoraatorina, hiljem joonistusõpetajana ja muuseumiametnikuna. Kunstinäitustel esines alates 1919. a. akvarelli ja õlimaalidega. Kujutanud on enamasti maastikke, lilli ja vanalinna vaateid, sageli kohtab tema töödes ka etnograafilist ainestikku. Suuri teeneid on tal vanavara kogumises ning mitmete Eesti muuseumide asutamisloos.
|
|
|
|
|
| Artikkel: 1698 |
(**) müüdud |
Püttsepp Juhan (1898–1975) "Varakevadine Pangodi motiiv" (1979)
Lühikirjeldus:
Tempera, papp
48,5 x 69
All paremal – J. P 79
Tehnika vahetamine annab mõnikord üllatavaid tulemusi. Juhan Püttsepp, kellelt tunneme peamiselt õlimaale, kasutas "Varakevadine Pangodi motiiv" maalides sedakorda temperat. Ja nii valmiski see vana pallaslase Püttsepa kohta ebatavaline teos, mis paistab silma tehnikast johtuva erilise dekoratiivsuse ja heletumeduse kontrastsusega. Juhan Püttsepp viljeles valdavalt maastikumaali ja kujutas maaelu. Õppis 1919–22 ja 1925–29 "Pallases" maalimist (K. Mäe, N. Triigi ja A. Vabbe juhendusel; lõpetas kooli eksternina), omandas 1927 samas ka joonistusõpetaja kutse.
|
|
|
|
|
| Artikkel: 1919 |
(*) uus kaup |
Püttsepp, Juhan (1898-1975). Elva maastik. (1971).
Lühikirjeldus:
Õli, lõuend
60 x 130
All vasakul – J. Püttsepp 71.
Pöördel – Elva maastik. 1971 60 x 130. J. Püttsepp
Töö asub aadressil: Tallinn, Roseni tänav 8, Rotermanni väljakul.
Juhan Püttsepp viljeles valdavalt maastikumaali ja kujutas maaelu. Õppis 1919–22 ja 1925–29 "Pallases" maalimist (K. Mäe, N. Triigi ja A. Vabbe juhendusel; lõpetas kooli eksternina), omandas 1927 samas ka joonistusõpetaja kutse. Püttsepp oli Tartu maalikunsti silmapaistvamaid figuure läbi aastakümnete.
|
|
|
|
|
| Artikkel: 426 |
(**) müüdud |
Randel, Feliks (1901-1977). Porošino jõgi. (1943).
Lühikirjeldus:
Õli, vineer
24 x 30
Ülal pöördel - FR. "Porošino jõgi" -43 (Biisk)
Feliks Randel- Johannsen – tuntud kui kubistlik-konstruktivistliku Eesti Kunstnikkude Rühma liige aastail 1924-40 – evakueerus sõja ajal Nõukogude Liidu tagalasse ja kuulus seal Jaroslavlis ja Moskvas tegutsenud Eesti kunstiansamblitesse. Sellest ajast pärinebki käesolev loodusminiatüür.
|
|
|
|
|
Randel, Felix (1901-1977). "Suvekõrvits". (1950)
Lühikirjeldus:
Õli, lõuend, kartongile kleebitud
17,2 x 27
Please find picture on address: Tallinn, Mustamäe tee 4 ruum 103
Tundlikult maalitud minivaikelu, mis meenutab kunstniku pruunikas koloriidis maale 1920. aastate lõpust-1930.aastate algult. Felix Randel (kuni 1936.a. Johannsen) oli aastail 1924-40 Eesti Kunstnikkude Rühma liige; aastail 1950-57 oli ta Kunstnike Liidu nimekirjast kustutatud kui formalist. Käesolev minimaal on niisiis dokument keerulisest ajast.
|
|
|
|
|
Richardson, John Gauld, 20. saj. Mets ojaga. (1913).
Lühikirjeldus:
Õli, lõuend
66,5 x 91
All paremal – J. C. Richardson 1913
Gateshead’ist pärit inglise maastiku – ja portreemaalija ning litograaf J. Gauld Richardson tegutses vähemalt 1950. aastani. Romantiline sügismaastik on algus raamis.
|
|
|
|
|
Rida, Salme (1913-2003). Moonid. (1951).
Lühikirjeldus:
Akvarell, paber
60 x 35
All paremal – Salme Rida 51.a.
Salme Rida on Läänemaal, Lihulas sündinud kunstnik, üks omal ajal tuntud autor.
Kunstnik alustas maali-õpinguid Suurbritannias, Londonis, kuid Teise Maailmasõja algusaastatel naases Eestisse, jätkates õpinguid algul Tallinna Kunsttööstuskoolis ning liitudes hiljem Pallase kooliga.
Näitustel osales Salme Rida juba 1941.a. Kunstnikul oli tugev koloristliku närv ja kerge pintslilöök.
Tema oli Eesti Kunstnike Liidu llige, kust teda heideti 1949.a. poliitilise puhastuse käigus. Ta jätkas maalimist kõrge vanuseni, kuid hoidus avalikkusega suhtlemast ning näitustel osalemast.
|
|
|
|
|
Romanello, Onelio (s.1926). Kloun. (1984).
Lühikirjeldus:
Õli, lõuend
40 x 30
All paremal – O. Romanello
Pöördel – "Clown" 1984 Onello Romanello
Kunstnik on sündinud Udines, õppinud Venezia akadeemias ja tegutsenud Lõuna –Ameerikas 1957- 1965. Itaaliasse tagasi pöördununa asus Abanosse,kus on tema püsinäitus.
|
|
|
|
|
Roode, Henn (1924 – 1974). Lamav akt. (1960.aastate teine pool).
Lühikirjeldus:
Süsi, sangviin, valge kriit, paber
33,5 x 47
All paremal – H. R.
Väga huvitav, lakooniline, täpne, elegantse paigutusega aktijoonistus, kus on näha soliidne vundament, millel rajanes Henn Roode meisterlikkus. Ainuüksi selle joonistuse põhjal võiks Roodet liigitada eesti omapärasemate aktijoonistajate hulka.
|
|
|
|
|
Roosma, Märt. "Kraavikaevajad".(1945).
Lühikirjeldus:
Guašš, paber
23.5 x 20.6
All paremal, kujutisel – M.Roosma
Töö asub aadressil: Tallinn, Mustamäe tee 4 ruum 103
Pöördel – nr 264.
1943.a. "Pallase" jä Tartu Kõrgemad Kujutava Kunsti Kursused graafikuna lõpetanud Märt Roosma oli Wiiraltile lähedasemaid inimesi a-il 1939 – 44 kodumaal ja 1944 – 45 Saksamaal. Seejärel viis pagulasesaatus nad lahku; M. Roosma sattus koos abikaasaga Tasmaania saarele. Tema sümpaatses loomingus moodustavad omaette peatüki sõja lõpul tehtud väikesed värvilised tööd, milles peegelduvad inimeste vintsutused, sõja koletu mõttetus. Sellesse töödegruppi kuulub ka antud guašš.
|
|
|
|
|
Rosen, Paul Gerhard von (1856 – 1927). Männik düünidel. (1917).
Lühikirjeldus:
Akvarell, paber
Vm 24,5 x 32,5
All paremal – G. Rosen 1917
All vasakul - 569
Gerhard von Rosen pärines Rakverest, veetis nooruse Tallinnas, kus elas aegajalt hiljemgi.
Ta õppis 1870. aastatel Peterburi Kunstide Akadeemias, seejärel Düsseldorfi akadeemias professor E. Dückeri juures ning kujunes Baltimaade üheks silmapaistvamaks maalijaks nii õlimaalis kui ka akvarellis-guašis. Aastail 1891–1919 elas ta Riias, oli Jung-Stillingi kunstikooli ning 1906–09 Riia Linna Kunstikooli direktor. 1919. a. sõitis Saksamaale.
Käesolev joonistus on atribueeritud analoogiate põhjal (Jahrbuch für bildende Kunst in den Ostseeprovinzen, Riga 1907–13) ning on iseloomulik Roseni uusromantilisele maastikukäsitlusele.
|
|
|
|
|
Rossmann, Maximilian Georg (1861 – 1926). Hobused õuel. (1899).
Lühikirjeldus:
Õli, lõuend
45,5 x 56
All paremal – 10 März 1899 MRossmann
Maalija, skulptor ja tarbekunstnik M.G.Rossmann oli pärit Vahenstraussist Ülem-Pfalzis. Ta tegutses Šveitsis, Austrias, alates 1892 – Frankfurdis Maini ääres, alates 1906 – Amorbachis; viljeles mitmesuguseid žanre. Käesolev töö esindab inpressionismimõjulist realismi; Rossmanni puhul ongi märgitud impressionist Wilhelm Trübneri ning Hans Thoma mõju.
|
|
|
|
|
Saare, Raimo (1923 – 1995). Baleriin. (1964).
Lühikirjeldus:
Õli, lõuend
100 x 72
All vasakul – R. Saare 1964.a.
Tundlikult maalitud värviergas aktimaal tuntud Tartu kunstnikult, ERKI 1953. a. lõpetanud maalijalt, kes oli pikki aastaid maaliõppejõud Tartu Kunstikoolis.
|
|
|
|
|
Saarniit, Joann (1909-1984). "Elu algus". (1971).
Lühikirjeldus:
Akvarell, paber
29 x 19
All paremal - Joann Saarniit 1971 Jan.
Töö asub aadressil: Tallinn, Mustamäe tee 4 ruum 103
Paspartuul all vasakul - Elu algus
Paspartuul all paremal - Joann Saarniit Jan 5,1971
Üks tuntumaid Eesti Kunstnike Koondise asutajaliikmeid Torontos, kes sai kunstihariduse Riigi Kunsttööstuskoolis Tallinnas ning viljeles Kanadas erinevaid žanre ja tehnikaid. Nüansipeen nägemuslik akvarell, võimalik, et lavakujunduse kavand.
|
|
|
|
|
Saarts, Lembit (s.1924 ). Maastik. (2007).
Lühikirjeldus:
Tempera, papp
28 x 41
All paremal – L. Saarts 07
Sündis 1924. a. Tartumaal. Õppis 1942-44 Tartu Kõrgematel Kujutava Kunsti Kursustel ja 1944-48 Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis. Esineb näitustel alates 1958. a. Personaalnäitused Tallinna Kunstisalongis 1971. a., Tartu Kunstimuuseumis 1974. a.
On maalinud portreid, maastikke ja kompositsioone, ka nonfiguratiivseid.
|
|
|
|
|
Saltzmann, Carl (1847 – 1923). Kalurid Napoli lahel. (XIX sajandi lõpukümnendid).
Lühikirjeldus:
Õli, lõuend
42 x 65
All vasakul – C. Saltzmann
Berliinis sündinud C. Salttzmanni õpetajaks sealses Kunstiakadeemias oli Herman Eschke (ka baltisaksa kunstniku C. A. Winkleri õpetaja). 1894. aastast juhtis ta meremaali klassi akadeemias. Ta tegi kaasa keiserliku perekonna liikmete merereise, näiteks, 1888.a. keiser Wilhelm II reisi Peterburi ja 1889.a. – keisri reisi Lofootidele 1896. a. sai professori tiitli. Käesolev maal on heal tasemel Vahemere idüll.
http://de.wikipedia.org/wiki/Carl_Saltzmann
|
|
|
|
|
Sampu, Ulla-Britta (a-ni 1959 Luberg) (1933 – 2006). Pesuriputajad. (1958).
Lühikirjeldus:
Akvarell, paber
Vm 52,2 x 37,5
Sampu, Ulla-Britta (1933 – 2006), tarbegraafik. Lõpetas 1952 Tall. 7.kk-i, 1958 lõpetas ERKI. 1973-89 töötas Tallinna Kaubamaja kunstnikuna. Aastast 1969 Eesti Kunstnike Liidu liige. Kõrvu tegelas kunstnik tarbegraafikaga, illustreeris raamatuid, ning kujundas mänguasju.
|
|
|
|
|
Schmidt-Busch, Irmgard. (1875 Riga - 1958 Weimar). Taluõu. (peale 1905).
Lühikirjeldus:
Õli, lõuend
57,5 x 61
All vasakul – Schmidt-Busch
Riias sündinud ja seal Jung-Stillingi kunstikoolis Oswald von Sassi juures õppinud kunstnik täiendas end Münchenis ja Weimaris, kus abiellus 1905.a. maalija E.A. Schmidtiga. Ülejäänud osa elust veetiski ta Weimaris. Käesolev maastik tutvustab teda professionaalsel tasemel meistrina. Tüüpiline saksa talumaja sisselõikega katuses ukse kohal on kujutatud lihtsalt ja elavalt.
|
|
|
|
|
| Artikkel: 457 |
(**) müüdud |
Schnell-Merilaid, Karl Friedrich (1882- 1948). Talutare. (1903).
Lühikirjeldus:
Õli, lõuend
29 x 29
All paremal - K.Shnell.1903
Karl Friedrich Schnell-Merilaid õppis Kaasani Kunstikoolis, õpetas Rakvere Õpetajate Seminaris, kus tema õpilasteks olid kubistid Märt Laarman ja Arnold Akberg.
Käesolev töö paistab silma vaikse lüürilisusega, tundliku realistliku maalimislaadiga.
|
|
|
|
|
| Artikkel: 1817 |
(**) müüdud |
Schröder, Albert (1854 – 1939). Naeratav noormees. (19. - 20. Saj vahetus).
Lühikirjeldus:
Õli, puu
14,5 x 11,2
Ülal paremal – A. Schröder Mün.
Weimaris ja Dresdenis õppinud kunstnik asus 1883. a. Münchenis, kus omandas tuntuse illustreerija ning dekoratiivmaalijana, aga ka žanrimaalide ja portreedega, milles ühendas Müncheni traditsiooni 17. Saj. hollandi maali omaga. Käesolev portree 17. Saj. kostüümis lähtub Frans Halsist.
|
|
|
|
|
Schuster, Wilhelm (1899 – 1974). Kanal talvel. (1960).
Lühikirjeldus:
Õli, masoniit
All paremal
60 x 80
All paremal – W. Schuster Ddf 60
Düsseldorfi maalija – peisažist, kelle karget laadi on mõjutatud nimekas Düsseldorfi meister Max Clarenbach. Töö on oma lihtsuses ja värvikasinuses üpris mõjuv.
|
|
|
|
|
Sepp, Rudolf (1902 – 1980). "Nägu maskiga". (1964).
Lühikirjeldus:
Süsi, värviline kriit, paber
37 x 27
All paremal
Töö asub aadressil: Tallinn, Mustamäe tee 4 room 103
Rudolf Sepp lõpetas "Pallase" 1938.a., juhendajateks olid N. Triik, K. Mägi ja A. Vabbe. 1946 - 1950 Tartu Riikliku Kunstiinstituudi õppejõud. Viljeles peamiselt psühholoogist portreed, rõhutades vaimsust, väärikust ja eripära.
|
|
|
|
|
Sepp, Rudolf (1902 – 1980). Sepp, Rudolf (1902 – 1980).
Lühikirjeldus:
Monotüüpia, paber
38 x 30
All paremal – R. SEPP 1954
Rudolf Sepp õppis "Pallases" 1923–1938. a., juhendajateks olid K. Mägi, N. Triik ja A. Vabbe. 1946–1950 Tartu Riikliku Kunstiinstituudi õppejõud. Viljeles peamiselt psühholoogilist portreed, rõhutades vaimsust ja luues eripärase emotsionaalse atmosfääri. Töötas ka teistes žanrites.
|
|
|
|
|
Simson, Arnold (1899-1982). Valge klaar. (1970).
Lühikirjeldus:
Akvarell, paber
37 x 49
All vasakul – A. Simson 70
Töö asub aadressil: Tallinn, Mustamäe tee 4 room 103
Arnold Simson on tuntud akvarellistina, maalija ja joonistajana. Pärast joonistuskursuste läbimist ja õppimist Tartu Õpetajate Seminaris joonistusõpetaja M. Pukitsa juhendamisel õppis 1922–34 vaheaegadega "Pallases" maalimist, hiljem täiendas end Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis 1944–46. Lõi argieluainelisi õlimaale. Pühendus peamiselt akvarellile, viljeledes natüürmorte, lille- ja maastikumaale.
|
|
|
|
|
Sooster, Ülo (1924 – 1970). Istuv naisakt triibulise draperii taustal. (1945).
Lühikirjeldus:
Õli, kartong
80 x 60,5
All paremal – Ü. Sooster 45
Kunstihariduse sai Ülo Sooster 1943-1944 Kõrgematel Kujutava Kunsti kursustel ja 1945-1949 Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis E. Kitse käe all. Arreteeriti kui "paadunud dekadent" ja saadeti Karaganda vangilaagrisse novembris 1949.a. Lähtus värvi, valguse ja väljendlikkuse probleemidest, samuti ka sürrealismist ja abstraktsionismist.
Näitused: Leipzig, Moskva, Praha, Rooma, Firenze, Köln, Veneetsia, Washington j.p.m.
Aktistuudio muudab huvitavaks triibuline draperii.
|
|
|
|
|
| Artikkel: 1896 |
(*) uus kaup |
Stort, Eva (1855 – 1936). Heinavanker. I ja II (19. – 20. Saj vahetus)
Lühikirjeldus:
Õli, puu
8 x 12,5, 8 x 12,5
All paremal – Stort Ludwigshausen
Eva Stort oli Berliini kunstnik, peamiselt maastikumaalija ja akvarellist. Tema mõjutajatena on mainutud Karl Staufferberni ja Max Liebermanni, kuid seda mõju ei loe miniatüürsest maalipaarist eriti välja.
|
|
|
|
|
Strahhov, Anatoli (1946). Ingel. (1990).
Lühikirjeldus:
Õli, kuld, lõuend, papile kleebitud
30 x 25
All paremal – A S 90
Taga – À Ñòðàõîâ Tallinn 90
30 x 25 õli
Strahhov on alates 1970. aastatest üha lihvinud oma detaili- ja nüansipeent laadi, mida iseloomustab värvide sisemine hõõguvus, kujutatava kummastatud, sürrealistliku hõnguga esitus, olgu tegu esemete või figuuridega. Mõndagi võlgneb see laad ikoonimaalile. Käesolev naise portree kujutabki maist ja sensuaalset ning ikoonilis-ingellikku alget ühendavat tüüpi.
|
|
|
|
|
Strahhov, Anatoli (1946). Natüürmort. (1989)
Lühikirjeldus:
Õli, papp
24,5 x 22,2
All paremal – A : S `89`
Pöördel – Ìàðèíå â äåíü ðîæäåíèÿ 1989 À. Ñòðàõîâ
Alates 1970. aastatest on ERKI lõpetanud Stahhov pidevalt esinenud näitustel, paeludes aastatega nii tehniliselt kui ka esteetiliselt üha lihvitumaks muutuva stiiliga. Natüürmort on selle imeteldava peenuse ere näide.
|
|
|
|
|
Tael, Karl (kuni 1941 Doll 1894 – 1975). Autoportree (1943). Rembrandti järgi . (1606 – 1669).
Lühikirjeldus:
Õli, vineer
33 x 26,5
Pöördel, ülal vasakul – KDoll 1943.
Vaba koopia Rembrandti järgi, tuntud graveerija, aga ka maalija huvitav ekskurss kunstiajalukku.
Vasegraveerija K. Tael sai kunstilise algõpetuse 1912 – 15 Tallinnas A. Bode graveerimistöökojas. Aastast 1921 oli ta Riigi Trükikoja graveerimismeister. Lähetati 1927 Viini, täiendas end aastani 1928 rahatähtede graveerimise alal. F. Schirnböcki juures (Eestis valmistuti uute rahatähtede trükkimiseks), õppis mittestatsionaarselt ka sealses kunstiakadeemias joonistamist. Oli 1949 – 57 ERKI metallehistöökateedri vanemõpetaja (a-st 1955 dotsendi kt.).
|
|
|
|
|
Talvik, Herman (1906 – 1984). Funäsdaleni mäed. (1970- nendad).
Lühikirjeldus:
27x 35
Õli, papp
All paremal – TALVIK
Töö asub aadressil: Tallinn, Mustamäe tee 4 room 103
1921–26. a. Tallinnas, Riigi Kunsttööstuskoolis ja 1921-28. a. Helsingis, Soome Kunstiühingu koolis õppinud Herman Talvik kujunes omapäraseks maalijaks ja graafikuks juba enne sõda, kuid tema loominguline õitseng langeb Rootsi perioodi, mil ta leiab suurepärase analüütiku Ilmar Laabani näol.
|
|
|
|
|
Talvik, Herman (1906 – 1984). Lumine mägi. (1950-60.aastad).
Lühikirjeldus:
Vm 23,5 x 32,8
Guašš, papp
All paremal – TALVIK
1921–26. a. Tallinnas, Riigi Kunsttööstuskoolis ja 1921-28. a. Helsingis, Soome Kunstiühingu koolis õppinud Herman Talvik kujunes omapäraseks maalijaks ja graafikuks juba enne sõda, kuid tema loominguline õitseng langeb Rootsi perioodi, mil ta leiab suurepärase analüütiku Ilmar Laabani näol. Käesolev töö ei esinda tema loomingu ekstaatilist-müstilist poolt, vaid tema tundlikkust looduse kujutajana. Motiiv pärineb ilmselt mägisest Härjedalenist, kus kunstnik elas suviti (talved veetis ta reeglina Hispaanias).
|
|
|
|
|
Talvik, Herman (1906 – 1984). Talv. (1960-ndad, 1970-ndate algus).
Lühikirjeldus:
Õli, lõuend
39 x 65
All paremal - Talvik
Herman Talvik on emotsionaalsemaid ja ehedamaid maalijaid Välis-Eesti kunstis, samas professionaal kaasaegses mõttes. Tema maalijatee algas juba 1920. aastatel, mil ta õppis Helsingi Atuneumis. Ent loominguline õitseng langeb sõjajärgsetesse aastakümnetesse.
|
|
|
|
|
Tank, Woldemar (1903 – 2001). Jõesadam. (1947).
Lühikirjeldus:
Õli, lõuend
47 x 67
All paremal – V Tank 1947
Siinkohal on jällegi tegemist meie kunsti kontekstis suhteliselt tundmatu autoriga, kelle anne on paratamatult jäänud teadvustamata. Ometi on teda siiski mainitud Eesti kunsti ja arhitektuuri bibliograafilises leksikonis.
Woldemar Tank õppis ajavahemiku 1924-25 A. Laikmaa ateljeekoolis ning 1927-32 Pallases. Pärast 1944ndal aastal Rootsi põgenemist täiendas end veel Taanis, Rootsis, Norras ning Saksamaal.
Rootsi Eesti Kultuurikoondises hinnatakse tema taieseid eelkõige tugeva maastikumaali žanri viljelemise tõttu.
|
|
|
|
|
Tank, Woldemar (s.1903). Linna vaade. (1947).
Lühikirjeldus:
Õli, kartong
61,5 x 47
All paremal – W. Tank 1947
Woldemar Tank õppis ajavahemiku 1924-25 A. Laikmaa ateljeekoolis ning 1927-32 Pallases. Pärast 1944ndal aastal Rootsi põgenemist täiendas end veel Taanis, Rootsis, Norras ning Saksamaal.
|
|
|
|
|
| Artikkel: 1924 |
(*) uus kaup |
Teder Kristian (1901 – 1960). Pojengid ja moonid (1944)
Lühikirjeldus:
Õli, lõuend
60 x 73,2
All paremal - Kristjan Teder. 1944.
Töö asub aadressil: Tallinn, Roseni tänav 8, Rotermanni väljakul.
Aastatel 1919-25 ja 1933-34 “Pallases” K. Mägi ja A. Vabbe juures õppinud ning aastatel 1926-28 end Pariisis täiendanud Kristjan Teder oli puhtakujulisemaid impressioniste-koloriste eesti maalis, mida kinnitab ka tema esinemine 1939-40.a. kuue kunstniku näitusel koos Adamson-Ericu, Aleksander Vardi, Jaan Grünbergi, Karl Pärsimäe ja Kaarel Liimandiga. Alates 1933. aastast tegeles ta aktiivselt aianduse ja mesindusega. Tema kontakt loodusega oli elav ja vahetu, mis avaldub ka tema maalide naivismini küündivas puhtsüdamlikkuses. Seejuures moodustavad naiviseeriv joonistus ja kirgas värv tema töödes lahutamatu ning artistliku terviku.
|
|
|
|
|
Teearu, Gita (s. 1934). Külatee (1956).
Lühikirjeldus:
Akvarell, paber
30,5 x 49,3
All paremal – G. Teearu 1956
Akvarell pärineb Tallinna Riikliku Kunstiinstituudi (hilisema ERKI) I kursuselt, kus G. Teearu õppis aastatel 1956 – 62. G. Teearu on populaarse värvilise sügavtrükigraafika looja.
|
|
|
|
|
Teearu, Gita (s. 1934). Natüürmort kohvikannuga. (1955).
Lühikirjeldus:
Akvarell, paber
29,6 x 36,6
All paremal – G. Teearu 29.dets 1955
Akvarell pärineb Tallinna Riikliku Kunstiinstituudi (hilisema ERKI) I kursuselt, kus G. Teearu õppis aastatel 1956 – 62. G. Teearu on populaarse värvilise sügavtrükigraafika looja.
|
|
|
|
|
Tugi, Vilma (1924 – 2007). Lilled. (1977).
Lühikirjeldus:
Õli, masoniit
85 x 59
All paremal – V. Tugi 77
Vilma Tugi õppis 1940. aastatel Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis. 1949. a. heideti ta V kursuselt välja. Ta esines Tartu kunstinäitustel. Veidi hämuse laadiga maalides ilmneb koloristinärv.
|
|
|
|
|
| Artikkel: 813 |
(**) müüdud |
Tundmatu kunstnik (XVIII – XIX saj. alguse). Kunstnik Frans Halsi (1581/1583 – 1666) Käristimängija. järgi.
Lühikirjeldus:
Õli, lõuend
31,8 x 31,5
Töö asub aadressil: Tallinn, Mustamäe tee 4 ruum 103
Frans Halsi – Rembrandti järel silmapaistvaima XVII saj. hollandi kunstniku – maal "Käristimängija" (Ihe Rommel – Pot Player, c. 1618-22) asub Kimbelli Kunstimuuseumis, Fort Worth, Taxas, USA. Sellest on tehtud koopiaid alates 1624. aastast (David Bailly joonistus, millel märge, et see kujutab Boontjet – Haarlemi narri).
Koopiad annavad huvitava pildi omaaegsete populaarsete teoste retseptsioonist, selle ulatusest; neist hoovab oma ajastu hõngu, nagu originaalidestki.
|
|
|
|
|
Tundmatu saksa kunstnik (XVIII saj.). Mägimaastik karjaga. (XVIII saj.).
Lühikirjeldus:
Õli, lõuend, kleebitud lõuend.
25 x 29,2
Pöördel ülal lipikul – Rosa de Tivoli.
Lipik osutab Philipp Peter Roosile (Rosa de Tivoli, 1657 – 1706), tuntud meistrile saksa kunstniku-animalistide perekonnast, kes tegutses alates 1677.a. Roomas ja Tivolis ning oli populaarne maastiku – ja loomamaalija. Tema pildid on harilikult suureformaadilised.
|
|
|
|
|
Uiga, Johannes. (1918 – 1998). Järvemaastik. (1987).
Lühikirjeldus:
Õli, kartong
25 x 50
All vasakul - J.Uiga. 87
Johannes Uiga on tuntud eelkõige suurejoonelises lakoonilises laadis akvarellmaastike loojana, kuid ta on Lõuna-Eestit ja eelkõige Pühajärve kujutanud selliselt ka õlimaalis.
|
|
|
|
|
Uutmaa, Richard (1905 – 1977). Kullerkupud. (1975).
Lühikirjeldus:
Akvarell, paber
65 x 49,5
All paremal – R. Uutmaa. 1975.a.
Kunstilise hariduse omandas ta Tartus Kõrgemas Kunstikoolis "Pallas" 1928–1935. a. N. Triigi juhendamisel. Tartu Ülikooli juures asuvas didaktilises-metoodilises seminaris õppis ta 1937–1938, omandades kesk- ja kutsekooli joonistusõpetaja kutse. R. Uutmaa on olnud seotud pedagoogilise tööga Tallinna Riiklikus Tarbekunstiinstituudis, kus ta töötas õppejõuna-dotsendina 1944–1950.
Värvikas lillepott R. Uutmaale omasel heal tasemel. Maastike kõrval on meister töötanud silmapaistvalt ka lillemaali žanris.
|
|
|
|
|
Valk-Falk, Endel (s.1932). Rannamaastik. (1980- nendad).
Lühikirjeldus:
Õli, lõuend kleebitud kartongile
35 x 50
Valk-Falk, Endel, nahakunstnik ja restauraator.
Sündinud 1932 Rakveres. Lõpetanud 1952 Rakvere 1.kk-i ja 1958 - Eesti Riikliku Kunstiinstituudi nahkehistöö erialal. Samal aastal suunati ta tööstuskunstnikuks Tartu Naha- ja Jalatsikombinaati, mille galanteriiosakond iseseisvus peagi tuntud galanteriikombinaadiks "Linda". Ta on töötanud nii Tartu Riikliku Ülikooli Teadusliku Raamatukogu kui ka Eesti Kunstimuuseumi restaureerimisosakonna juhatajana, millest viimane kasvas vabariiklikuks restaureerimiskeskuseks ja kannab alates 1989.a. nime ennistuskoda “Kanut”.
2001. - 2007. aastani oli Valk-Falk ka Tartu Kõrgema Kunstikooli professor.
Ta on kujundanud muusiumides näitusi ja püsiväljapanekuid.
Viimastel aastatel on Endel Valk-Falk keskendunud akvarellile.
|
|
|
|
|
| Artikkel: 1643 |
(**) müüdud |
Vene, Einar (1952). Naine ja Kentaur. (1997).
Lühikirjeldus:
Õli, lõuend
98 x 98
All paremal – EV
E. Vene sürrealistlik, sageli kunstipärandit omal kombel tõlgitsev laad muutus aktuaalseks 1980. aastatel, transsavangardi tõusulained. Paljud oli inspireerijaks itaalia uuem maalinust oma renessansitsitaatidega.
|
|
|
|
|
Vihvelin, Arnold (1892-1962). "Hermanni kindlus minevikus". (1961).
Lühikirjeldus:
Õli, lõuend
65.5 x 85.5
All paremal - P.Vihvelin
Töö asub aadressil: Tallinn, Mustamäe tee 4 room 103
Arnold Peeter Vihvelin, kel oli küllaltki põhjalik professionaalne ettevalmistus – R. von zur Mühleni kursused ja K. Raua stuudio Tartus, Peterburi Kunstide Edendamise Seltsi kool ja sealse Kunstiakadeemia kõrgem kunstikool – oli iseseisvusajal tuntud peamiselt Vabadussõja-aineliste kompositsioonide autorina, ehkki viljeles ka teisi žanre. Sõjajärgsel perioodil tõmbus ta kunstielust täiesti tagasi, ilmselt kartes repressioone oma iseseisvusaegse loomingu pärast, ning töötas n.ö. sahtlisse. Selles töödekogumis äratavad kõigepealt tähelepanu naiviseeriv-romantilised stseenid ajaloost, rahvapidudest, jne.
Üks ajaloolisi ulmemaastikke enne sõda selles žanris menukalt alustanud kunstnikult.
|
|
|
|
|
Vihvelin, Arnold Peeter (1892 – 1962). "Raekoja plats talvel". (1950-nendad aastad).
Lühikirjeldus:
Akvarell, paber
38,5 x 48
All paremal - P.A.Vihvelin
Pöördel kunstniku tempel ja kiri - Raekoja plats talvel, Vana Tallinn. P.A.Vihvelin
Töö asub aadressil: Tallinn, Mustamäe tee 4 room 103
Pildike linna minevikust oma huvi poolest ajaloolise ainese vastu tuntud kunstnikult.
Arnold Peeter Vihvelin, kel oli küllaltki põhjalik professionaalne ettevalmistus – R. von zur Mühleni kursused ja K. Raua stuudio Tartus, Peterburi Kunstide Edendamise Seltsi Kool ja sealse Kunstiakadeemia Kõrgem Kunstikool – oli iseseisvusajal tuntud peamiselt Vabadussõja-aineliste kompositsioonide autorina, ehkki viljeles ka teisi žanre. Sõjajärgsel perioodil tõmbus ta kunstielust täiesti tagasi, ilmselt kartes repressioone oma iseseisvusaegse loomingu pärast ning töötas n.ö. sahtlisse.
|
|
|
|
|
Vihvelin, Arnold Peeter (1892 – 1962). Kolovere loss (1950-nendad).
Lühikirjeldus:
Pastell, paber
50 x 74
All paremal – P.A.Vihvelin
Pöördel kunstniku tempel ja kiri – Kolovere loss P.A.Vihvelin
Arnold Peeter Vihvelin, kel oli küllaltki põhjalik professionaalne ettevalmistus – R. von zur Mühleni kursused ja K. Raua stuudio Tartus, Peterburi Kunstide Edendamise Seltsi Kool ja sealse Kunstiakadeemia Kõrgem Kunstikool – oli iseseisvusajal tuntud peamiselt Vabadussõja-aineliste kompositsioonide autorina, ehkki viljeles ka teisi žanre. Sõjajärgsel perioodil tõmbus ta kunstielust täiesti tagasi, ilmselt kartes repressioone oma iseseisvusaegse loomingu pärast ning töötas n.ö. sahtlisse. Selles töödekogumis äratavad kõigepealt tähelepanu naiviseeriv-romantilised stseenid ajaloost, rahvapidudest jne.
|
|
|
|
|
Vihvelin, Arnold Peeter (1892-1962). Põld. (1950-nendad aastad).
Lühikirjeldus:
Õli, kartong
21,5 x 30
All paremal - P.A. Vihvelin
Arnold Peeter Vihvelin, kel oli küllaltki põhjalik professionaalne ettevalmistus – R. von zur Mühleni kursused ja K. Raua stuudio Tartus, Peterburi Kunstide Edendamise Seltsi Kool ja sealse Kunstiakadeemia Kõrgem Kunstikool – oli iseseisvusajal tuntud peamiselt Vabadussõja-aineliste kompositsioonide autorina, ehkki viljeles ka teisi žanre. Sõjajärgsel perioodil tõmbus ta kunstielust täiesti tagasi, ilmselt kartes repressioone oma iseseisvusaegse loomingu pärast ning töötas n.ö sahtlisse. Selles töödekogumis äratavad kõigepealt tähelepanu naiviseeriv-romantilised stseenid ajaloost, rahvapidudest jne.
|
|
|
|
|
Vihvelin, Arnold Peeter (1892-1962). Valged ööd. (1950 –60-ndate).
Lühikirjeldus:
Süsi, valgekriit, hall paber
42 õ 54, 7
All paremal - P.A. Vihvelin
Arnold Peeter Vihvelin, kel oli küllaltki põhjalik professionaalne ettevalmistus – R. von zur Mühleni kursused ja K. Raua stuudio Tartus, Peterburi Kunstide Edendamise Seltsi Kool ja sealse Kunstiakadeemia Kõrgem Kunstikool – oli iseseisvusajal tuntud peamiselt Vabadussõja-aineliste kompositsioonide autorina, ehkki viljeles ka teisi žanre. Sõjajärgsel perioodil tõmbus ta kunstielust täiesti tagasi, ilmselt kartes repressioone oma iseseisvusaegse loomingu pärast ning töötas n.ö. sahtlisse.
Pildike linna minevikust oma huvi poolest ajaloolise ainese vastu tuntud kunstnikult.
|
|
|
|
|
| Artikkel: 1707 |
(**) müüdud |
Viidalepp, Ants (1921) Uksel. (1979)
Lühikirjeldus:
Õli,tempera, lõuend
64 x 50
All vasakul – A. Viidalepp 79.
Alusraamil – Uksel Tempera – õli, lõuend 63 x 50 1979. Ants Viidalepp
Õppis Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti Koolis E. Haameri juures, lõpetas 1948.a. Tartu Riikliku Kunstiinstituudi J. Võerahansu juhendamisel. On silma paistnud žanriliselt ja ainetõlgenduselt mitmekesise loominguga.
A. Viidalepa mitmemesises loomingus moodustavad omaetto peatüki grotesksed stseenid, enamasti nostalgilised pildikend provintsilinna Paide elust.
|
|
|
|
|
Viidalepp, Ants (1921). "Mets". (1993).
Lühikirjeldus:
Õli, tempera, lõuend
83,5 x 102
All paremal – A.Viidalepp.93
Töö asub aadressil: Tallinn, Mustamäe tee 4 room 103
Õppis Tallinna Kujutava- ja Rakenduskunsti Koolis E. Haameri juures, lõpetas 1948.a. Tartu Riikliku Kunstiinstituudi J. Võerahansu juhendamisel. On silma paistnud žanriliselt ja ainetõlgenduselt mitmekesise loominguga.
|
|
|
|
|
Viidalepp, Helvi (1921 – 1979). Potilill. (1970).
Lühikirjeldus:
Õli, lõuend
35,5 x 27,5
All vasakul – H. Viidalepp.1970
Ants Viidaleppa esimene abikaasa, kunstnik August Roosilehe tütar Helve Vidalepp lõpetas 1948.a. Tartu Riikliku Kunstiinstituudi J. Võerahansu õpilasena; ka maalis esmajoonis maastiku ja vaikelused.
|
|
|
|
|
Viilup, Aleksei (1916 – 1978). Linnavaade. Kuressaare (1960 -nendad).
Lühikirjeldus:
Õli, lõuend
35,7 x 25,5
Pöördel – Linnavaate maalis minu abikaasa Aleksei Viilup
1941. a. J. Koorti nim. Riigi Rakenduskunsti Kooli lõpetanud Aleksei Viilup tegeles kujunduskunsti kõrval ka tahvelmaaliga, viljeledes erinevad žanri, köites värske maalilaadiga. Käesolev motiiv pärineb 1958. a. avatud Vabaõhumuuseumist.
|
|
|
|
|
Viilup, Aleksei (1916 – 1978). Motiiv Rocca- al- Marest. (1960 -nendad).
Lühikirjeldus:
Õli, lõuend
35,4 x 25,2
Pöördel – Maastiku maalis minu abikaasa Aleksei Viilup
1941. a. J. Koorti nim. Riigi Rakenduskunsti Kooli lõpetanud Aleksei Viilup tegeles kujunduskunsti kõrval ka tahvelmaaliga, viljeledes erinevad žanri, köites värske maalilaadiga. Käesolev motiiv pärineb 1958. a. avatud Vabaõhumuuseumist.
|
|
|
|
|
Von Maydell, Anna Elisabeth (1861-1944). Egiptuse mööbel. Stiilijoonis. (1910.aastad).
Lühikirjeldus:
Akvarell, paber.
55,3 x 42,4
All paremal - ANNA v.MAYDELL.
All keskel - EGYPTISCHE MOEBEL.
Anna von Maydell õppis 1885-1990 Fr. Deppeni juures Tallinnas ja E. Ehrströmi juures Helsingforsis. Tegutses 1904.a. asutatud Tarbekunsti Ateljees koos M. Lutheri, E. Weissi ja L. Waltheriga.
Käesolev töö võib pärinåda õpingute ajast Helsingis.
|
|
|
|
|
| Artikkel: 1681 |
(**) müüdud |
Vuillefroy, Felix Dominique de (1841- 1910) Hobuselaat. (1870-80.aastad)
Lühikirjeldus:
Õli, lõuend
45 x 80
All paremal – Vuillefroy
Alusraamil - Felix Dominique De Vuillefroy 1841 Paris
F.D.de Vuillefroy oli alates debüüdist Salon’is 1867 rea aastakümnete vältel tuntud maalija-realist (1880- Auleegioni orden). Kindel koht on tal prantsuse animalistlikus kunstis, mida laseb aimata hobuste meisterlik kujutamine pildiski.
|
|
|
|
|
Väli, Voldemar (1909). Maastik teega. (1960).
Lühikirjeldus:
Õli, papp
32 x 44
All paremal –V.Väli 60
Voldemar Väli on vanemaid eesti maalijaid, kes praegugi tegutseb ja kelle juubelinäitusel 1999. a. võis näha uudisloomingut. 1943. a. "Pallase" A. Vabbe juhendamisel lõpetanud maalija on silma paistnud iseäranis portretistina, ent viljelenud ka teisi žanre. Aastail 1947 – 88 oli ta ERKI õppejõud, aastast 1993 - emeriitprofessor.
|
|
|
|
|
| Artikkel: 1921 |
(*) uus kaup |
Võerahansu, Johannes (1902–1980). Saaremaa maastik (1957)
Lühikirjeldus:
Õli, lõuend
73,3 x 115,4
All vasakul - Võerahansu 57
Töö asub aadressil: Tallinn, Roseni tänav 8, Rotermanni väljakul.
Johannes Võerahansu õppis A. Laikmaa ateljeekoolis 1919–21 ning 1932–36 “Pallases” A. Vabbe juures maalimist. Aastast 1940 töötas öppejöuna Kõrgematel Kujutava Kunsti Kursustel Tartus ja alates 1957 a. kuni 1973. a. Tallinna Riiklikus Kunstiinstituudis.
Johannes Võerahansu oli tugev portree- ja kompositsioonimaalija, eelkõige aga suurepärane Eesti maastiku kujutaja.
Saaremaa oli meistri lemmikpaiku alates 1930-ndatest aastatest ja ta on saare looduse ning elulaadi suurimaid poetiseerijaid eesti kunstis. Vahest paremini kui keegi teine tabas ta selle mahedat, tuulist ja merelist atmosfääri, milles mahenevad värvidki, kastudes pehmesse halli... Ilus näide tema hilisemast Saaremaa - seeriast.
|
|
|
|
|
| Artikkel: 1647 |
(**) müüdud |
Weise, Aleksander (1883 – 1960). Talv mägedes. (1930 –40. aastad).
Lühikirjeldus:
Õli, lõuend
80,5 x 100,8
All paremal - Alex Weise
Odessas sündinud Müncheni akadeemias Angelo Janki juures ning Pariisis Jean – Paul Laurens’i juures õppinud A. Weise oli Saksamaal eriti1930. aastatel populaarne maastikumaalija, kelle lumised alpimaastikud rippusid ka Riigikantselei ruumides. Ta esindab vabaõhumaalist mõjutatud realistlikku laadi; see mägimaastik on professionaalselt heal tasemel, mõjuva kaugusefektiga maal.
|
|
|
|
|
| Artikkel: 1916 |
(*) uus kaup |
Winkler Carl Alexander (1860-1911). Pirita klooster. (1909).
Lühikirjeldus:
Akvarell, paber
Vm 31 x 48,4
All vasakul – CWinkler Brigetten. 1909.IX
Töö asub aadressil: Tallinn, Roseni tänav 8, Rotermanni väljakul.
Tallinnas sündinud baltisakslast Carl Alexander von Winklerit peetakse Eesti kunstiloo üheks nimekamaks akvarellistiks.
Sajandivahetuse silmapaistvaima baltisaksa maalija C: A: Winkleri akvarell tollal talumaalid ümbritsetud Pirita kloostrikirikust. Suhteliselt tume taevas ja rukkipõld moodustavad tagasihoitud värvikontrasti, mida pehmendab.
|
|
|
|
|
Zentsik, Eduard (s.1975). Angel of an wind. (2007).
Lühikirjeldus:
Õli, lõuend
60 x 71
All paremal – ZED
Kunstnik sündis 1975.a. Sillamäel Eestis. 17-aastasena asus õppima kunstnik I.Lukjanovi juurde graafika ja maali alal ja 2003.a. lõpetas Eesti Kunstiakadeemia. Ta on Vene Kunstnike Liit Eestis ja Sillamäe kunstnike klubi „Aprill“liige. Osalenud 80 näitusel, nendest 20 olid personaalnäitused. Kunstniku töid on erakogudes Ameerikas, Inglismaal, Rootsis, Itaalias, Soomes, Prantsusmaal ja Eestis. Samuti asuvad tema maalid Narva Kunstimuuseumi ja Sillamäe Kunstigallerii kollektsioonides. Alates 2000.a. hakkas kunstnik tõsiselt tegutsema fotokunsti alal. Ta on Eesti Fotograafide Liidu liige.
|
|
|
|
|
