| X HEATEGEVUSLIK KUNSTIOKSJON |
17. detsembril on maailmas juhtunud palju olulist. Näiteks 17. detsembril 1770 sündis helilooja Ludwig van Beethoven. 17. detsembril 1865 toimus Franz Schuberti "Lõpetamata sümfoonia" esmaesitlus. 17. detsembril 1903 sooritasid vennad Wrightid maailma esimese eduka õhulennu.
17. detsembril 2009 tehakse aga ajalugu Tallinnas Rotermani kvartalis, kus kell 18 toimub US Art Galerii pidulik avamine ja Eesti Sportlaste Ühenduse X Heategevuslik juubelioksjon traagiliselt hukkunud sportlaste laste toetuseks.
Seekordsel oksjonil tuleb enampakkumisele 10 erinevat taiest. Sümboliseerigu see kümmet aastat koostööd, kümnest sõrmest koosnevat käepigistust tänutähe märgiks ja kümmet unistust, mis tänu heategevusele täituvad.
Jüri Tamm, ESÜ president
Urmas Sõõrumaa, US Art Galerii asutaja
|
|
| FOTOD TEE MAKOHTA |
KUNSTIOKSJON 2003.a.
KUNSTIOKSJON 2004.a.
KUNSTIOKSJON 2006.a.
KUNSTIOKSJON 2007.a.
Jüri Tamm, proua Laine Jänes
Gerdt Kanter
|
|
|
| Salongi võlus |
Olete oodatud galeriisse RIOS tutvuma uue näitusega
PÄRLEID ÜHEST ERAKOGUST IV
Väljapanek on koostatud salongikunstist
Avatud 27.11.2008 - 06.12.2008 iga päev kl. 12. – 19.
Ootame teid aadressil Kaarli pst. 8, Tallinn
|
|
| FOTOD TEE MAKOHTA |
Julie Wilhelmine Hagen-Schwarz (1824- 1902)
Daami portree. 1888
Eduard Franz Karl von Gebhardt (1838 – 1925)
Muusikatund. 1913
Anton Ebert (1845 – 1896)
Musitseerimas. 1879
Rollin (tegelikult Karl Kauffmann) (1843 – 1901)
Talvemaastik jõega. 19. saj. lõpp
Gustav Barbarini (1840 - 1909)
Mägimaastik jõega.1880 - 90.aastad
Wilghelm Niemitz
Jõe maastik. 19. -20. saj. vahetus
Carl Gustav Rodde (1830 –1906)
Riva Del Garda. 1884
Max von Othegraven (19. – 20. saj.)
Jõemaastik sügisel. 19. saj. lõpp
|
|
|
|
 |
|
|
|
| Artikkel: 219 |
(**) müüdud |
"Jahil". (1899). Venemaa. Kasli. Meister - V. Timofeev
Lühikirjeldus:
Malm
27 x 21,5
Kaslinski tehases võeti 19.saj. teises kolmandikus kasutusele kunstiline valu. Uraali tehaste analoogses toodangus paistis see silma pealispinna puhtusega, valmistamise kõrge meisterlikkusega ja kunstiliste väärtustega. Tänu skulptorite töödele täienes tunduvalt toorikute sortiment ja taastus side Venemaa juhtivate skulptoritega. Laia tuntuse saavutasid toorikud, mis olid valmistatud P. K. Klodti, E. A. Lansere, N. I. Liberichi ja A. L. Oberi mudelite järgi.
|
|
|
|
|
| Artikkel: 102 |
(**) müüdud |
"Tormide rand". (1964-1977). Kamm, Paul (1917 – 1979).
Lühikirjeldus:
Materjalid ja tehnika-Graafika, paber
Mõõtmed- 25.7 x 36.6
Signatuur- All paremal
Käesolev graafiline leht pärineb Johannes Käbini kogust. J. Käbinile kinkisid gravüüre nii kunstnikud ise kui ka mitmesugused asutused, üksikult ja mappidena. Kahtlemata peeti seejuures silmas teose kunstilist kvaliteeti. Enamasti kannavad lehed ka omaniku signatuuri.
|
|
|
|
|
| Artikkel: 1854 |
(**) müüdud |
Aavik, Priidu (1905 – 1991) Kaks naisakti. (1957)
Lühikirjeldus:
Öli, lõuend
49,8 x 61
All vasakul – PAavik 57.
Kunstiharidust sai 1920. aastail A. Laikmaa ateljeekoolis, 1934 – 38 õppis “Pallases” N. Triigi juhendamisel. Käis 1939.a. täiendusreisil Pariisis. Aastast 1938 kunstiühingu “Pallas” liige. 1944 -.45 Tartu Riikliku Kunstiinstituudi direktor, 1947 – 48 Tallinnas Kunstifondi esimees.
P. Aavik on maalinud suuri figuraalkompositsioone, kuid paeluvamalt avaldub tema maalijatalent just etüüdides, maastikes ja mariinides. Käesolev maal on talle iseloomulik – karge tunnetusega, lihtne, koguni napp vahendis, ometi õnnestunud kompositsiooniga ja hästi paikapandud toonivahekordadega.
|
|
|
|
|
Adamson-Eric (1902-1968). Kostüümikavand eesti draamatrupile II. (1943).
Lühikirjeldus:
Pliiats, Värviline pliiats, kartong
15,1 x 10
Teos joonistatud minister August Rei ja tema proua (E.V. saadikupaar Moskvas) prantsuskeelse kutse pöördele.
Sõja-aastail Jaroslavlis moodustati Eesti kunstiansamblite juurde ka draamatrupp, millele Adamson-Eric tegi kostüümikavandid. Repertuaar oli mitmekesine: klassikast rahvalikuni.
|
|
|
|
|
Adamson-Eric (1902-1968). Kostüümikavand eesti draamatrupile III. (1943).
Lühikirjeldus:
Pliiats, Värviline pliiats, kartong
15,1 x 10
Teos joonistatud minister August Rei ja tema proua (E.V. saadikupaar Moskvas) prantsuskeelse kutse pöördele.
Sõja-aastail Jaroslavlis moodustati Eesti kunstiansamblite juurde ka draamatrupp, millele Adamson-Eric tegi kostüümikavandid. Repertuaar oli mitmekesine: klassikast rahvalikuni.
|
|
|
|
|
Adamson-Eric (1902-1968). Kostüümikavand eesti draamatrupile. (1943).
Lühikirjeldus:
Pliiats, värviline pliiats, kartong
15,1 x 8,1
All paremal – 43a
Teos joonistatud minister August Rei ja tema proua (E.V. saadikupaar Moskvas)prantsuskeelse kutse pöördele.
Sõja-aastail Jaroslavlis moodustati Eesti kunstiansamblite juurde ka draamatrupp, millele Adamson-Eric tegi kostüümikavandid. Repertuaar oli mitmekesine: klassikast rahvalikuni.
|
|
|
|
|
Allsalu, Efraim. (1929). Valge pojeng. (1979).
Lühikirjeldus:
Valge pojeng. (1979).
Õli, saepuruplaat
27,5 x 27,5
All paremal – Eallsalu 79
1948-54 õppis ENSV Riiklikus Kunstiinstituudis J. Võerahansu õpilasena. 1954-60 töötas õppejõuna Tartu Kunstikoolis, 1961-77 Kunstnike Liidu Tartu osakonna esimees. 1956. aastast peale võtab osa vabariiklikest ja Tartu kunsti näitustest, töid on eksponeeritud üleliidulistel näitustel Moskvas ja eesti kunsti tutvustavatel näitustel vennasvabariikides (1972. a. Tšehhoslovakkias). 1969. a. esines Vilniuse maalitriennaalil. Samal aastal omistati E. Allsalule ENSV teenelise kunstniku aunimetus. Ulatuslikuma ülevaate E. Allsalu loomingust andis grupinäitus (E. Allsalu, I. Malin ja K. Polli) 1964. a. Tartu Riiklikus Kunstimuuseumis (valikut tutvustati 1965. a. Vilniuses ja Kaunases). Personaalnäitus Tartu Riiklikus Kunstimuuseumis 1973. a., Tallinna Kunstisalongis 1976. a.
|
|
|
|
|
Aren, Peet (1889 – 1970). Ill. H. Raudsepa "Sinimandriale". (1927).
Lühikirjeldus:
Tuss, paber
13,3 x 9,5
1913 a. lõpetas Peterburi Kunstide Edendamise Seltsi Kooli N.Roerichi, J.Bilibini ja A.Rõlovi juhendamisel. 1926–1930 oli "Pallases" õpetajaks. 1944 emigreerus Saksamaale, seejärel USA –sse. Näitused: Riia, Pariis, Helsingi, Lübeck, Kiel, Kopenhaagen, Rooma, Varssavi, Budapest, New-York.
Illustratsioonid – sulejoonistused H. Raudsepa näidendile "Sinimandria" kuuluvad maalija Peet Areni väljapaistvamate raamatugraafiliste tööde hulka 1920. aastate teisel poolel.
|
|
|
|
|
Aren, Peet (1889 – 1970). Ill. H. Raudsepa "Sinimandriale". (1927).
Lühikirjeldus:
Tuss, paber
13,3 x 9,5
1913 a. lõpetas Peterburi Kunstide Edendamise Seltsi Kooli N.Roerichi, J.Bilibini ja A.Rõlovi juhendamisel. 1926–1930 oli "Pallases" õpetajaks. 1944 emigreerus Saksamaale, seejärel USA –sse. Näitused: Riia, Pariis, Helsingi, Lübeck, Kiel, Kopenhaagen, Rooma, Varssavi, Budapest, New-York.
Illustratsioonid – sulejoonistused H. Raudsepa näidendile "Sinimandria" kuuluvad maalija Peet Areni väljapaistvamate raamatugraafiliste tööde hulka 1920. aastate teisel poolel.
|
|
|
|
|
Aren, Peet (1889 – 1970). Ill. H. Raudsepa "Sinimandriale". (1927).
Lühikirjeldus:
Tuss, paber
13,3 x 9,5
1913 a. lõpetas Peterburi Kunstide Edendamise Seltsi Kooli N.Roerichi, J.Bilibini ja A.Rõlovi juhendamisel. 1926–1930 oli "Pallases" õpetajaks. 1944 emigreerus Saksamaale, seejärel USA –sse. Näitused: Riia, Pariis, Helsingi, Lübeck, Kiel, Kopenhaagen, Rooma, Varssavi, Budapest, New-York.
Illustratsioonid – sulejoonistused H. Raudsepa näidendile "Sinimandria" kuuluvad maalija Peet Areni väljapaistvamate raamatugraafiliste tööde hulka 1920. aastate teisel poolel.
|
|
|
|
|
Aren, Peet (1889 – 1970). Ill. H. Raudsepa "Sinimandriale". (1927).
Lühikirjeldus:
Tuss, paber
13,3 x 9,5
1913 a. lõpetas Peterburi Kunstide Edendamise Seltsi Kooli N.Roerichi, J.Bilibini ja A.Rõlovi juhendamisel. 1926–1930 oli "Pallases" õpetajaks. 1944 emigreerus Saksamaale, seejärel USA –sse. Näitused: Riia, Pariis, Helsingi, Lübeck, Kiel, Kopenhaagen, Rooma, Varssavi, Budapest, New-York.
Illustratsioonid – sulejoonistused H. Raudsepa näidendile "Sinimandria" kuuluvad maalija Peet Areni väljapaistvamate raamatugraafiliste tööde hulka 1920. aastate teisel poolel.
|
|
|
|
|
| Artikkel: 793 |
(**) müüdud |
Assmus, Robert (1837 – 1902). Metssiga ja koer. (1870-nendad).
Lühikirjeldus:
Värviline litograafia, paber
Km 33 x 25,8
All vasakul – Robert Assmus MCHN
All paremal – M. Seeger. Stuttgart
Robert Assmus on meil tuntud puugravüüris teostatud Eesti vaadete poolest Müncheni ajakirjas “Die Gartenlaube”. Tema joonistuste järgi anti 1877-78 Stuttgartis välja mapp “Bilder aus Elsass – Lothringen”, mille 200 lehe hulgast ilmselt pärineb käesolev töö.
|
|
|
|
|
| Artikkel: 1658 |
(**) müüdud |
Assmus, Robert (1837 – 1902). Walchensee Baieris. (IX. saj. II pool).
Lühikirjeldus:
Õli, lõuend
31,5 x 51,5
All vasakul – Rob. Assmus
Pöördel, alusraamil, ülal vasakul- geb. 25.12.1837 in Stähna
gest. 12.11.1902 in Münhen
Museen – Leipzig – Berlin – Paris
Robert Assmus on kunstnik, kes on jäädvustanud erinevaid paiku Saksamaal ja mujal Euroopas, sealhulgas Eestis (Tallinna ja Vigala vaatedajakirja "Die Gartenluube" jaoks Münhenis). Käesolev motiiv pärineb Garmisch- Partenkircheni lähistelt.
|
|
|
|
|
Baciu, Vladimir (1965). Mererand. (1990. aastad).
Lühikirjeldus:
Õli, masoniit
40 x 60
All paremal – Baciu
Eesti Riikliku Kunstiinstituudi lõpetanud, Eesti Kunstnike Liidu liige V. Baciu äratas maastikumaalijana tähelepanu 1990. aastatel. Tema kunst on värvi – ja elurõõmus, maalilaad üldiselt pastoosne.
|
|
|
|
|
Bogatkin, Vladimir (1922 – 1971). Tallinn. (1955).
Lühikirjeldus:
Lito, paber
Vm 31 x 26
All paremal – B.Bogatkin 1955
Vladimir Bogatkin tegutses nii maalija kui ka graafikuna Moskvas, kuid viibis sageli Eestis ning tal on palju töid siinsetest paikadest. Käesolev etüüd on ühtaegu vabalt ja peenetundeliselt maalitud.
|
|
|
|
|
Bormeister, Märt (1916 – 1991). "Natüürmort õuntega". (1940-nendate II pool – 1950-nendate I pool).
Lühikirjeldus:
Monotüüpia, paber
30 x 36
All paremal - Märt Bormeister Tallinn
Töö asub aadressil: Tallinn, Mustamäe tee 4 ruum 103
Lõpetas 1937 Riigi Kunsttööstuskooli dekoratsioonimaali alal (R. Nymani ja A. Janseni õpilasena). Jätkas õpinguid 1939 Tallinnas Riigi Kõrgemas Kunstikoolis ja 1940-41 Tartus K. Mäe nim. Riigi Kõrgemas Kunstikoolis. Kuulas 1943-45 Moskva Kunstiinstituudis A. Osmjorkini loenguid.
Tuntud maastikumaalija M.Bormeister suutis säilitada isegi rasketel 1950.aastatel harukordse siiruse ja vahetu käsitluslaadi oma loomingus.
|
|
|
|
|
| Artikkel: 875 |
(**) müüdud |
Craig, Ralph Spann (1908 – 1940). Meri. (1930. aastad).
Lühikirjeldus:
Akvarell, kartong
41.5 x 102
All vasakul – R. Craig
USA kunstnik, kelle professionaalne merepilt peegeldab ameerikalikule realismile üldiselt väga omast fotograafilise efekti taotlust.
|
|
|
|
|
Daulle, Jean (1703– 1763). "Pärslane". Rembrandt van Rijni järgi. (XVIII saj. keskpaik).
Lühikirjeldus:
Ofort, vasegravüür, paber (vasakul keskel vesimärk)
Plm 27,7 x 19,9 Lm 39,8 x 28,8
All paremal, plaadil - J.Daulle Sc.
All vasakul, plaadil - Rembrandt Pinx.
Töö asub aadressil: Tallinn, Mustamäe tee 4 room 103
Teadaolevatest Rembrandti (1606-1669) teostest meenutab kujutatut "Leeprahaige kuningas Uzjah" (1635, Chatsworth, Devonshire koll.).Reprodutseerivates gravüürides, mis moodustasid lõviosa tolleaegsest graafikast, ei oldud eriti täpsed. Nende võlu on maali imiteerivas virtuooslikus tehnikas.
|
|
|
|
|
| Artikkel: 1710 |
(**) müüdud |
Dumont (Du Mont), Francois (1850 -?). Metsas (1889)
Lühikirjeldus:
Õli, lõuend
60 x 49
All vasakul – Dumont 89
Alusraamil lipik – Dumont Francois Ben III
Alates 1870. Aastatest Genfis, Antverpenis, Brüsselis ja Pariisis esinud kunstnikul on ühisjooni Barbizoni koolkonna järgijatega.
|
|
|
|
|
| Artikkel: 1622 |
(**) müüdud |
Dücker, Eugen Gustav (1841 – 1916). Tee külasse. (1900– 1910. aastad).
Lühikirjeldus:
Akvarell, paber
26 x 35,5
All vasakul - E.Dücker
Kuressaares sündinud Eugen Gustav Dücker lõpetas Peterburi Kunstide Akadeemia 1862. a. suure kuldmedaliga. Òema lõputöö on Tretjakovi galerii püsiekspositsioonis Moskvas. 1872. aastast oli ta maastikumaali professor Düsseldorfi Kunstiakadeemias. Impressionistlikust vabaõhumaalist mõjutatud peenetundelise maastikumeistrina oli ta hinnatud eluajal, aga ka praegu. Tema valguse- ja õhuküllasest laadist annab käesolev akvarell hea ettekujutuse.
Tema teoseid leidub Berliini Rahvusgaleriis, Dresdeni Galeriis, Tretjakovi Galeriis Moskvas ja Peterburi Vene Muuseumis.
See maastik aitab mõista, miks Dücker oli professorina nii hinnatud Düsseldorfi Kunstiakadeemia põhjamaalastest õpilaste poolt.
|
|
|
|
|
Einmann, Eduard (1913 – 1982). "Natüürmort pudeliga" (1960-1970.aastad).
Lühikirjeldus:
Õli, masonit
54 x 65
Töö asub aadressil: Tallinn, Mustamäe tee 4 ruum 103
Eduard Einmann õppis Tallinna Riigi Kunstitööstuskoolis Paul Raua ja August Janseni juhendamisel. 1930-ndail aastail viljeles ta peamiselt maali. 1940-ndail paelus teda joonistus, milles kunstnik näitas häid portreteerimisvõimeid. Loomingulistelt reisidelt Armeeniasse, Ukrainasse, Usbeki, Egiptusesse, Itaaliasse, Tadžiki tõi kunstnik kaasa värskelt mõjuvaid joonistusi ja maale.
|
|
|
|
|
Einmann, Eduard (1913 – 1982). "Põld Ukrainas". (1950).
Lühikirjeldus:
Pastell, paber
37,5 x 54,2
Töö asub aadressil: Tallinn, Mustamäe tee 4 ruum 103
Eduard Einmann õppis Tallinnas Riigi Kunsttööstuskoolis Paul Raua ja August Janseni juhendamisel. 1930-ndail aastail viljeles ta peamiselt maali. 1940-ndail paelus teda joonistus, milles kunstnik näitas häid portreteerimisvõimeid. Loomingulistelt reisidelt Armeeniasse, Ukrainasse, Usbeki, Egiptusesse, Itaaliasse ja Tadžiki tõi kunstnik kaasa värskelt mõjuvaid joonistusi ja maale.
|
|
|
|
|
Einmann, Eduard (1913 – 1982). "Ukraina küla". (1950).
Lühikirjeldus:
Pastell, paber
36,7 x 48,9
All paremal - Andrus Einmanni tõendus autorsuse kohta
Töö asub aadressil: Tallinn, Mustamäe tee 4 ruum 103
Eduard Einmann õppis Tallinnas Riigi Kunsttööstuskoolis Paul Raua ja August Janseni juhendamisel. 1930-ndail aastail viljeles ta peamiselt maali. 1940-ndail paelus teda joonistus, milles kunstnik näitas häid portreteerimisvõimeid. Loomingulistelt reisidelt Armeeniasse, Ukrainasse, Usbeki, Egiptusesse, Itaaliasse ja Tadžiki tõi kunstnik kaasa värskelt mõjuvaid joonistusi ja maale.
|
|
|
|
|
Einmann, Eduard (1913 – 1982). Illustratsiooni kavand Juhan Liivi juhijutule. “Nõia tütar” (1951).
Lühikirjeldus:
Süsi, paber
38,5 õ 27
All paremal – E. Einmann 1951
Eduard Einmann õppis Riigi Kunsttööstuskoolis Paul Raua ja August Janseni juhendamisel.
1930-ndail aastail viljeles ta peamiselt maali.1940-ndail paelus teda joonistus, milles kunstnik
näitas häid portreteerimisvõimeid. Loomingulistelt reisidelt Ameerikasse, Ukrainasse, Usbeki,
Egiptusesse, Itaaliasse, Tadžiki tõi kunstnik kaasa värskelt mõjuvaid joonistusi ja maale.
|
|
|
|
|
| Artikkel: 318 |
(**) müüdud |
Einmann, Eduard (1913 – 1982). Illustratsiooni kavand Juhan Liivi lühijutule “Peipsi peal”: "Jaak, maa, kurat...". (1951).
Lühikirjeldus:
Süsi, paber
38,5 õ 27,5
Töö asub aadressil: Tallinn, Mustamäe tee 4 room 103
Eduard Einmann õppis Riigi Kunsttööstuskoolis Paul Raua ja August Janseni
juhendamisel. 1930-ndail aastail viljeles ta peamiselt maali.1940-ndail paelus teda joonistus, milles kunstnik näitas häid portreteerimisvõimeid. Loomingulistelt reisidelt Armeeniasse, Ukrainasse, Usbeki, Egiptusesse, Itaaliasse, Tadžiki tõi kunstnik kaasa värskelt mõjuvaid joonistusi ja maale.
|
|
|
|
|
Einmann, Eduard (1913-1982). "Egiptlanna". (1960).
Lühikirjeldus:
Kuivnõel, akvatinta, paber
61 x 31
All paremal - Ed.Einmann 1960
Töö asub aadressil: Tallinn, Mustamäe tee 4 room 103
1959.a. Egiptuse-reisi ainetel valmis E.Einmannil järgmisel aastal mitu akvatintat. See on ühtlasi kunstniku tuntuim estamp. Sai lõpliku viimistluse ja esitati näitusele 1960.a. Illustratsioon Einmanni reisikirjas "Püramiidide maal" (lk.141).
Eduard Einmann õppis Tallinna Riigi Kunsttööstuskoolis Paul Raua ja August Janseni juhendamisel. 1930-ndail aastail viljeles ta peamiselt maali. 1940-ndail paelus teda joonistus, milles kunstnik näitas häid portreteerimisvõimeid. Loomingulistelt reisidelt Armeeniasse, Ukrainasse, Usbeki, Egiptusesse, Itaaliasse, Tadžiki tõi kunstnik kaasa värskelt mõjuvaid joonistusi ja maale.
|
|
|
|
|
| Artikkel: 1718 |
(**) müüdud |
Eist, Aksel (1930 – 2000) Sild Emajõeil (1960 – 70. aastad)
Lühikirjeldus:
Õli, lõuend
65 x 81
Alusraamil – Aksel Eist
Pastoosselt, temperamentselt maalitud töö Aksel Eist - maalijalt, tuntud tegijalt Tartu kunstielus, kes õppis maali 1959 -64 E. Ja M. Arraku stuudios ning kuulus 1989. aastast Eesti Kunstnike Liitu.
|
|
|
|
|
| Artikkel: 1177 |
(**) müüdud |
Eslon, Osvald (1895 – 1961). Veneetsia motiiv. (1926 –27).
Lühikirjeldus:
Akvarell, paber
36,8 x 24,7
All paremal – O. Eslon Venezia
1918- 19.a Münchenis õppinud O. Eslon täiendas end aastail 1926 – 27 Itaalias. Sest ajast pärineb Itaalia motiive akvarellis, mis olid sõjaeelses Eestis üpris populaarsed. Pärast sõda siirdus Eslon üle Rootsi Kanadasse. Eesti akvarelli ajaloos on tal kindel koht.
|
|
|
|
|
Espe, Nigul (1907 – 1970). Lilled. (1964).
Lühikirjeldus:
Akvarell, paber
28 x 19
All paremal- Nigul Espe 64
Lõpetas 1932 Tartu "Pallase" A.Vabbe ateljees. Kuulus aastast 1932 EKKKÜ-sse, aastast 1945 KL-i liige. Aastast 1929 esineb näitustel Eestis, Riias, Roomas ja Budapestis.
Loonud stafaažiga maastiku- ja linnavaateid.
|
|
|
|
|
Gebhardt, Franz Karl Eduard von (1838–1925). Kristus Betaanias. (1891 maal).
Lühikirjeldus:
Puugravüür, paber
23 x 30,5
All vasakul – E v Gebhardt
All paremal – G. Heder&Kirmse X.A.
All keskel – E. Von Gebhardt – Christus in Bethanien.
Töö asub aadressil: Tallinn, Kaarli pst. 8
Puugravüüri tehnikas reproduktsioon E. Gebhardti järgi, mille teostajad on märgitud gravüüri paremal alanurgas. Puugravüür oli reprodutseeriva tehnikana kasutusel ka XIX-XX sajandi vahetusel. "Kristus Betaanias" on evangeelne süžee, mida on – ehk Gebhardti eeskujul – käsitlenud ka K. ja P. Raud. Gebhardti omal ajal tuntud, Barneni galeriile kuulunud töö on reprodutseeritud Adolf Rosenbergi monograafias (1899; repr. Lk.88, nr 87) ja mainitud Carola Griesi monograafia kataloogis (1995; A 121).
Järva-Jaanis sündinud E. Gebhardt õppis 1855–57 Peterburi Kunstiakadeemias. Täiendas end Saksamaal, Hollandis, Belgias jm. 1859. a jätkas õpinguid Karlsruhe kunstikoolis L. Des Coudres`i juures. Aastast 1860 oli Düsseldorfis W. Sohni eraõpilane. 1873–1912 oli Düsseldorfi Kunstiakadeemia õppejõud, aastast 1875 professor.
Eestis on säilinud Tallinna Toomkiriku altarimaal "Kristus ristil" (1866), portreed "Palvetaja" jt.
Näitused: Tallinn, Berliin, Düsseldorf, Brüssel, Dresden.
|
|
|
|
|
Gebhardt, Karl (1860 – 1917). Kiriku eeskoda. (1896).
Lühikirjeldus:
Õli, papp
26, 5 x 37
All vasakul – Rattenberg park (Kiriku eeskoda)
Töö asub aadressil: Tallinn, Mustamäe tee 4 ruum 103
Karl Gebhardt – Müncheni maalija – õppis sealses Kunstide Akadeemias, oli Roomas stipendiaadina, esines Müncheni näitustel peamiselt ajaloožanriga. Need kirikuinterjöörid on käsitluselt ja meeleolult tüüpilised oma aja interjöörimaalile, mida huvitas interjööri seos välismaailmaga, inimese tunnetusega, kes äsja ruumi läbis.
|
|
|
|
|
Gebhardt, Karl (1860 – 1917). Käärkambri esine. (1896).
Lühikirjeldus:
Õli, papp
26 x 34
Ülal paremal – Tasfers 96
Töö asub aadressil: Tallinn, Mustamäe tee 4 ruum 103
Karl Gebhardt – Müncheni maalija – õppis sealses Kunstide Akadeemias, oli Roomas stipendiaadina, esines Müncheni näitustel peamiselt ajaloožanriga. Need kirikuinterjöörid on käsitluselt ja meeleolult tüüpilised oma aja interjöörimaalile, mida huvitas interjööri seos välismaailmaga, inimese tunnetusega, kes äsja ruumi läbis.
|
|
|
|
|
| Artikkel: 1608 |
(**) müüdud |
Haamer, Eerik (1908 – 1994). Vasaloppet. (1970. aastate lõpp)
Lühikirjeldus:
Värviline litograafia, paber
Km 41,7 x 59,2
All vasakul – 155-300
All paremal – Haamer
Lito on trükitud samanimelise maali järgi. Kuulus Rootsi suusavõistlus paelus kunstnikku oma massilisusega, mida ta andis edasi figuuridega äärest ääreni täidetud kompositsioonis.
|
|
|
|
|
| Artikkel: 1629 |
(**) müüdud |
Haas, Voldemar (1889–1982). Rannaliivikud. (1960-nendate lõpp – 1970-nendate algus).
Lühikirjeldus:
Õli, papp
34 x 49
Pöördel - Voldemar Haas
1919–1923 "Pallases" K. Mäe ja A. Vabbe juures õppinud Voldemar Haas kujunes silmapaistvaks teatrikunstnikuks, rikastades lavakujundust tehniliste uuendustega. Paralleelselt viljeles ka tahvelmaali, milles paelub värvirõõmsa dekoratiivsusega. 1957 sai ENSV rahvakunstniku aunimetuse. Värskelt maalitud tundlik etüüd, mis näitab kunstniku meisterlikkust looduse maalimisel.
|
|
|
|
|
Haas, Voldemar (1889–1982). "Talvine mets". (1960-nendate lõpp – 1970-nendate algus).
Lühikirjeldus:
Õli, lõuend
34,5 x 49
Töö asub aadressil: Tallinn, Mustamäe tee 4 ruum 103
1919–1923 "Pallases" K. Mäe ja A. Vabbe juures õppinud Voldemar Haas kujunes silmapaistvaks teatrikunstnikuks, rikastades lavakujundust tehniliste uuendustega. Paralleelselt viljeles ka tahvelmaali, milles paelub värvirõõmsa dekoratiivsusega. 1957 sai ENSV rahvakunstniku aunimetuse. Värskelt maalitud tundlik etüüd, mis näitab kunstniku meisterlikkust looduse maalimisel.
|
|
|
|
|
Hofmann O. Maastik. (1942).
Lühikirjeldus:
Õli, lõuend
60 x 90
All paremal – O. Hofmann 42
Töö asub aadressil: Tallinn, Mustamäe tee 4 ruum 103
|
|
|
|
|
Härm, Lilian (s. 1927). Põllulilled. (1995).
Lühikirjeldus:
Õli, lõuend papile kleebitud
34,8 x 27
All vasakul – L. Härm
Pöördel, ülal – Lilian Härm "Põllulilled" 2005
Töö asub aadressil: Tallinn, Mustamäe tee 4 ruum 103
Peamiselt tarbegraafiku ja raamatuillustraatorina tuntud kunstnik on esinenud ka maalijana, kelle töid iseloomustab lüürilisus ja dekoratiivsus.
|
|
|
|
|
| Artikkel: 1645 |
(**) müüdud |
Juškevitš, Andrei. (s. 1962) Tallinna motiiv. (2007).
Lühikirjeldus:
Õli, lõuend
80,5 x 110
All paremal – A. Juškevitš 2007
Lõpetanud Tallinna Kunstiülikooli maali erialal 1994.
1995 – Feodossias, I. K. Aivazovski galeriis.
Töid Feodossia muuseumis, erakogudes Prantsusmaal, Saksamaal, Soomes, Rootsis, Hollandis.
|
|
|
|
|
Jõgever, Silvia (1924-2005). Istuv akt. (1940.aastate lõpp – 1950. aastate algus).
Lühikirjeldus:
Õli, lõuend
103 x 81,2
All paremal – S. Jõgever
Sündis 1924. a. Tartumaal. 1942. a. asus õppima Tartu Kõrgematel Kujutava Kunsti Kursustel, õpingud lõpetas ENSV Riiklikus Kunstiinstituudis 1952. a . Alates 1948. a. töötas õpetajana Tartu koolides. 1960-67 esines näitustel, järgnevalt võis S. Jõgeveri loomingut näha personaalnäitustel Tartu Riiklikus Kunstimuuseumis 1972. a. ja Tallinna Kunstisalongis 1973. a.
|
|
|
|
|
Kaljo, Richard (1914-1978). Bžni küla. (1946).
Lühikirjeldus:
Tušš, paber (kriidi)
37,5 x 50
All paremal – RKaljo 8.sept46
Töö asub aadressil: Tallinn, Mustamäe tee 4 room 103
1946. a. îli R. Kaljo koos A.Hoidre, E. Okka, E.Kitse, G.Reindorffiga loomingulisel komandeeringul Armeenias, kust pärineb rida ilusaid maastiku- ja zhanrilisi joonistusi. Armeenias valminud töödega esinesid kunstnikud 1946. a. Tallinnas ja 1947. a. Moskvas. Neil näitustel oli väljas ka käesolev töö.
Kunstihariduse sai "Pallases" graafika erialal (A.Laigo ja R.Vaheri juhendusel), lõpetas 1940. 1944–48 Tartu Riikliku Kunstiinstituudi õppejõud. Viljeles figuurikompositsiooni, linnavaadet, akti, portreed, peamiselt puugravüüri tehnikas.
|
|
|
|
|
Kaljo, Richard (1914-1978). Istuv akt, profiilis vasakule. (1962).
Lühikirjeldus:
Süsi, paber
61 x 43
Töö asub aadressil: Tallinn, Mustamäe tee 4 room 103
Kunstihariduse sai "Pallases" graafika erialal (A.Laigo ja R.Vaheri juhendusel), lõpetas 1940. 1944–48 Tartu Riikliku Kunstiinstituudi õppejõud. Viljeles figuurikompositsiooni, linnavaadet, akti, portreed, peamiselt puugravüüri tehnikas.
|
|
|
|
|
Kaljo, Richard (1914-1978). Jõe org Bzhnis. (1946).
Lühikirjeldus:
Grafiit, paber
46 x 62
All vasakul – R Kaljo 23.sept. 46. Bzhnis
Pöördel - alustatud Tartu vaade
Töö asub aadressil: Tallinn, Mustamäe tee 4 room 103
Kunstnik viibis koos Alo Hoidre ja Günther Reindorffiga 1946. a.
loomingulisel komandeeringul Armeenias. Kõik nad kujutasid Bzhni küla. Käesolev motiiv sarnaneb ühe G. Reindorffi joonistusega. R. Kaljo, A. Hoidre, G. Reindorff, samuti E. Okas ja E. Kits esinesid oma Armeeniaetüüdidega 1946. a. näitusel Tallinnas ja 1947. a. Moskvas.
Kunstihariduse sai "Pallases" graafika erialal (A.Laigo ja R.Vaheri juhendusel), lõpetas 1940. 1944–48 Tartu Riikliku Kunstiinstituudi õppejõud. Viljeles figuurikompositsiooni, linnavaadet, akti, portreed, peamiselt puugravüüri tehnikas.
|
|
|
|
|
Kaljo, Richard (1914-1978). Maas istuv akt. (1973).
Lühikirjeldus:
Süsi, paber
65 x 44,5
All vasakul – RKaljo73
Töö asub aadressil: Tallinn, Mustamäe tee 4 room 103
Kunstihariduse sai "Pallases" graafika erialal (A.Laigo ja R.Vaheri juhendusel), lõpetas 1940. 1944–48 Tartu Riikliku Kunstiinstituudi õppejõud. Viljeles figuurikompositsiooni, linnavaadet, akti, portreed, peamiselt puugravüüri tehnikas.
|
|
|
|
|
| Artikkel: 1654 |
(**) müüdud |
Kilian, Georg Cristoph (1709 – 1781) A. Oleariuse järgi. Tallinna vaade loodest. (u 1730).
Lühikirjeldus:
Ofort, paber
Plm 15,4 x 19,5
Linnavaate kohal, lindil – REVEL
Plaadil, paremal keskel – 137
Augsburgi gravöör on kasutanud Adam Oleariuse raamatus "Offt begehrte Beschreyburg der Newen Orientalischen Reise so durch Gelegenheit einer Holsteinischen Legation an den König in Persien geschehen" (Schleswig 1647) trükitud Tallinna vaadet.
|
|
|
|
|
Kimm, Ilmar (1920). "Tartu motiiv". (1949).
Lühikirjeldus:
Õli, lõuend
51 x 43
All paremal – I.Kimm 49
Töö asub aadressil: Tallinn, Mustamäe tee 4 ruum 103
Ilmar Kimm lõpetas I.Repini nim.Kunstiinstituudi maali alal 1948. Oli 1948-51 Tartu Riikliku Kunstiinstituudi ja 1952-88 Tallinnas ERKI õppejõud (a-st 1954 dots., a-st 1965 prof., 1963-83 maalikat. Juh., 1983-88 konsultantprof.)
Viljelenud kõiki maaližanre, enim ajaloo- ja tööteemalist figuurikompositsiooni ning portreed.
|
|
|
|
|
Kits, Elmar (1913-1972). "Adleri lähedal". (1963)
Lühikirjeldus:
Tempera, paber
49,5 x 61,5
All paremal - Elmar Kits 63
Töö asub aadressil: Tallinn, Mustamäe tee 4 ruum 103
Kunstniku pärandis hõlmavad küllaltki suure osa loomingulistelt matkadelt kaasatoodud teosed, kus avaldub, nagu mujalgi, tema impulsiivsus ning isikupärane loodusetõlgendus. See Kaukaasia motiiv lumega kaetud mäeahelikuga mõjub majesteetlikult, veel rohkem paelub aga koloriit - türkiisroheline taevas, mis peegeldub järves, lillakassinisesse vinesse mähkunud mäed, lauskmaa rusked ja oliivjad toonid, hõrk "idamaine" gamma. Teos on reprodutseeritud kataloogis "Elmar Kitse fenomen"/Tartu 1994, nr.531/.
|
|
|
|
|
Klaus, Christian (1843 – 1893). Lapsed eeskojas. (1880).
Lühikirjeldus:
Õli, puu
24,1 x 16,3
All paremal- Oberuhd 1880 Chr.Klaus
Taga, ülal lipik andmetega
Töö asub aadressil: Tallinn, Mustamäe tee 4 ruum 103
Ülemöödunud sajandi lõpule iseloomulik idüll mängivate lastega poolhämaras trepikojas vaatega loodusesse. Autor – Nürnbergi maalija, peamiselt žanrist. Puu oli Saksamaal tollal maalialusena väga levinud.
|
|
|
|
|
Kokamägi, Luulik (1921 – 1986). Maastik valge majaga. (1964).
Lühikirjeldus:
Õli, kartong
44 x 63
All paremal – L.Kokamägi 64
Lõpetas Eesti Riikliku Kunstiinstituudi, oli samas ka õppejõud. Luulik Kokamägi saavutas kiiresti tunnustuse portretistina, kelle realism oli meisterlik ja omanäoliselt tundlik. See esimene õitseaeg kestis 1960-ndate alguseni. Siis tunnetas temagi vajadust oma laadi moderniseerida, ent leidis end taas alles 1970–ndatel, peamiselt portreekompositsioonides oma perekonnaliikmetest, eelkõige tütrest, kellest on saanud tuntud maalija Epp-Maria Kokamägi.
Käesolev maastik on otsekui tähis Luulik Kokamäe teel 1970.aastate valgustundliku, heleda ja avara hingusega laadi poole. Motiiv on iseenesest lihtne, ent valge maja tumedate puude vahel, roosatava põllu taga on lummav. Teoses on põhjamaise valguse erilist selgust, mida Luulik Kokamägi imetles, nagu me kõik, Paul Raua maastikes.
|
|
|
|
|
Kollom, Ernst (1908 – 1974). "Nelja eesti kuninga tapmine Paides 1343. a.". (1943).
Lühikirjeldus:
Tušš, paber
24 x 18
Kavand linoollõikele mapi jaoks "Jüriöö ülestõus 1343".
Töö asub aadressil: Tallinn, Mustamäe tee 4 room 103
Ernst Kollom sündis 1908.a. Võrumaal, suri 1974.a. Tallinnas. Õppis 1927–31 "Pallases" N.Triigi ateljees maali ja 1943–45 Moskva Kunstiinstituudis P.Pavlinovi juhendamisel graafikat. 1933–40 töötas Tartus vabakunstnikuna, peale sõda aga kirjastustes ja ajakirjade toimetustes. E. Kollom on eesti viljakamaid raamatugraafikuid. Viljeles ka värvilist puugravüüri. Hiljem tõusis loomingus esiplaanile vabagraafika, eeskätt linnavaated.
Näitused: Tartu, Rooma, Budapest.
|
|
|
|
|
Kormašov, Nikolai (1929). Krimm. (1959).
Lühikirjeldus:
Õli, kartong
50 x 70
All paremal – N.Korm 59
Töö asub aadressil: Tallinn, Mustamäe tee 4 ruum 103
Nikolai Kormašov on alates 1960. aastatest üks huvitavamaid eesti maalijaid. 1960. aastate lõpupoolel ilmnes tema kunstis ikoonimaali mõju, mis 1970. aastate keskpaiku hakkas nõrgenema. Ikoonimaalile omast sümbolite keelt kasutas ta loovalt ja kaasaegselt.
|
|
|
|
|
| Artikkel: 1082 |
(**) müüdud |
Kuznetsov, Aleksander (s.1922). Vana Peterburi. (1991).
Lühikirjeldus:
Õli, lõuend
30,4 x 40,2
All vasakul – Êóçíåöîâ
Pöördel, ülal paremal – Êóçíåöîâ À. 1991ã. õ.ì. 30 x 40 "Ñòàðûé Ïåòåðáóðã"
Maal kujutab talvist Senati väljakut Peterbuuris Vaskratsaniku ja taamal paistva Jisaku katedraalige. Vanale Peterburile viitab peamiselt troska esiplaanil. Maalilaad on impressionistlik.
|
|
|
|
|
Kõks, Endel (1912 – 1983). Matador. (1971).
Lühikirjeldus:
Ofsett-lito, paber
71 x 51
All paremal –Endel Kõks
All vasakul – The Motador ofset-litho 34 /60 1971
Endel Kõks – üks silmapaistvamaid Välis–Eesti kunstnikke, kes oli hinnatud juba enne lahkumist Eestist 1944.a., köidab erakordselt liikuva vaimuga, vastuvõtlikkusega nii uutele vooludele kui ka uudsetele motiividele. Tema ulatuslikust loomingust on Eestisse jõudnud veel vähe.
|
|
|
|
|
Kõks, Endel (1912 – 1983). Spanish ceramics. (1970).
Lühikirjeldus:
Ofsett-lito, paber
71 x 51
All paremal –Endel Kõks
All vasakul – Spanish Ceramics. ofset-litho 55 /60 1970
Endel Kõks – üks silmapaistvamaid Välis–Eesti kunstnikke, kes oli hinnatud juba enne lahkumist Eestist 1944.a., köidab erakordselt liikuva vaimuga, vastuvõtlikkusega nii uutele vooludele kui ka uudsetele motiividele. Tema ulatuslikust loomingust on Eestisse jõudnud veel vähe.
|
|
|
|
|
Kõks, Endel. (1912 – 1983). "Flamenco tantsijad". (1971).
Lühikirjeldus:
Värviline lito, paber
71 x 51
All paremal - Endel Kõks
Töö asub aadressil: Tallinn, Mustamäe tee 4 room 103
Endel Kõks – üks silmapaistvamaid Välis–Eesti kunstnikke, kes oli hinnatud juba enne lahkumist Eestist 1944.a., köidab erakordselt liikuva vaimuga, vastuvõtlikkusega nii uutele vooludele kui ka uudsetele motiividele. Tema ulatuslikust loomingust on Eestisse jõudnud veel vähe.
|
|
|
|
|
Laigo, Arkadio (1901–1944). Sarjast "Vahi põllutöökool", Vahi põllutöökooli kõrvalhoone. (1936).
Lühikirjeldus:
Puugravüür, paber
16,0 x 21,1
All paremal - A.Laigo
Töö asub aadressil: Tallinn, Kaarpi pst. 8
Õppis 1922–1927 Kõrgemas Kunstikoolis "Pallas", lõpetades selle N. Triigi ja P. Areni õpilasena. Täiendas end 1929, 1936–37 ja 1939 Pariisis. 1937. aastast töötas graafikaõpetajana "Pallases". Lõi algul kubistlikus laadis õlimaale, mis kujutavad suplejaid, muusikuid, linnavaateid jm. Aastast 1933 viljeles peamiselt puugravüüri, kujunes tähelepanuväärseks toongravüürimeistriks. Viljeles ka raamatu- ja tarbegraafikat. Tunnustatud eksliibriste autor. Tahvelgraafilised lehed ja eksliibrised on koondatud mappidesse, sealhulgas rida värvilisi puugravüüre.
|
|
|
|
|
Laigo, Arkadio (1901–1944). Sarjast "Vahi põllutöökool", Vahi põllutöökooli kõrvalhoone. (1936).
Lühikirjeldus:
Puugravüür, paber
16 x 21,1
All paremal - A.Laigo
Please find picture on address: Tallinn, Mustamäe tee 4 room 103
Õppis 1922–1927 Kõrgemas Kunstikoolis "Pallas", lõpetades selle N. Triigi ja P. Areni õpilasena. Täiendas end 1929, 1936–37 ja 1939 Pariisis. 1937. aastast töötas graafikaõpetajana "Pallases". Lõi algul kubistlikus laadis õlimaale, mis kujutavad suplejaid, muusikuid, linnavaateid jm. Aastast 1933 viljeles peamiselt puugravüüri, kujunes tähelepanuväärseks toongravüürimeistriks. Viljeles ka raamatu- ja tarbegraafikat. Tunnustatud eksliibriste autor. Tahvelgraafilised lehed ja eksliibrised on koondatud mappidesse, sealhulgas rida värvilisi puugravüüre.
|
|
|
|
|
Laigo, Arkadio (1901–1944). Sarjast "Vahi põllutöökool", Vahi põllutöökooli peahoone. (1936).
Lühikirjeldus:
Puugravüür, paber
15,9 x 21,1
All vaskul - A.L
Töö asub aadressil: Tallinn, Mustamäe tee 4 room 103
Õppis 1922–1927 Kõrgemas Kunstikoolis "Pallas", lõpetades selle N. Triigi ja P. Areni õpilasena. Täiendas end 1929, 1936–37 ja 1939 Pariisis. 1937. aastast töötas graafikaõpetajana "Pallases". Lõi algul kubistlikus laadis õlimaale, mis kujutavad suplejaid, muusikuid, linnavaateid jm. Aastast 1933 viljeles peamiselt puugravüüri, kujunes tähelepanuväärseks toongravüürimeistriks. Viljeles ka raamatu- ja tarbegraafikat. Tunnustatud eksliibriste autor. Tahvelgraafilised lehed ja eksliibrised on koondatud mappidesse, sealhulgas rida värvilisi puugravüüre.
|
|
|
|
|
Laigo, Arkadio (a-ni 1926 A.Logvinenko) (1901-1944). "Aguliõu." (1935).
Lühikirjeldus:
Puulõige, paber
15 x 19
All paremal, plaadil - AL
All paremal, lehel - Arkadio Laigo-35
Töö asub aadressil: Tallinn, Mustamäe tee 4 room 103
Gravüür kuulus Arkadio Laigo 1935.a.esinduslikku mappi "Puugravüürid". Arkadio Laigo oli eesti silmapaistvamaid ja omapärasemaid ksülograafe, kelle laadi iseloomustab kubismist mõjutatud vormiüldistus, jõuline lopsakas lõikelaad, mis mõjub monumentaalselt ka miniformaadis. Ka teda köitis nagu teisigi pallaslasi üldiselt haaranud aguliaine, mida ta andis edasi nappide tabavate detailidega. 1961/62.a. Tartu isiknäituse kataloogis repr. Nr. 11
|
|
|
|
|
| Artikkel: 293 |
(**) müüdud |
Lapin, Leonhard (1947). "Naine-masin I B." (1973/ 96)
Lühikirjeldus:
Kõrgtrükk, paber
14,2 x 13,5
All vasakul - NAINE – MASIN I B 17/32
All paremal - Leonhard Lapin 1973/1996
Töö asub aadressil: Tallinn, Kaarpi pst. 8
Parafraas Leo Lapini tuntud, seksikas- tehnitsistliku graafilise sarja (1970-nendad) teemal, milles taaselustab 1970-ndate alguse vaimsus.
|
|
|
|
|
Leškin, Viktor (1914-1998). Kollased tülbid. (1983).
Lühikirjeldus:
Õli, papp
79 x 49,5
All paremal – V. Leškin 83
Pöördel, ülal – Viktor Leškin s. 1914a. Teostatud 1989 a. „kollased tülpid” nr 3
Viktor Leškin õppis Riigi Kunsttööstuskoolis, Riigi Kõrgemas Kunstikoolis ja Tallinna
Riiklikus Tarbekunsti Instituudis ja lõpetas ERKI 1949 aastal, kus hiljem oli aastakümneid õppejõuks.
|
|
|
|
|
| Artikkel: 1626 |
(**) müüdud |
Leis, Malle (1940). Lilled LXXVI. (1978).
Lühikirjeldus:
Serigraafia, paber
52
All keskel – Lilled LXXVI. Serigraafia 21/55 M. Leis 1978.a.
Üks tuntumaid kaasaegseid eesti maalijaid Malle Leis on loonud ka palju kauneid, unikaalses teostuses serigraafiaid, milles samuti avaldub tema erakordne dekoratiivne talent. Serigraafiad on tehtud väga väikeses tiraažis – sellegi poolest peaaegu et unikaalsed. Malle Leisi töid võib näha kodu-ja välismaal, sealhulgas mitmes USA muuseumis, Moskva Tretjakovi galeriis, Poolas
ja mujal. Kaks teost on ostetud Sotheby kunstioksjonil.
|
|
|
|
|
Leis, Malle (1940). Luhajad. (1986).
Lühikirjeldus:
Graafika, serigraafia, paber
km 50 x 51
All paremal – Luhajad serigraafia 38/51
All vasakul – M. Leis 1986.a
Üks tuntumaid kaasaegseid eesti maalijaid Malle Leis on loonud ka palju kauneid, unikaalses teostuses serigraafiaid, milles samuti avaldub tema erakordne dekoratiivne talent. Serigraafiad on tehtud väga väikeses tiraažis – sellegi poolest peaaegu et unikaalsed. Malle Leisi töid võib näha kodu-ja välismaal, sealhulgas mitmes USA muuseumis, Moskva Tretjakovi galeriis, Poolas
ja mujal. Kaks teost on ostetud Sotheby kunstioksjonil.
|
|
|
|
|
Leitu, Silvia (1912-1969). Tarvastu rahvarõivas. (1950-nendad – 60-nendad aastad).
Lühikirjeldus:
Reproduktsioon akvarelloriginaali järgi, kartong
21 x 10,2
All paremal
Töö asub aadressil: Tallinn, Mustamäe tee 4 room 103
Silvia Leitu sarjast, mis kujutab eesti rahvarõivaid ning oli populaarne väliseesti publiku seas.
Silvia Leitu oli tunnustatud kostüümikunstnik ja akvarellist juba enne emigreerumist. Välis- Eesti kunstis on ta silmapaistvamaid akvarellivirtuoose, võrdselt tugev ja omapärane nii figuuri kui ka lillemaalis.
|
|
|
|
|
Leitu, Silvia (1912-1969). "Liilia". (1950-60.a.).
Lühikirjeldus:
Akvarell, paber
57.5 x 26.5
All paremal - Silvia Leitu
Töö asub aadressil: Tallinn, Mustamäe tee 4 ruum 103
Silvia Leitu oli tunnustatud kostüümikunstnik ja akvarellist juba enne emigreerumist. Välis-
Eesti kunstis on ta silmapaistvamaid akvarellivirtuoose, võrdselt tugev ja omapärane nii
figuuri kui ka lillemaalis.
|
|
|
|
|
Leitu, Silvia (1912-1969). Hageri rahvarõivas. (1950-nendad - 60-nendad aastad).
Lühikirjeldus:
Reproduktsioon akvarelloriginaali järgi, kartong
20,9 x 10,1
All vasakul – Sleitu
Ülal paremal – Harjumaa - Hageri
Töö asub aadressil: Tallinn, Mustamäe tee 4 room 103
S. Leitu sarjast, mis kujutab eesti rahvarõivaid ja oli populaarne välis-eesti publiku seas.
Silvia Leitu oli tunnustatud kostüümikunstnik ja akvarellist juba enne emigreerumist. Välis- Eesti kunstis on ta silmapaistvamaid akvarellivirtuoose, võrdselt tugev ja omapärane nii figuuri kui ka lillemaalis.
|
|
|
|
|
Leitu, Silvia (1912-1969). Jämtlandi rahvarõivas. (1950-nendad – 60-nendad aastad).
Lühikirjeldus:
Reproduktsioon akvarelloriginaali järgi, kartong
20,9 x 10
Pöördel rootsi keeles trükitud- Silvia Leitu Akvarellskiss Folkdräkt frän Jämtland
Töö asub aadressil: Tallinn, Mustamäe tee 4 room 103
S. Leitu sarjast, mis kujutab rootsi rahvarõivaid.
Silvia Leitu oli tunnustatud kostüümikunstnik ja akvarellist juba enne emigreerumist. Välis- Eesti kunstis on ta silmapaistvamaid akvarellivirtuoose, võrdselt tugev ja omapärane nii figuuri kui ka lillemaalis.
|
|
|
|
|
| Artikkel: 325 |
(**) müüdud |
Leitu, Silvia (1912-1969). Mustjala rahvarõivas. (1950-nendad – 60-nendad aastad).
Lühikirjeldus:
Reproduktsioon akvarelloriginaali järgi, kartong
20,8 x 10,2
All vasakul - SLeitu
Töö asub aadressil: Tallinn, Mustamäe tee 4 room 103
Silvia Leitu sarjast, mis kujutab eesti rahvarõivaid ning oli populaarne väliseesti publiku seas.
Silvia Leitu oli tunnustatud kostüümikunstnik ja akvarellist juba enne emigreerumist. Välis- Eesti kunstis on ta silmapaistvamaid akvarellivirtuoose, võrdselt tugev ja omapärane nii figuuri kui ka lillemaalis.
|
|
|
|
|
| Artikkel: 324 |
(**) müüdud |
Leitu, Silvia (1912-1969). Väike-Maarja rahvarõivas. (1950-nendad – 60-nendad aastad).
Lühikirjeldus:
Reproduktsioon akvarelloriginaali järgi, kartong
20,9 x 10,1
All vasakul - SLeitu
Töö asub aadressil: Tallinn, Mustamäe tee 4 room 103
Silvia Leitu sarjast, mis kujutab eesti rahvarõivaid ning oli populaarne väliseesti publiku seas.
Silvia Leitu oli tunnustatud kostüümikunstnik ja akvarellist juba enne emigreerumist. Välis- Eesti kunstis on ta silmapaistvamaid akvarellivirtuoose, võrdselt tugev ja omapärane nii figuuri kui ka lillemaalis.
|
|
|
|
|
Lepik, Hugo (1905 - 2001). Herradura. Hispania. (1950- nendad).
Lühikirjeldus:
Akvarell, süsi, paber
25,3 x 32, 5
All vasakul – H.Lepik
Peale sõda Rootsis, Göteborgis elanud Hugo Lepik oli kuni emigreerumiseni tuntud kui Riigi Kunsttööstuskooli litograafia- ja tsinkograafitöökoja juhataja, graafik ja maalija. Nimetatud aladel on ta viljakalt tegutsenud ka Rootsis.
Seal on pärit antud idülliline motiiv.
|
|
|
|
|
Lepik, Hugo (1905 - 2001). Hispaania motiiv. (1950- nendad).
Lühikirjeldus:
Akvarell, paber
Vm 35,2 x 47
All vasakul – H.Lepik
Kui kunstniku Lääne – Rootsi maastikku näeb Eesti galeriides sageli, siis Hispaania motiivid on haruldasemad. Nagu paljud rootslased ja eestlased, otsis H. Lepik mitmeid kordi päikest ja uusi muljeid Hispaaniast.
|
|
|
|
|
Lepik, Hugo (1905). Karikakrad. (1950- nendad).
Lühikirjeldus:
Õli, lõuend
41,5 õ 33,5
All paremal – H.Lepik
Peale sõda Rootsis, Göteborgis elanud Hugo Lepik oli kuni emigreerumiseni tuntud kui Riigi Kunsttööstuskooli litograafia- ja tsinkograafitöökoja juhataja, graafik ja maalija. Nimetatud aladel on ta viljakalt tegutsenud ka Rootsis.
|
|
|
|
|
Leskin, Viktor (1914-1998). Piusa maastik. (1965 – 86).
Lühikirjeldus:
Õli, lõuend
54 x 81
All paremal – V. Leškin 1965 - 1986
Viktor Leškin õppis Riigi Kunsttööstuskoolis, Riigi Kõrgemas Kunstikoolis ja Tallinna
Riiklikus Tarbekunsti Instituudis. Hariduse saanud maalija oli aastakümneid ERKI
õppejõud. Tema loomingus domineerib maastikužanr, milles kajastuvad ajastu suuna-
muutused.1960. aastatel liigub kunstnik üldistatuma, eepilisema käsitluslaadi suunas.
|
|
|
|
|
| Artikkel: 960 |
(**) müüdud |
Lilian Härm (1927). Künklik maastik teega. (1988).
Lühikirjeldus:
Pastell, paber
40,7 x 52,2
All vasakul – LH 1988
Illustraatorina eriti tuntud Lilian Härm on esinenud ka tahvelmaaliga erinevates tehnikates. Tema värvikat dekoratiivset laadi iseloomustab ilmekalt käesolev sügistoonides pastell.
|
|
|
|
|
Lokk, Artur. (1928-1996). Vaade Vana - Otepääle. (1977).
Lühikirjeldus:
Õli, paber
46 x 67
All paremal – A. Lokk 77
1951.a. Tartu Riikliku Kunstiinstituudi lõpetanud A. Lokk määras omajagu Tartu kunstielu ja näituste ilmet. Nagu paljude tartlaste, nii oli ka tema loomingus oluline koht Lõuna –Eesti vaadetel.
|
|
|
|
|
| Artikkel: 933 |
(**) müüdud |
Maisaar, Endel (1922 – 1978). Jus primae nectis (Esimese öö õigus). (1972).
Lühikirjeldus:
Linoollõige, värviline, papp
lm 34,8 x 30
km 29,8 x 24,5
All vasakul – "Jus primae nectis" (linool)
All paremal – EMaisaar 72
1951. a. Tallinna Kunstiinstituudi maali alal lõpetanud Endel Maisaar on rohkem töötanud estambi ja raamatuillustratsiooni vallas. Antud juhl on tegu lustaka värvilise linoollõikega, mille teostuslaad võlub mahlakusega.
|
|
|
|
|
Mei, Natalie (1900–1975). "Kostüümikavand operetile 'Valgehobu võõrastemaja'". (1933).
Lühikirjeldus:
Akvarell, paber
24.2 x 16.4
Ülal paremal - "Valgehobu"
Töö asub aadressil: Tallinn, Mustamäe tee 4 room 103
All paremal - N 12
Ülal vasakul - Leopold hr. Lüdvig
Kostüümikavand austria helilooja Ralph Benatzky 1931. a valminud opereti "Valgehobu võõrastemaja" lavastusele "Estonia" teatris. Silmapaistev kostüümikunstnik Natalie Mei oli 1929. a alustanud oma kauaaegset tööd selles teatris.
|
|
|
|
|
Mei, Natalie(1900–1975). "Kostüümikavand operetile 'Valgehobu võõrastemaja'".(1933-ndad aastad).
Lühikirjeldus:
Akvarell, paber
24.2 x 16.4
Ülal vasakul - Tahtrühm. II v. 2 tüdrukut
Töö asub aadressil: Tallinn, Mustamäe tee 4 room 103
1 Vaino
2 Reinik
Ülal paremal - "Valgehobu"
All vasakul - N 28e
Kostüümikavand austria helilooja Ralph Benatzky 1931. a valminud opereti "Valgehobu võõrastemaja" lavastusele "Estonia" teatris. Silmapaistev kostüümikunstnik Natalie Mei oli 1929. a alustanud oma kauaaegset tööd selles teatris.
|
|
|
|
|
Mihailov, Konstantin (1908 – 1997). Kunda. (1958).
Lühikirjeldus:
Õli, lõuend kleebitud papile
35,4 x 50
All vasakul – K.Mihailov Kunda 1958
Realistlik talumaastik, loodud arvatavasti suvepraktika ajal, kus K. Mihhailov (Mihailov) ERKI Õppejõuna koos üliõpilastega veetis. 1950 –54.a. Leningradis I. Repini nim. Kunstiinstituudis õppinud Mihailov (sünd. Tallinnas) oli aastail 1954 – 78 ERKI õppejõud
|
|
|
|
|
Muks, Juhan (1899 - 1983). Uued elamud. Viljandi. (1983).
Lühikirjeldus:
Õli, lõuend, kartongile kleebitud
48,2 x 68,7
Pöördel, ülal vasakul - "Uued elamud" 1983 (autori käega)
Juhan Muks on kahtlemata omapärasemaid isiksusi Eesti maastikumaalis. Käesolev kevadvärske maastik vaatega üle Viljandi järve kuulub tuntud maastikumeistri viimaste tööde hulka, demonstreerides taas tema ehtmaalilise lähenemise ja siira tunnetuse võlu. Muksi looming köidab peaaegu naiivse motiivitunnetusega ja rikka faktuuriga, mis tõi talle koguni hüüdnime "Viljandi Dubuffet".
Juhan Muks õppis 1917–1919 Tallinna Kunsttööstuskoolis, ka A. Laikmaa ateljeekoolis, 1921–1925 Tartus "Pallases" A. Vabbe juhendamisel ja K. Mäe ateljees. Tema kunstil ei puudu peenus: pärast "Pallase" lõpetamist 1925. a. täiendas ta end Pariisis, koguni elas mõned aastad Prantsusmaal, Pariisi lähistel.
|
|
|
|
|
| Artikkel: 433 |
(**) müüdud |
Ninemäe (Niinemäe), Boris (1925). Kalurid. (1950 – 1960-ndad).
Lühikirjeldus:
Õli, lõuend
57 x 105
All paremal - Ninemäe
Kunstnik on autodidakt, ent leidnud sageli Eesti elust võetud motiividega sõjajärgsetel aastakümnetel Rootsis head vastuvõttu. Rootsi publikule imponeeris nähtavasti tema teatud naivism ühenduses koloriidi põhjamaise kargusega.
|
|
|
|
|
| Artikkel: 501 |
(**) müüdud |
Paikule- Kimm, Arija. Kellukesed. (1980).
Lühikirjeldus:
Õli, lõuend
73 x 60
All paremall – Arija Paikule 1980
Arija Paikule on lätlanna, kes on lõpetanud 1980.aastate algul Kunstiinstituudi Tallinnas maali erialal.
|
|
|
|
|
| Artikkel: 1747 |
(**) müüdud |
Paris, Edit (1924). Ants Laikmaa omakodu. (1958 – 1964).
Lühikirjeldus:
Ofort, paber
Vm 22,5 x 28,5
Km 23 x 29
All vasakul – Ants Laikmaa oma kodu Ofort 25 100
All paremal – E. Paris 1958, 1961
Intiimne vaade A. Laikmaa majade Taeblas, kus asub tema majamuuseum. Paris kuulub A. Laikmaa sugulaskonda. Ta lõpetas Tallinna Riikliku Tarbekunsti Instituudi 1949. A. Ning on teotsenud nii vaba-kui ka raamatugraafikuna.
|
|
|
|
|
Pavlov Michail (1962).
Lühikirjeldus:
Sündinud 1962.a. Volgogradis. 1989. – lõpetas ERKI klaasikunsti osakond. Võtis osa erinevates näitustes. Töötab Tallinnas.
|
|
|
|
|
Pavlov, Michail ( 1962).
Lühikirjeldus:
Vitraaž
24 x 21
Sündinud 1962.a. Volgogradis. 1989. – lõpetas ERKI klaasikunsti osakond. Võtis osa erinevates näitustes. Töötab Tallinnas.
|
|
|
|
|
Pavlov, Michail (1962).
Lühikirjeldus:
Vitraaž
34 x 44
Sündinud 1962.a. Volgogradis. 1989. – lõpetas ERKI klaasikunsti osakond. Võtis osa erinevates näitustes. Töötab Tallinnas.
|
|
|
|
|
| Artikkel: 441 |
(**) müüdud |
Pavlov, Michail (1962).
Lühikirjeldus:
Vitraaž
31 x 46
Sündinud 1962.a. Volgogradis. 1989. – lõpetas ERKI klaasikunsti osakond. Võtis osa erinevates näitustes. Töötab Tallinnas.
|
|
|
|
|
Pilar, Aleksander (1912 – 1989). Sügis mägedes. (1977).
Lühikirjeldus:
Akvarell, paber
55,7 x 59,9
All paremal – AP 77
Töö asub aadressil: Tallinn, Mustamäe tee 4 ruum 103
Õppis A. Kaigorodovi maalistuudios, 1938–41 Riigi Kunsttööstuskoolis. 1959–62 ja 1969–71 Kunstnike Liidu vastutav sekretär. Tunnustatud akvarellistina viljeles maastikke, linnavaateid, natüürmorte, portreesid.
|
|
|
|
|
Pinhosovitš, Boriss (1910 - 1993) Natüürmort. (1960 -ndad).
Lühikirjeldus:
Õli, kartong
90 x 100
Sündinud 1910.a. Venemaal, Brjanski gubermangus, õppinud ühel ajal Vilmsomiga, Deinekaga ja Bogorodskiga Riiklikus Kõrgemas Kunstitehnilises Meistrikojas. Kunstnik oli Falki, Kardovski, Maškovi ja Istomini õpilane. Oli NSVL Kunstnike Liidu liige.
|
|
|
|
|
Pinhosovitš, Boriss (1910 - 1993) Natüürmort. (1960 -ndad).
Lühikirjeldus:
Õli, kartong
70 x 100
Sündinud 1910.a. Venemaal, Brjanski gubermangus, õppinud ühel ajal Vilmsomiga, Deinekaga ja Bogorodskiga Riiklikus Kõrgemas Kunstitehnilises Meistrikojas. Kunstnik oli Falki, Kardovski, Maškovi ja Istomini õpilane. Oli NSVL Kunstnike Liidu liige.
|
|
|
|
|
Pulst, August (1889 – 1977). Õunad. (1946).
Lühikirjeldus:
Akvarell, paber
26 x 43
All vasakul - A. Pulst 1946
Töö asub aadressil: Tallinn, Mustamäe tee 4 ruum 103
Kunstihariduse sai kunstnik aastail 1911 – 15 Riia Linna Kunstikoolis, kus tema õpetajaiks olid V. Purvitis, J. Tillbergs ja B. Borchert. 1915-17 töötas ta "Estonias" dekoraatorina, hiljem joonistusõpetajana ja muuseumiametnikuna. Kunstinäitustel esines alates 1919. a. akvarelli ja õlimaalidega. Kujutanud on enamasti maastikke, lilli ja vanalinna vaateid, sageli kohtab tema töödes ka etnograafilist ainestikku. Suuri teeneid on tal vanavara kogumises ning mitmete Eesti muuseumide asutamisloos.
|
|
|
|
|
| Artikkel: 957 |
(**) müüdud |
Põllu, Kaljo (1934). Eesti maastik. (1975).
Lühikirjeldus:
Metsotinto, paber
Plm 33 x 44,4
All vasakul – Eesti maastik „Metsotinto 39/50
All paremal – Kaljo Põllu, 1975
Alates 1971. aastast lõi Kaljo Põllu igal aastal mõne „Eesti maastiku”, mille üldistav – sümboolsed kujundid täiendavad üksteist, moodustades koos poeetilise ülemlaulu maale. Kõik nad on Kalju Põllu meelistehnikas – metsotintos, mille haruldasi viljelejaid ta eesti nüüdisgraafikas on.
|
|
|
|
|
| Artikkel: 426 |
(**) müüdud |
Randel, Feliks (1901-1977). Porošino jõgi. (1943).
Lühikirjeldus:
Õli, vineer
24 x 30
Ülal pöördel - FR. "Porošino jõgi" -43 (Biisk)
Feliks Randel- Johannsen – tuntud kui kubistlik-konstruktivistliku Eesti Kunstnikkude Rühma liige aastail 1924-40 – evakueerus sõja ajal Nõukogude Liidu tagalasse ja kuulus seal Jaroslavlis ja Moskvas tegutsenud Eesti kunstiansamblitesse. Sellest ajast pärinebki käesolev loodusminiatüür.
|
|
|
|
|
Randel, Felix (1901-1977). "Suvekõrvits". (1950)
Lühikirjeldus:
Õli, lõuend, kartongile kleebitud
17,2 x 27
Please find picture on address: Tallinn, Mustamäe tee 4 ruum 103
Tundlikult maalitud minivaikelu, mis meenutab kunstniku pruunikas koloriidis maale 1920. aastate lõpust-1930.aastate algult. Felix Randel (kuni 1936.a. Johannsen) oli aastail 1924-40 Eesti Kunstnikkude Rühma liige; aastail 1950-57 oli ta Kunstnike Liidu nimekirjast kustutatud kui formalist. Käesolev minimaal on niisiis dokument keerulisest ajast.
|
|
|
|
|
Reindorff, Günther(1889-1974). "Graniitrahnud rannal". (1965).
Lühikirjeldus:
Tint, paber
10.7 x 14.5
All paremal - GRff65.
Töö asub aadressil: Tallinn, Mustamäe tee 4 room 103
1905.a. astus parun Stieglitzi kunstikooli Peterburis õppima teatridekoratsiooni, seejärel graafikat. Lõpetas kooli 1913.a. Lääne-Euroopa enesetäiendusstipendiumi laureaadina. 1914 reisis Prantsusmaal ja Hispaanias. 1915–1920 töötas Riigi Trükikojas Peterburis ja Moskvas, joonistades rahatähti, valmistades Nõukogude Vene esimesed vapi- ja postmargikavandid. 1920.a. asus alatiseks Tallinnasse. Samast aastast on ta Riigi Kunsttööstuskooli õpetaja, seejärel graafika õppetöökoja ja graafika osakonna juhataja. 1922–1933 konsultant Riigi Trükikojas Tallinnas. Neil aastail joonistab palju põhjarannikul ja saartel, tehnikatest viljeldes põhiliselt pliiatsit, sütt ja tušši. Mõningal määral viljeles ka pastellmaali. Käis reisidel Saksamaal, Soomes, Austrias, Itaalias, Rootsis. 1940. aastatel valmisid tal illustratsioonid J.Londoni, J.Vares-Barbaruse, J.Semperi, A.Puškini, Fr. R.Kreutzwaldi teostele. Töötas ka kujundusgraafikuna tarbekunsti vallas. Oli Rakenduskunstnike Ühingu asutajaliige. II maailmasõja ajal hävineb tema ateljee koos suure hulga töödega, mistõttu on tema varast loomingut vähe säilinud. Alates 1950.a. töötas Riikliku Kunstiinstituudi professori ja joonistuskateedri juhatajana. Viljeles jätkuvalt põhiliselt vabagraafikat erinevates tehnikates, temaatikalt looduskujutust. 1950. aastate lõpus lülitati G.Reindorff Londonis väljaantavasse kunstnike leksikoni, mis koondab 500 maailma kõigi aegade parimat graafikut (H.Läti. Günther Reindorff. ENSV Kunst. Tallinn, 1960). Günther Reindorff on üks kõige peenemaid ja järjekindlamaid stiliste eesti kunstis, kõrge kunstikultuuri ja tööarmastuse eeskuju. Tema stiil ja kunstilaad pole tihedalt seotud ühegi ajastu maitsega. Olles pigem ajatu ja üle aegade ulatuv, elav side aegade vahel ja klassikaline selle sõna parimas tähenduses.
|
|
|
|
|
Richter, Adrian Ludwig (1803 – 1884). "Pime külaviiuldaja". (1830. aastate keskpaik).
Lühikirjeldus:
Ofort, paber
Km 21,8 x 17,6
All paremal - signeeritud ja dateeritud I.H.pinx 1833
Kujutise all vasakul - Gem. v. J. Hantsch.
Kujutise all paremal - gest. v. L.Richter
http://spaightwoodgalleries.com/Pages/Richter.html
Töö asub aadressil: Tallinn, Mustamäe tee 4 room 103
Richter, Adrian Ludwig on üks armastatumaid kunstnikke Saksamaal. Ta oli Karl August Richteri (Drezdeni Kunstiakadeemia professori) poeg ja õpilane. A. L. Richter töötas tema juhendamise all esimesed 12 aastat. 1823. a. reisis ta Itaaliasse, kust on pärit suur osa loomingust, s.h. teos "Amalfi org". 1836.a. sai ta Drezdeni Akadeemia Maastiku- ja Animalmaali professori nimetuse. 1853-st Müncheni ja 1874-st Berliini Akadeemia auliige.Pariisi ja Viini salongides esitati ta Kuldmedali saamiseks. Peale teist Itaaliareisi otsustas ta pühenduda saksa maastike ja inimeste kujutamisele. Ta tegeles ka maastike ja zhanristseenide graveerimisega. Kunstnik on loonud palju puugravüüre ning neid kasutati populaarsete ja lasteraamatute illustreerimiseks.
|
|
|
|
|
Roosma, Märt. "Kraavikaevajad".(1945).
Lühikirjeldus:
Guašš, paber
23.5 x 20.6
All paremal, kujutisel – M.Roosma
Töö asub aadressil: Tallinn, Mustamäe tee 4 ruum 103
Pöördel – nr 264.
1943.a. "Pallase" jä Tartu Kõrgemad Kujutava Kunsti Kursused graafikuna lõpetanud Märt Roosma oli Wiiraltile lähedasemaid inimesi a-il 1939 – 44 kodumaal ja 1944 – 45 Saksamaal. Seejärel viis pagulasesaatus nad lahku; M. Roosma sattus koos abikaasaga Tasmaania saarele. Tema sümpaatses loomingus moodustavad omaette peatüki sõja lõpul tehtud väikesed värvilised tööd, milles peegelduvad inimeste vintsutused, sõja koletu mõttetus. Sellesse töödegruppi kuulub ka antud guašš.
|
|
|
|
|
Saarniit, Joann (1909-1984). "Elu algus". (1971).
Lühikirjeldus:
Akvarell, paber
29 x 19
All paremal - Joann Saarniit 1971 Jan.
Töö asub aadressil: Tallinn, Mustamäe tee 4 ruum 103
Paspartuul all vasakul - Elu algus
Paspartuul all paremal - Joann Saarniit Jan 5,1971
Üks tuntumaid Eesti Kunstnike Koondise asutajaliikmeid Torontos, kes sai kunstihariduse Riigi Kunsttööstuskoolis Tallinnas ning viljeles Kanadas erinevaid žanre ja tehnikaid. Nüansipeen nägemuslik akvarell, võimalik, et lavakujunduse kavand.
|
|
|
|
|
| Artikkel: 457 |
(**) müüdud |
Schnell-Merilaid, Karl Friedrich (1882- 1948). Talutare. (1903).
Lühikirjeldus:
Õli, lõuend
29 x 29
All paremal - K.Shnell.1903
Karl Friedrich Schnell-Merilaid õppis Kaasani Kunstikoolis, õpetas Rakvere Õpetajate Seminaris, kus tema õpilasteks olid kubistid Märt Laarman ja Arnold Akberg.
Käesolev töö paistab silma vaikse lüürilisusega, tundliku realistliku maalimislaadiga.
|
|
|
|
|
Sepp, Rudolf (1902 – 1980). "Nägu maskiga". (1964).
Lühikirjeldus:
Süsi, värviline kriit, paber
37 x 27
All paremal
Töö asub aadressil: Tallinn, Mustamäe tee 4 room 103
Rudolf Sepp lõpetas "Pallase" 1938.a., juhendajateks olid N. Triik, K. Mägi ja A. Vabbe. 1946 - 1950 Tartu Riikliku Kunstiinstituudi õppejõud. Viljeles peamiselt psühholoogist portreed, rõhutades vaimsust, väärikust ja eripära.
|
|
|
|
|
| Artikkel: 311 |
(**) müüdud |
Shishkin, Ivan Ivanovitsh (1832 - 1898). "Etüüd". (1885).
Lühikirjeldus:
Ofort, paber
21,3 x 12,3
All vasakul – I.III.85 etud
Töö asub aadressil: Tallinn, Mustamäe tee 4 room 103
I. Shishkin on vene maalikunstnik ja maastikumaalija. Aastail 1852 – 56 õppis ta Moskva kunsttööstuskoolis ja 1856 – 65 Peterburi Kunstiakadeemias. Aastast 1873 professor, 1894 – 95 Peterburi KA maastikumaali klassi juhataja.
Eirates hilis-vene romantilise maastikumaali traditsioone pöördub ta vene metsamaastiku objektiivse kujutamise poole.
Shishkin oli omal ajal ofortistina asjatundjate poolt isegi rohkem hinnatud kui maalijana. Ta on loonud umbes 100 oforti. Tema ofordid on nii stiililt kui ka sisult lähedased ta õlimaalidele ja need olid tõukeks selle gravüüritüübi sünnile Venemaal.
|
|
|
|
|
| Artikkel: 312 |
(**) müüdud |
Shishkin, Ivan Ivanovitsh (1832 - 1898). "Rohttaimed". (1885).
Lühikirjeldus:
Ofort, paber
12,3 x 10,1
All vasakul - È.Ø.85
I. Shishkin on vene maalikunstnik ja maastikumaalija. Aastail 1852 – 56 õppis ta Moskva kunsttööstuskoolis ja 1856 – 65 Peterburi Kunstiakadeemias. Aastast 1873 professor, 1894 – 95 Peterburi KA maastikumaali klassi juhataja.
Eirates hilis-vene romantilise maastikumaali traditsioone pöördub ta vene metsamaastiku objektiivse kujutamise poole.
Shishkin oli omal ajal ofortistina asjatundjate poolt isegi rohkem hinnatud kui maalijana. Ta on loonud umbes 100 oforti. Tema ofordid on nii stiililt kui ka sisult lähedased ta õlimaalidele ja need olid tõukeks selle gravüüritüübi sünnile Venemaal.
|
|
|
|
|
Stavenhagen, Wilhelm Siegfried (1814 – 1881), graveerinud Gustav Georg Lange Narva. (1867).
Lühikirjeldus:
Terasegravüür, paber
Plm 17,8 x 24,5 cm; km 12,9 x 18,5 cm
All vasakul, plaadil: W. Stavenhagen delt.
All paremal, plaadil: Stich & Druck von G.G.Lange in Darmstadt
All keskel, plaadil: NARVA
|
|
|
|
|
Strahhov, Anatoli (1946). Natüürmort. (1989)
Lühikirjeldus:
Õli, papp
24,5 x 22,2
All paremal – A : S `89`
Pöördel – Ìàðèíå â äåíü ðîæäåíèÿ 1989 À. Ñòðàõîâ
Alates 1970. aastatest on ERKI lõpetanud Stahhov pidevalt esinenud näitustel, paeludes aastatega nii tehniliselt kui ka esteetiliselt üha lihvitumaks muutuva stiiliga. Natüürmort on selle imeteldava peenuse ere näide.
|
|
|
|
|
| Artikkel: 813 |
(**) müüdud |
Tundmatu kunstnik (XVIII – XIX saj. alguse). Kunstnik Frans Halsi (1581/1583 – 1666) Käristimängija. järgi.
Lühikirjeldus:
Õli, lõuend
31,8 x 31,5
Töö asub aadressil: Tallinn, Mustamäe tee 4 ruum 103
Frans Halsi – Rembrandti järel silmapaistvaima XVII saj. hollandi kunstniku – maal "Käristimängija" (Ihe Rommel – Pot Player, c. 1618-22) asub Kimbelli Kunstimuuseumis, Fort Worth, Taxas, USA. Sellest on tehtud koopiaid alates 1624. aastast (David Bailly joonistus, millel märge, et see kujutab Boontjet – Haarlemi narri).
Koopiad annavad huvitava pildi omaaegsete populaarsete teoste retseptsioonist, selle ulatusest; neist hoovab oma ajastu hõngu, nagu originaalidestki.
|
|
|
|
|
| Artikkel: 1653 |
(**) müüdud |
Tundmatu kunstnik XIX saj. keskpaik Reval. Tallinn. (1840-ndad.).
Lühikirjeldus:
Puugravüür, akvarelliga koloreeritud, paber
Km 10,6 x 18,6
Pildi alla trükitud - Reval.
Puugravüür – XIX saj. meediagraafikas levinuim tehnika – pärineb mingist saksakulsest. See kujutab Tallinna panoraami, vaadatuna Lasnamäelt, suhkruvabriku poolt.
|
|
|
|
|
Uiga, Johannes. (1918 – 1998). Järvemaastik. (1987).
Lühikirjeldus:
Õli, kartong
25 x 50
All vasakul - J.Uiga. 87
Johannes Uiga on tuntud eelkõige suurejoonelises lakoonilises laadis akvarellmaastike loojana, kuid ta on Lõuna-Eestit ja eelkõige Pühajärve kujutanud selliselt ka õlimaalis.
|
|
|
|
|
Vabbe, Ado (1892-1961). "Seisev naisfiguur". (1940).
Lühikirjeldus:
Pliiats, paber
20,7 x 14,1
Töö asub aadressil: Tallinn, Kaarpi pst. 8
Ado Vabbe õppis 1911–1913 A. Azbe kunstikoolis F. Eisengräberi, P. Weinholdi ja A. Kreutseri juures. Töötas 1919–40 Tartus kunstikooli "Pallas" maaliõppejõuna. Aastal 1938 sama kooli professor. Esines näitustel Pariisis, Münchenis, Lübeckis, Kielis, Kölnis, Roomas, Budapestis, Moskvas. A. Vabbe looming kujunes välja Münchenis V. Kandinsky mõjul, kellega oli tuttav aastast 1909. Münchenis tutvus ka K. Petrov-Vodkini ja Javlenskiga.
|
|
|
|
|
Vabbe, Ado (1892–1961). "Külaline". (1940. lõpp – 1950. algus).
Lühikirjeldus:
Pliiats, paber
Lm 21.8 x 34.5
Töö asub aadressil: Tallinn, Mustamäe tee 4 room 103
A.Vabbet, kes õppis aastail 1911–1913 A. Ažbe kunstikoolis Münchenis, ühes tähtsamas moodsa kunsti keskuses, võib pidada esimeseks eesti avangardistiks. Aastail 1919–50 omandas ta otse legendaarse kuulsuse Tartu kunstikooli "Pallas" Kõrgemate Kujutava Kunsti kursuste ja Tartu Kunstiinstituudi õppejõuna. Jõudnud varases loomingus abstraktse laadini, pöördus ta hiljem looduslähedasema poole, säilitades oma kunsti fantastilis-nägemusliku iseloomu.
Joonistus paelub nii lennuka joonekäsitluse kui ka ehtvabbelikult kodeeritud faabulaga.
|
|
|
|
|
Vabbe, Ado (1892–1961). "Maastik kolme kõrge puuga". (1950-ndad).
Lühikirjeldus:
Pliiats, paber
9,5 x 12,5
Töö asub aadressil: Tallinn, Mustamäe tee 4 room 103
Ado Vabbe õppis 1911–1913 A. Ažbe kunstikoolis F. Eisengräberi, P. Weinholdi ja A. Kreutseri juures. Töötas 1919–40 Tartus kunstikooli "Pallas" maaliõppejõuna. Aastal 1938 sama kooli professor. Esines näitustel Pariisis, Münchenis, Lübeckis, Kielis, Kölnis, Roomas, Budapestis, Moskvas. A. Vabbe looming kujunes välja Münchenis V. Kandinsky mõjul, kellega oli tuttav aastast 1909. Münchenis tutvus ka K. Petrov-Vodkini ja Javlenskiga.
|
|
|
|
|
Vabbe, Ado (1892–1961). "Tänaval". (1940-nendad).
Lühikirjeldus:
Pliiats, paber
14,6 x 14,7
All vasakul – Ado Vabbe
Töö asub aadressil: Tallinn, Mustamäe tee 4 room 103
Ado Vabbe õppis 1911–1913 A. Azbe kunstikoolis F. Eisengräberi, P. Weinholdi ja A. Kreutseri juures. Töötas 1919–40 Tartus kunstikooli "Pallas" maaliõppejõuna. Aastal 1938 sama kooli professor. Esines näitustel Pariisis, Münchenis, Lübeckis, Kielis, Kölnis, Roomas, Budapestis, Moskvas. A. Vabbe looming kujunes välja Münchenis V. Kandinsky mõjul, kellega oli tuttav aastast 1909. Münchenis tutvus ka K. Petrov-Vodkini ja Javlenskiga.
|
|
|
|
|
Vabbe, Ado. (1892–1961). Visandid naisest XVI saj. Hispaania kostüümis(1950-ndad).
Lühikirjeldus:
Pliiats, paber
10 x 10
Töö asub aadressil: Tallinn, Mustamäe tee 4 room 103
Ado Vabbe õppis 1911–1913 A. Ažbe kunstikoolis F. Eisengräberi, P. Weinholdi ja A. Kreutseri juures. Töötas 1919–40 Tartus kunstikooli "Pallas" maaliõppejõuna. Aastal 1938 sama kooli professor. Esines näitustel Pariisis, Münchenis, Lübeckis, Kielis, Kölnis, Roomas, Budapestis, Moskvas. A. Vabbe looming kujunes välja Münchenis V. Kandinsky mõjul, kellega oli tuttav aastast 1909. Münchenis tutvus ka K. Petrov-Vodkini ja Javlenskiga.
|
|
|
|
|
Vabbe, Ado.(1892–1961). "Naine XVI saj. Hispaania kostüümis koos saatjatega". (1950-ndad).
Lühikirjeldus:
Pliiats, paber
10 x 11
Töö asub aadressil: Tallinn, Mustamäe tee 4 room 103
Ado Vabbe õppis 1911–1913 A. Azbe kunstikoolis F. Eisengräberi, P. Weinholdi ja A. Kreutseri juures. Töötas 1919–40 Tartus kunstikooli "Pallas" maaliõppejõuna. Aastal 1938 sama kooli professor. Esines näitustel Pariisis, Münchenis, Lübeckis, Kielis, Kölnis, Roomas, Budapestis, Moskvas. A. Vabbe looming kujunes välja Münchenis V. Kandinsky mõjul, kellega oli tuttav aastast 1909. Münchenis tutvus ka K. Petrov-Vodkini ja Javlenskiga.
|
|
|
|
|
| Artikkel: 1643 |
(**) müüdud |
Vene, Einar (1952). Naine ja Kentaur. (1997).
Lühikirjeldus:
Õli, lõuend
98 x 98
All paremal – EV
E. Vene sürrealistlik, sageli kunstipärandit omal kombel tõlgitsev laad muutus aktuaalseks 1980. aastatel, transsavangardi tõusulained. Paljud oli inspireerijaks itaalia uuem maalinust oma renessansitsitaatidega.
|
|
|
|
|
Vihalemm, Arno (1911 – 1990). Tropica. (1955).
Lühikirjeldus:
Värvilito, paber
40 x 49
All paremal - AVihalemm – 55
All vasakul – 7/32
Aastail 1934 –40 ja 1943 õppis Arno Vihalemm "Pallases" N. Triigi, K. Liimandi ja A. Vabbe juhendamisel maali ja graafikat. Pärast sõda oli silmapaistvamaid eesti luuletajaid Rootsis, tegi ühtaegu tulemusrikkalt kunsti, eriti graafikat (kõrgtrükk, lito, vitrograafia). Oma sünkjalt ekspressiivsetes, tugeva musta joonise rütmidel ja mõneti vitraazhlikul värvimõjul rajanevates lehtedes lähenes 1950 – 60. aastatel abstraktsionismile.
|
|
|
|
|
Vihalemm, Arno (1911 – 1990). Võrgud. (1955).
Lühikirjeldus:
Värvilito, paber
42 x 50
All paremal - AVihalemm – 55
All vasakul -
Aastail 1934 –40 ja 1943 õppis Arno Vihalemm "Pallases" N. Triigi, K. Liimandi ja A. Vabbe juhendamisel maali ja graafikat. Pärast sõda oli silmapaistvamaid eesti luuletajaid Rootsis, tegi ühtaegu tulemusrikkalt kunsti, eriti graafikat (kõrgtrükk, lito, vitrograafia). Oma sünkjalt ekspressiivsetes, tugeva musta joonise rütmidel ja mõneti vitraazhlikul värvimõjul rajanevates lehtedes lähenes 1950 – 60. aastatel abstraktsionismile.
|
|
|
|
|
Vihvelin, Arnold (1892 – 1962). "Pihkva all 1502.a". (1950-nendad aastad).
Lühikirjeldus:
Süsi, värviline kriit, paber
48.5 x 59
All paremal - PA Vihvelin
Töö asub aadressil: Tallinn, Mustamäe tee 4 room 103
Pöördel - Pihkva all 1502. a. P.A.Vihvelin
Arnold Peeter Vihvelin, kel oli küllaltki põhjalik professionaalne ettevalmistus – R. von zur Mühleni kursused ja K. Raua stuudio Tartus, Peterburi Kunstide Edendamise Seltsi kool ja sealse Kunstiakadeemia kõrgem kunstikool – oli iseseisvusajal tuntud peamiselt Vabadussõja-aineliste kompositsioonide autorina, ehkki viljeles ka teisi žanre. Sõjajärgsel perioodil tõmbus ta kunstielust täiesti tagasi, ilmselt kartes repressioone oma iseseisvusaegse loomingu pärast ning töötas n.ö sahtlisse. Üks joonistusi suurekaustalisest sarjast, mis kujutab Liivi ordu võitlust Venemaaga.
|
|
|
|
|
Vihvelin, Arnold (1892 – 1962). "Plettenberg lahingus". (1950-nendad aastad).
Lühikirjeldus:
Süsi, kriit, hall paber
48.5 x 49
All paremal - PA Vihvelin
Töö asub aadressil: Tallinn, Mustamäe tee 4 room 103
Pöördel kunstniku tempel ja kiri - Plettenberg lahingus P.A.Vihvelin
Liivimaa ordumeister Wolter von Plettenberg (u. 1450–1535) lahingus – üks P.A. Vihvelini ajaloolisi kujutluspilte.
|
|
|
|
|
Vihvelin, Arnold (1892-1962). "Hermanni kindlus minevikus". (1961).
Lühikirjeldus:
Õli, lõuend
65.5 x 85.5
All paremal - P.Vihvelin
Töö asub aadressil: Tallinn, Mustamäe tee 4 room 103
Arnold Peeter Vihvelin, kel oli küllaltki põhjalik professionaalne ettevalmistus – R. von zur Mühleni kursused ja K. Raua stuudio Tartus, Peterburi Kunstide Edendamise Seltsi kool ja sealse Kunstiakadeemia kõrgem kunstikool – oli iseseisvusajal tuntud peamiselt Vabadussõja-aineliste kompositsioonide autorina, ehkki viljeles ka teisi žanre. Sõjajärgsel perioodil tõmbus ta kunstielust täiesti tagasi, ilmselt kartes repressioone oma iseseisvusaegse loomingu pärast, ning töötas n.ö. sahtlisse. Selles töödekogumis äratavad kõigepealt tähelepanu naiviseeriv-romantilised stseenid ajaloost, rahvapidudest, jne.
Üks ajaloolisi ulmemaastikke enne sõda selles žanris menukalt alustanud kunstnikult.
|
|
|
|
|
Vihvelin, Arnold Peeter (1892 – 1962). "Raekoja plats talvel". (1950-nendad aastad).
Lühikirjeldus:
Akvarell, paber
38,5 x 48
All paremal - P.A.Vihvelin
Pöördel kunstniku tempel ja kiri - Raekoja plats talvel, Vana Tallinn. P.A.Vihvelin
Töö asub aadressil: Tallinn, Mustamäe tee 4 room 103
Pildike linna minevikust oma huvi poolest ajaloolise ainese vastu tuntud kunstnikult.
Arnold Peeter Vihvelin, kel oli küllaltki põhjalik professionaalne ettevalmistus – R. von zur Mühleni kursused ja K. Raua stuudio Tartus, Peterburi Kunstide Edendamise Seltsi Kool ja sealse Kunstiakadeemia Kõrgem Kunstikool – oli iseseisvusajal tuntud peamiselt Vabadussõja-aineliste kompositsioonide autorina, ehkki viljeles ka teisi žanre. Sõjajärgsel perioodil tõmbus ta kunstielust täiesti tagasi, ilmselt kartes repressioone oma iseseisvusaegse loomingu pärast ning töötas n.ö. sahtlisse.
|
|
|
|
|
| Artikkel: 1707 |
(**) müüdud |
Viidalepp, Ants (1921) Uksel. (1979)
Lühikirjeldus:
Õli,tempera, lõuend
64 x 50
All vasakul – A. Viidalepp 79.
Alusraamil – Uksel Tempera – õli, lõuend 63 x 50 1979. Ants Viidalepp
Õppis Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti Koolis E. Haameri juures, lõpetas 1948.a. Tartu Riikliku Kunstiinstituudi J. Võerahansu juhendamisel. On silma paistnud žanriliselt ja ainetõlgenduselt mitmekesise loominguga.
A. Viidalepa mitmemesises loomingus moodustavad omaetto peatüki grotesksed stseenid, enamasti nostalgilised pildikend provintsilinna Paide elust.
|
|
|
|
|
Viidalepp, Ants (1921). "Mets". (1993).
Lühikirjeldus:
Õli, tempera, lõuend
83,5 x 102
All paremal – A.Viidalepp.93
Töö asub aadressil: Tallinn, Mustamäe tee 4 room 103
Õppis Tallinna Kujutava- ja Rakenduskunsti Koolis E. Haameri juures, lõpetas 1948.a. Tartu Riikliku Kunstiinstituudi J. Võerahansu juhendamisel. On silma paistnud žanriliselt ja ainetõlgenduselt mitmekesise loominguga.
|
|
|
|
|
| Artikkel: 1681 |
(**) müüdud |
Vuillefroy, Felix Dominique de (1841- 1910) Hobuselaat. (1870-80.aastad)
Lühikirjeldus:
Õli, lõuend
45 x 80
All paremal – Vuillefroy
Alusraamil - Felix Dominique De Vuillefroy 1841 Paris
F.D.de Vuillefroy oli alates debüüdist Salon’is 1867 rea aastakümnete vältel tuntud maalija-realist (1880- Auleegioni orden). Kindel koht on tal prantsuse animalistlikus kunstis, mida laseb aimata hobuste meisterlik kujutamine pildiski.
|
|
|
|
|
| Artikkel: 1647 |
(**) müüdud |
Weise, Aleksander (1883 – 1960). Talv mägedes. (1930 –40. aastad).
Lühikirjeldus:
Õli, lõuend
80,5 x 100,8
All paremal - Alex Weise
Odessas sündinud Müncheni akadeemias Angelo Janki juures ning Pariisis Jean – Paul Laurens’i juures õppinud A. Weise oli Saksamaal eriti1930. aastatel populaarne maastikumaalija, kelle lumised alpimaastikud rippusid ka Riigikantselei ruumides. Ta esindab vabaõhumaalist mõjutatud realistlikku laadi; see mägimaastik on professionaalselt heal tasemel, mõjuva kaugusefektiga maal.
|
|
|
|
|
| Artikkel: 1690 |
(**) müüdud |
Wiiralt, Eduard (1898-1954). Rahutus. (1952).
Lühikirjeldus:
Pehmelakk, paber
plm 28.2 x 44.5
All paremal - E.Wiiralt
All vasakul - Vernis mou 1952 59/75
Seda tööd võib nimetada Wiiralti luigelauluks. Kaunis, melanhoolne naisenägu tohutute silmadega on tema hilisloomingule tüüpiline kuju.
|
|
|
|
|
